«Aqjol» Demokratiyalyq partiyasynyng úiytqy boluymen Astanada ashyq diskussiya formatyndaghy dóngelek ýstel ótti. Dóngelek ýsteldi Mәjilis deputaty Azat Peruashev myrza jýrgizip, jiyngha QR Densaulyq saqtau ministri Eljan Birtanov myrza men Mәjilistegi «Aqjol» partiyasynyng fraksiyasy tolyq qatysty. Ondaghy әngimege qazirgi Qazaqstan medisinasyndaghy qolgha alynyp jatqan jana bastamalar, reformalar men osy uaqytqa deyingi atqarylghan sharualar arqau boldy. Al dóngelek ýstel ayaqtalghan song ministr myrzamen jeke súhbat qúrudyng sәti týsti.

«Dymbilmes» dәrigerler nege jazalanbauy kerek?

-Eljan Amantayúly, «Abai.kz» aqparattyq portalyna arnayy súhbat beruge keliskeninizge raqmet. Áytpese, týrli lauazymdaghy әriptesterinizdi sózge tartu qiynnyn-qiyny bolyp túr ghoy qazir. Rasynda, bizding oqyrmandardyn, jalpy qoghamnyn  siz basqaryp otyrghan ministrlikting keybir bastamalaryna qatysty súraghy kóp. 

Qazir әleumettik jelide, sizding sózinizdi qyzu talqylap jatyr. Ótken joly siz Parlamentke barypsyz. Sóitip, sol jerde «dәrigerlerdi qateligi ýshin jazalamau kerek» depsiz. Búl baryp túrghan absurd qoy. Mening biluimshe, búnday dymbilmes dәrigerlerdi jazadan bosatu deytin darhandyq әlemning eshbir memleketinde joq.

-Mening Parlamenttegi jiyn barysynda «keybir jaghdayda, әsirese, dәriger qatelesken jaghdayda sol dәrigerdi birden jauapkershilikke tartpau kerek» dep aitqanym ras. Ony bylay týsindireyin. Týrli jaghdaylar bolady ghoy, týrli sebepter bar. Ángime naqty 137-bap jayly bolyp otyr. Mysaly, óte auyr jaghdayda jatqan azamatqa dәriger qasaqana, әdeyi kómek kórsetpegen jaghdayda, әriyne, qylmystyq jauapkershilikke tartu kerek. Oghan eshqanday dauymyz joq. Tek bir ghana mәsele bar múnda. Sol dәriger nauqasqