Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúlynyng shejire derekterinde Ýisinning anasynyng arghynnyng qyzy Umay ekeni aitylady. Áriyne, búl jerde arghynnyng qyzy Umay dep Ýisinning biologiyalyq sheshesi aitylyp túrghan joq. Ýisin degenimiz eshqanday da ata, tarihy túlgha bolmaghan. Ýisin – bir halyqtyng atauy. Qanday da bolsyn tarihi, ghylymy  zertteulerdi oqysanyzdar, ejelgi Ýisinning týbining kimder ekenin naqty bile almaysyzdar. Tarihy derekterde ejelgi Ýisinder jóninde: «Ghúndardyng shetindegi bir shaghyn el» dep qana aitylghan.

Álkey Marghúlannyng ýisinning týbin ghúndargha da, saqtargha da, skifterge de jolatpaghany óte dúrys bolghan. Bizder tarihy derekterden ghún men ýisinning ekeuining eki bólek massivter bolghandaryn anyq týsinemiz.  Qazirgi tanda Qazybek bek Tauasarúlynyng «Týp-túqiyannan ózime sheyin» degen shejire kitabyn kóptegen shejiremysaqtar jalghan dep jýr.  Alay da, shejiretanushy ýshin búl shygharma óte qúndy derek bolyp keledi. «Kórmes týieni de kórmes» degendey, úly mәrtebeli shejirening iyisi túmsyqtaryna da kelmegender tipti, búl kitapty oqy da almaghan. Yaghni, oqugha aqyldary jetpegen. Shyndyghyn aitu kerek, búl kitapta bir ghana jalghan bar. Jәne de búl jalghandy Qazybek bek emes, osy kitapty jaryqqa shygharghan ýisinshilder jazyp  jibergen bolsa kerek.  Mәselen, qytay derekterinde ózderin yuechjiylerding jasaghan zúlmatynan aman alyp qalghan ghúndargha ejelgi ýisinderding opasyzdyq jasap, qytaymen birigip kelip ghúndardy shauyp, neshe túyaq jylqy, neshe mýiiz siyr, qoy alyp ketkenderine deyin aitylghan. Mine, atalmysh kitapta ejelgi ýisinderding osynday opasyzdyq jasaghan  tarihtary búrmalanyp jiberilgen.

Al endi, búl kitaptyng qúndylyghy, shejire derekterinde jatyr. Qazybek bek atamyz ýisinderding ejelde Azyq atalyp jýrgenderin aitady. Yaghni, Ýisinning týbi osy Azyq bolady. Azyq degenimiz tarihy derekterdegi Yazig – sarmattardyng Orta Aziyada qalyp qalghan bir taypasy. Qazirgi qyrghyzdar osylardyng úrpaqtary bolady. Sondyqtan da, olardyng shejiresinde de Azyq atauy saqtalap qalghan. Ghalymdar bolsa, qyrghyzdyng týbining sarmat ekenin jaqsy biledi.  Shoqan ózining jazghandarynda ýisin men buruttyn, yaghni, qyrghyzdyng týbining bir ekenin beker aitpaghan eken. Qazybek bek ýisinning týbining sarmat-qyrghyz ekenin bildirip túrghan endi bir derek beredi. Shejiredegi Ýisinning әkesi Qotan deydi. Búl Qotan esimi qazirgi mongholgha singen hoton degen qyrghyzdyng bir tabyn  aityp  túr. Yaghni, Qotan degenimiz dala auyz tarihynyng derek beruindegi shejirelik tәsilge say aitylghan, ýisinning týbining qyrghyz ekenin bildirip túrghan simvoldyq túlgha bolmaq. Ýisin etnoniymi azyq atauynyng  az, as, asu, usu, usungha  ainalyp rekonstruksiyagha týsken fonetikalyq núsqasy bolsa kerek.  Bizding atalarymyzdyng qyrghyzdy «aruaghy bólek» degenderi, olardyng týbining saq emes, sarmat ekenin bildiredi. Qypshaq, kybsak degenning bastapqy núsqasynyng kaviy+saq (qabishaq)  ekenin aitqan edik. Yaghni, kaviy+saq degenimiz abyz-aqyn, patshalyq  saqtar degendi bildiredi. (kavy –patsha, abyz-aqyn. pars.). Búl jóninde tolyghyraq «Shynghys han jәne qypshaqtar» atty maqalamyzdan bile jatarsyzdar.

Sonymen, ejelgi ýisinning týbining sarmat ekenin úqtyq deymiz. Al endi, kenes dәuirindegi ýisinshil tarihshylar saqtardyng úrpaqtary bolyp keletin qazaqtyng týbin ýisinge jatqyzghan edi. Anyghynda, qazirgi úly jýz ýisinde ýisinning aty bar da zaty joq, at tóbelindey sary ýisinnen basqa. Alay da Masanov, Irmuhanov siyaqty ghalymdar sary ýisinning de týbining ýisin emes ekenin aitady. Mәselen, jalayyrdyng alty alashtyng biri ekeni belgili.  Ýisinderding bolsa alty alashqa esh qatysy joq. Alty alash degenderimiz jalayyr, qonyrat, qypshaq, nayman, qarakesek, alshyn. Mәmbet Qoygeldi alty alashqa Qanlyny da dúrys jatqyzghan. Sirgeli de shejiresinde Ýisinning úly emes. Diqanbaydyng shejiresnide Ysty  men Shapyrashty Abaqtyng balasy. Qazybek bek Abaqty kereyge singen shapyrashtynyng balasy deydi. Abaq degenimiz shejiredegi simvoldyq túlgha Áppaq – Kýn Tәniri bolady. Qazirgi tandaghy genetika ghylymy kereydegi Abaqtyn, Shapyrashtynyn, Bayúlynyn, tórelerding qan tanbasynyng bir – S3 ekenin aityp otyr.  Yaghni, birinshiden - búlardyng týbi ýisin emes, ekinshiden – búlar týp atasynan  bir halyq.   Shejireshi Múhamedjan Tynyshpaev Shapyrashtynyng ýisinge kirme ekenin beker aitpaghan eken. Oshaqtynyng ýshbúrysh tanbasyna qaray týbining qypshaq ekenin angharamyz.  Shapyrashtynyng dәl osynday tanbasy parsy tilindegi chapraz atty týimege úqsas bolghandyqtan chaprazly atalghan. Búl tanbanyng oshaq ataluy – qazan oshaqtyng ýsh bútynyng geometriyalyq ornalasuyna qatysty aitylghan. Yaghni, qazan-oshaqtyng ýsh búty dúrys ýshbúryshty qúraydy. Adaydaghy Múnaldyng da tanbasy dúrys ýshbúryshty ýsh bútqa úqsaghan song múnaloshaq dep te atalghan.  Osymen qatar, búl ýshbúrysh tanbanyng endi bir atauy IYem eney. Yaghni, IYem salghan ýshbúryshty qamaldyng atauy. Búl qamaldyng ataularynyng Vara, Vara-Kangha, Yamagoti, Jer-Túmar, Ergene qon, Testkentau, Qaraqantau bolghanyn, jәne de búl qamaldyng qazirgi Farghana angharynda qalghanyn «Orysty jiyp el qylghan varyag-qypshaqtar» atty maqalamyzda aitylghan edi. Sondyqtan, osyghan toqtalyp jatpaymyz.

Keybir ghalymdardyng  shapyrashty men tórelerding gallogruppasy bir bolghandyqtan Elbasyn Shynghys hannyng úrpaghy dep laqab taratyp jibergenderi belgili. Al endi, shapyrshaty men tórelerding gallogrupasynyng Bayúlynyng gallogruppasymen de bir ekenin elemegendey bolady. Keybir elding últshyldary S3 gallogrupasyn oirat, qalmaqtiki dep aitady. Óitkeni, qazirgi monghol etnosynyng 30 payyzynyng gallogruppasy da S3. Bizdinshe, búlar oirat, halha-mangholdargha sinip ketken bayauyt-bayúlylar.  Mangholdar bayat deydi. Osymen qatar mongholgha singen dulattar da bar. Olardyng da gallogrupasy S3. Alban men Suannyng tanbasy men nayman teristanbalynyng tanbasy bir – noqta. Yaghni, búlar da, bizder aitqan noqta aghasy – qypshaqtyq han әuleti bolady. Tarih atasy Gerodot skifterge, yaghni, saqtargha aspannan noqtanyng týskenin aitqan edi. Osy noqtagha ie bolghandar «sarkie skify, yaghni, han әuletti saqtar atanghandar. Jeke tanbalary noqta bolghan ejelgi ariylerding patshalyq Kay әuletining atyna qatysty qypshaqtardyng úrpaqtaryn «qaysaq» dep ataghan bolsa kerek. Yaghni, patshalyq Kay әuletining saqtary degendi bildiredi.

«Alash» tarihiy-zertteu ortalyghy «Qazaq ru-taypalar tarihynyng «Nayman» atty tarauynda jariyalghan shejirede qazaqtar patshalyq Qay әuletinen tarap túr. Yaghni, Qay-Alash-Qazaq... Demek, qazaq arasyndaghy noqta tanbalylar týbi sarmat ýisinderding emes, ejelgi patshalyq saqtardyng úrpaqtary bolady.  Alay da, búl úrpaqtar búl noqta tanbanyng atyn da úmytyp, nadandyqtan shómish atap jýr. Al endi, Dulat taypasynyng Ýisin Eljau biyding balasynyng úrpaqtary degenderi jóninde Qazybek bek: «Mysaly, Dulat ishinde de basqa atalardan singender tolyp jatyr» degen eken.  Osymen qatar Qazybek bek mynaday manyzdy derekti aitady: «Sonymen birge tughan Dulynyng (han bolghan) túqymynyng qalghan-qútqany da býgingi Dulatqa sinip, býgin Dulattyng tórt balasynyng ishine sinip joq boldy». Búl jerde Ýisin Elsau biyding úly degen Dulynyng úrpaqtary aitylyp túr. Demek, ýisin Duly men Dulat degenimiz ekeui eki bólek atalar. «Tórt úlynyng biri» dep Qazybek bek Janysty aitqanday. Ýisinderding  Dulattaghy Qazybek bek aitqan «qalghan-qútqany» osy bolar. Jәne de genetik ghalym, shejireshi Jaqsylyq Sәbitov dulattardyng da, Janystan basqasynyng galloguppasynyng Bayúlynykindey S3 ekenin aitady. Dulattardaghy Syiqymnyng bir tanbasy qanliniki bolsa, endi biri noqta tanba. Noqtada búqanyng eki mýiizi kórsetilgen. Búl tanba Syiqymnyng týbining turan-qypshaq  ekenin aityp túr. Turanyng týbiri tur – jabayy búqa degen maghyna beredi. Qypshaqtardyng shejirede Mýiizdiden tarap túrghandary da olardyng turandyqtar ekenderining birden bir dәleli bolady. Týbi turan-qypshaq Naymannyng da bir tanbasy noqta, bir tanbasy mýiiz. Jәne de shejire naymandardy Ókireshten, yaghni, kishi búqadan taratady.  Botbaydiki de mýiizdi noqta. Shymyrdiki Baghanaly men Shapyrashtining bir tanbalary siyaqty baghan tanba (Ý). Anyghynda búl tanbanyng atauy shek bolady. Yaghni, ejelgi shumerlikterdin  qolgha ýiretilgen arystandarynyng kenetten shaubyly bolsa shek qoyatyn qúraldyng beynesi. Orystar rogatina deydi. Búl tanbany bizder osy ejelgi shumerlikterding bareliefterinen kóremiz.  Shumerlikter arystandarymen qydyrghanda qoldaryna osy shek qúralyn ústap jýretin bolghan eken. Demek, tanbasyna qaray Shymyr degenimiz – shumer. Shumerlerge qatysty taqyrypqa tómende arnayy toqtalamyz. Shektining tanbasy da osy shek qúralyna úqsaghan. Sondyqtan búl taypa tanbasyna qatysty Shekti atanghan. Jaqsylyq Sәbitov: «Ýisun – sobiratelinoe nazvanie plemen starshego djuza v srednie veka»  dep dúrys aitqan.  Yaghni, ejelgi ýisinderding atauy osylargha auyp ketken. Tanbalaryna qaray qazaqtyng bәrining týbi bir – qanly-qypshaq bolady. Arghyda turan men saq. Osyghan oray Qazybek bekting  Mayqy biyding shyn atynyng Úran, әkesining atynyng Túranbek dep aitqanyn eske salalyq.  Túranbek te, Úran da, tipti, Mayqy biyding ózi de tarihy túlghalar  emes, shejirelik simvoldyq túlghalar. Búl jerde Túranbek dep qypshaqtardyng Turan eli (búqa eli), Úran dep qypshaqtardyng Qay-Úran degen han әuleti aitylyp túr. Búlardyng týp atasy Keyki by degeni  arghyqazaq mifologiyasyndaghy Keyquat patshanyng atyn esimizge salyp túr.  Keyquat, yaghni, ariylerding patshalarynyng shejiresindegi Kay Kobaad, Kavy Kavata – patshalyq әuletting basty atasy bolady.

Endi, jogharyda aitylghan «Ýisinning sheshesi Arghynnyng qyzy Umay» degenge kelelik. Orhon bitiktastaryndaghy suretinde  basyna ýshbúryshty tәj kiygen Umay ananyng esimining bastapqy núsqasynyng IYem bolghanyn osy ýshbúryshqa qatysty aitqan edik. Búl jerde Ýisinning sheshesi emes, ejelgi ýisinderdin,  yaghni, azyqtardyng búrynghy otany aitylyp túr. Shynghys han magholdarynyng Ferghana jaqtan kelgenderin aitqan Kenes dәuirindegi qytaytanushy A.Munkuev (buryat) Ferghanany «byvshie vladeniya ýisunov» degen edi. Bizdinshe, qanly-qypshaqtar ejelde Ergene hon atalghan Ferghana angharyn osy Azyqtardan tartyp alghan. Rashid ad-dinning Ergene qongha mongholdardyng ketkenderin aitqanynyng sebebi: sol zamannyng talabyna say, Shynghys han qúrghan Eke Maghol úlysynyng barlyq taypalary maghol atanghannan bolghan. Sondyqtan, búl Ergene qongha ketkenderding qazirgi oirat-mangholdardyng atalary degenderi qate úghym.  Biraq ta búl oqighalardyng naqty qay zamanda bolghanyn kesip aitu әzirshe mýmkin emes. Qaytkende de, ejelgi ýisinderding osy manda qyrghyngha úshyraghandary anyq. Búl oqighalar osyny aitqan qytay barlaushysy Jan Shiannyng zamanynan ary 1-2 myng jyl búryn boluy da mýmkin. Ejelgi derekterde azyqtardy az, as, asiy dep te tanbalghan eken. Manas degenimiz «man» jәne «az» degen sózderden túryp, az, azyq adamy degendi bildiredi. Al endi, arghyn degen sózde de jogharyda aitylghan qamaldyng Vara-Kangha, Farghana, Ergene degen ataularynyng fonetikalyq núsqasyna  menzes bar. Ejelgi Vara qamalynyng fonetikalyq núsqalarynyng or, ur, ar ekenderi anyq. Sonda arghyn degendegi «ar» – vara bolsa, «ghyn» degenimiz kangha bolmaq. Biz osylay dep aitpas edik, eger de shejire derekterinde arghyngha qatysty Umay aty atalmasa. Umay degenning IYem salghan ýshbúryshty Vara-Kangha qamalynyng atauyna tikeley qatysy baryn aittyq. Sonda, arghyn degenimiz nadandar aitqan esekting qodyghy emes, Ergene hon túraghynyn, Serikbol aitqan Arghy ana qonysynyng taghy da bir atauy bolady. Sonda shejiredegi «Arghynnyng qyzy Umay» degeni, jer anany, Jer-Túmardy, IYem salghan Vara-Kangha qamalyn, ejelgi ýisinderding bayyrghy qonystary Ferghana manyn aityp túr. Búl jaqta ýisin-qyrghyzdar hoton atanyp jýrgen eken. (hoton-kyrgyz. pamiro-ferganskaya gruppa). Sondyqtan da, shejireshilerding jadynda Ýisinning týp atasy Qotan dep saqtalyp qalghan.  Osymen qatar, arghyn atauy ejelgi ýndiariylerding anyzdaryndaghy topan sudan saqtanu ýshin mingen Arhka atty kemening atynan da boluy mýmkin. Arghynnyng týbi ariy dep te beker aitylmaghan. Alay da, búl Arhqa atauynyng da, Ergene Honnyng bir fonetikalyq núsqasy ekeni anyq.  Erenghayyp Omar Odisseyding mingen Argo atty kemesining atauynyng da Ergene Hon atauynan bolghanyn dúrys aitqan. Endi, Vara-Kangha men Ergene qong qamalynyng   anyzdarda kemege ainalghany jóninde aitalyq.

Arghyndar jónindegi alghashqy derekti biz Mahmud Qashghariyding enbeginen kóremiz. Onda arghyndardyng aty 11-ghasyrda Pamirge qatysty aitylady. Shejireshi Jaqsylyq Sәbitov pen tarihshy Maral Tompiyev arghyndardyng 80 payyzynyng gallogrupasynyng G1, yaghni, ertedegi shumerlerding klasteri ekenin aitady. Qazirgi tandaghy zertteushiler ejelgi shumer tilindegi 32 sózding qypshaq tiline úqsas ekenderin de aitady. Mysaly, shumerler әke degendi «ada» dep jazghan. Mine, osy ada degen ejelgi shumerlikterding sózinen qazaqtaghy ata, orystaghy otes sózderi payda bolghan dep aitsa bolady. Al endi, Shumer degen sózding bastapqy núsqasy júm+iyer boluy mýmkin. Júm degen sóz júmyq, júmylu, yaghni, oqshaulanu, túmshalanu, bekinu  degen maghyna beredi. Búl júm týbirinen júmyrtqa atauy da payda bolghan. («auzy-múrny joq otau»). Demek, júm sózining maghynasy oqashulanghan, qorghan, qamal degen maghynagha sәikes úghym bolmaq. «Jer úiyghy Jemeney» atty maqalamyzda bizder Ergene qonnyng Altay mifologiyasyndaghy endi bir atauynyng Jer-Túmar bolghanyn aitqan edik. Túmar degendi Aqseleu Seydimbek tuma+iyer, yaghni, tughan jer dep týsindiredi. Búl qate tújyrym. Qazaqtar sary balshyqtan salghan ýidi tam dese, orystar jalpy ýidi dom deydi. Tam da, dom da, ejelgi túm sózining fonetikalyq núsqalary bolady. Osymen qatar bizder túmsha pesh dep ystyghy ishinde qamalatyn tandyr peshin aitamyz.  Búl jerdegi «túm» týbiri qymta, qamal degen maghyny berip túr. Sonda túmar, túm+iyer  degenimizding bastapqy maghynasy qamal jer bolmaq.  Vara-Kangha qamalynyn, yaghni, Ferghana angharynyng әbden  qalyptasqan pishini dúrys ýshbúryshqa úqsaghan bolghan son, bizding babalamymyz moyyngha taghatyn saqtamdyq ýshbúrysh qorjynshyqty  túmar ataghan.  Túmardyng ishine tughan jerding topyraghyn saludy bizderge Qoja Ahmet Yassaui  aityp ketken edi.  Túmar degendegi túm sózining bastapqy núqasy júm boluy da mýmkin. Negizinde júm sózi de, túm sózi de oqshau, qymta, qorghan  siyaqty bir maghyna beredi.  Sonda júm+iyer degenimiz túm-yer, yaghni, qazaqtyng túmar sózining bir fonetikalyq núsqasy bolmaq. Mine, osy jum iyer, júm jer, yaghni, shumer  degenimiz de Jer-Túmardy aityp túrghanday.

Qazirgi tandaghy kóptegen ghalymdar topan su oqighasyn evreyler shumerlikterding anyzdarynan úrlap alghandaryn aitady. Bizdinshe, túmar jaqtan, yaghni, Mysyrdaghy piramida jaqtan ketken evreylerding tarihy da Jer-Túmardan shyqqandardan úrlanghanday. Evreyler ýshbúryshty piramida jaqta 430 jyl jýrse, qanly-qypshaqtar ýshbúryshty Ergene Hon, Jer-Túmarda 450 jyl jýrgen. Yaghni, búl jerde úshbúrysh pen tórt jarym ghasyrdy aitqan eki úqsastyq bar.  Evreyler aitqan topan su shumerlerde de, ariylerde de aitylady.  Evreylerding tanbalary (Dәuit júldyzy)  eki dúrys ýshbúryshty bildirip túrghany belgili. Mәselen, Egiypet patshalarynyng tituly degen faraon atauynyn  egiypet tilindegi «per oa», «per aa» degen sózderinen bolghany aitylady. Al endi, Vara atauymen ýndes bolyp túrghan búl «per aa» sózining maghynasy úly ýy (velikiy dom) eken. Úly ýy dep búl jerde IYem salghan Vara ýii aitylyp túruy mýmkin. Osymen qatar, Ybyrayym payghambardyng әkesining aty Fara (Vara?) bolghan eken, ol Ur degen miftik jerden shyqqan deydi. Ur degen sózding Vara atauynyng bir fonetikalyq núsqasy ekenin aittyq. Ybyrayym payghambardyng Orta Aziya jaqtan shyqqany da belgili.  Búl jerdegi faraon degen sóz Varalyq, yaghni, varyag sózining sinoniymi bolsa kerek. Jәne de, basynda búqanyng qos mýiizi salynghan Egiypettik Anubis degen kúdaydyng suretindegi qolynan bizder qoralas ruynyng noqta tanbasyn kóremiz. Noqtanyng shenberining astyndaghy kóldeneng syzyq, noqtany bekitetin tetik bolsa kerek. Búl noqtany egiypetshe nehah, nehaha dep ataydy. (neh, noh, noqta?). Búl tanbany bizder ariylerding patshalarynyng shejiresinen de kóremiz. (rodovod keyanidov). Noqta tanba kóshpeli ariyler degen turandyqtardyng birden-bir belgisi bolady. Al endi, shumerlerding ariyler  bolghandary  anyq. Shumer tarihyn zertteushiler olardyng Orta Aziya jaqtaghy tauly ólkeden kelgenderin aitady.  Shumerlikter «el» jәne «tau» degen sózderdi bir tanbamen tanbalghan  eken. Al endi, Vara-Kanghanyng tau shatqaly ekeni belgili. Jәne de, shumerlikter әiel degendi ortasynda syzyghy bar dúrys ýshbúryshty tanbamen tanbalaghan eken.  Mine, Serikbol Qondybaydyng ýshbúryshty bolghan Ergene qondy Arghy ana qonysy degeni úghynyqty boldy. Avestada aitylghan IYem patsha Vara ýiin ýshbúryshty qylyp, jer ananyng jatyryn yrymdap salghan bolsa kerek. Búl jerde topan sudan keyin jana halyq dýniyege keledi degen úghym bar. Jәne de, shumerlerding tilinde «tum» degen sóz «әkelingen» degendi bildiredi eken. Yaghni, búl dýniyege jana halyq әkelindi degendey. Osy aitylghandardan bizder shumerlikterge topan su anyzynyng ariylerlden kelgenin týsinemiz. Reseylik әigili júldyzshy Pavel Globanyn: «Zoroastrizm – promateri vseh religiy» degeni ras boldy.  Sondyqtan da, orys tilinde jazylghan bir  maqalamda men Zaratushtranyn: «Sender meni әbden úmytqanda men qaytyp kelemin. Sonda men senderge basqa kózben qarap, basqasha sýietin bolamyn» degen sózderinen aqyrghy payghambarymyz Múhammed ghalayyssalamdy aityp  ketkenin  jazghan edim.

Sonymen, arghynnyng týbining shumerlikter ekenin aityp túrghan genetika ghylymynyng negizinde bizder Vara qamalynyng alghashqy iyelerining arghyndar bolghanyn aita alamyz. Mine, osy jaghdaygha baylanysty shejire bizderge arghyndy -  Arghyn  agha dep týsindiredi.  Demek, Avestada aitylghanday, Vara qamalyna jinalghan kileng imanjýzdi adamdar arghyndardyng atalary bolmaq.  Ghúlama ghalym Serikbol Qondybay, qazaqtyng ruhani-etnikalyq tarihynyng bastauy Vara-Kangha qamalynda jatqanyn aitqan edi. Abyz-aqyn bolghan ata-babalarymyzdan ayan alyp, kýnderding bir kýninde arghynnyng tanbasynyng da syryn aitarmyz. Arghyndardan keyin Varagha qanlylar kirgen son, búl kiyeli meken Kangha atalghan bolsa kerek. Áygili jәne bedeldi ghalym  S. Klyashtornyi, qanly atauynyng Kangha qamalyna qatysy bar ekeninde esh kýmәn joq ekenin aitqan edi. Osyghan deyin neshe myng jyl búryn dýniyege kelgen evreylerding Músa payghambary ghalayyssalamnyng aldynda, teosof-jazushy madam Blavatskayanyng aituynsha, barlyq anyzdar jatty. Yaghni, topan su anyzy da, sol topan sudan saqtanu ýshin salynghan Vara turaly anyz da.  Qasiyetti kitapti Músa  payghambar ghalayyssalamnyng jazghany ras bolsa, onda, ol kisi shumerlikterding kemesin Núh payghambardyng kemesine jatqyza saldy. Alay da, payghambar bolghan song aqiqattan alys ketpeu ýshin búl kemening kelgen jeri – Qútqarushy taudy, yaghni, Varany aitty. Olardyng aitqan Ararat tauynyng birinshiden qay jerde ekeni naqty aitylmaydy, ekinshiden – búl taudyng atauy Urartu degen sózden bolghan. Armyandar bolsa, búl Urartu atauynyng ne ekenin anyq bilmeydi. Bizdinshe, búl Urartu atauynyng basty núsqasy  Uara+ar+tau bolsa kerek. Ur, Uara  degen týbirding Vara atauynyng bir fonetikalyq núsqasy ekeni anyq. Al endi, Qúran kәrimde bolsa, búl tau Ali-Djudy dep atalady. Djudy degen sóz ejelgi akkaddardyng tilindegi «kóterilgen» degen sóz deydi. Kóterilgen, yaghni, qoldan jasalghan tau Djudi. (Vara). Búl Djud degendi bzider qazaqsha Jat tauy dep aitamyz. Al endi, djud, djad, jat degenimiz de oqshaulanyp óz betine jýrgenderdi bildiredi. Kúran kәrimde de búl taudyng qay jerde ekeni aitylmaydy. Mine, osylaysha, Vara-Kangha, Farghana  atauy әlemdik anyzdarda Arhka, Argo, Kovcheg atty kemelerding atyna ainalghan bolsa kerek.  Egiypettik qasiyetti qara búqanyng mandayyndaghy dúrys ýsh búryshty aqtanlaghynan bizder mysyrlyqtardyng da týbining ýshbúryshty qasiyetti mekennen shyqqan ariy-turandyqtar ekenderin týsinemiz.

Mine, qúrmetti oqyrman, ejelgi ýisinderding qazaqtardyng atalary emes ekenderin úqtynyzdar deymin. Tarih ghylymdarynyng doktory B.Irmuhanov ta ýisinderdi qazaqtyng atalaryna jatqyzudy ýisinshildikten bolghanyn aitady. Osy maqalanyng avtory ózining jazghan kitәbinde: «Ýisinshildik degenimiz tórteudi toba, altaudy ala qylady» degen edi. Óitkeni, Kenes dәuirinde órship túrghan ýisinshildikke qarsy basqa taypalardyng ókilderi rushyldyqty ústanghan. Búl jaghday eng aldymen, qazaqtyng arasyna jik salyp otyru ýshin bizderdi otarlaushylargha kerek boldy.  Ýisinshildik degenimiz – úlyqtyq  maniya (maniya velichiya). Demek, ýisinshildik degenimiz rushyldyqtan da soraqy qúbylys. Sondyqtan da  doktor B. Irmuhanov ózining jazghan «K voprosu o proishojdeniy kazahskogo naroda» atty kitәbinde ýisinshildik jóninde bylay degen eken: «Tsheslavnoe stremlenie k «udrevlenii» otechestvennoy istoriy mojet priyvesty k utrate ee nasionalinoy suti, chto ugrojaet samoy gosudarstvennoy nezavisimosti. Pry nalichiy korrumpirovannyh chinovnikov, ugodlivyh y prodajnyh uchenyh, gotovyh podtverditi vse, chto pojelait vlasti prederjashiye, takaya perspektiva predstavlyaetsya ne takoy uj nerealinoy. Svoeobraznym mifom yavlyaetsya utverjdenie nekotoryh issledovateley o mogushestve Usuni kak gosudarstva. Usuni praktichesky nikogda ne provodil samostoyatelinoy vneshney politiki, buduchy vnachale vassalom derjavy Hunnu, a vposledstviy – podannym kitayskoy dinastiy Hani».

Qazaqtyng atalary qanly dep japon ghalymy Siratory aitqan siyaqty, kýlli qazaqtyng týbi qanly-qypshaq degenimizde keybir shejiresymaqtar qazirgi qazaqtyng qúramyndaghy qanly, qypshaq taypalaryn oilap, rushyldyq tanytyp olardan at-tondaryn ala qashady. Búl taypalar bar bolghany, ertedegi bizding atalarymyzdyng ataularyn saqtap qalghandar ghana.  Basqalary nebir jaghdaylargha baylanysty, basqa elderding tilderinde, óz tilderinde qanly-qypshaqtan basqa ataugha ie bolghandar.  Mәselen, fransuzdar germandyqtardyng franko ruynyng atymen atalghan, alay da, olar germandyqtar emes. Osy siyaqty úly jýz de ýisin emes. Úly jýz degenimiz Úly qypshaq, Orta jýz – Orta qypshaq, Kishi jýz – kishi qypshaq. Al endi, jýz degenimiz shejire túrghysynan qaraghanda nadandar aitqan jýz jigit emes, qypshaqtardyng ýsh jýzdi aiyr tanbasynyng jýzi bolmaq.  Al endi, Orhon bitiktastaryndaghy jazulardan  bizder ghún-týriktin, Bumyn, Estemi, Qútlyq, Qapaghan, Kýl-Teginning týbining qypshaqtar emes ekenderin týsinemiz. Týrik qaghanattarynyng basshylyghynda, tanbasy ýshbúrysh bolghan Tonykók qana qypshaq edi.  Bitiktastardaghy jazular men shejirelik derekterden bzider     týrikterding atadan qytay, anadan ghana qypshaq ekenderin týsinemiz. IYә, «jiyen el bolmas» dep atam qazaq dúrys aitqan. Rashid ad-din aitqanday, búlar bir-birimen qyrqysyp el bola almady. Keyin qytaylar men úighyrlar qyrghanda kirerge tesik taba almay olar ózderining «tat» degen sózinen attaryn ózgertip tatar atandy.  Shynghys han qyrghan tatarlar osylar edi.  Sondyqtan da, qazaqtyng týbin ýisin, ghún-týrik degenderi sayasattan bolghan dep aita alamyz. Yaghni, bizderdi naqty tegimizden adastyru maqsatynda.

Qayrat Zaryphan, shejiretanushy

Abai.kz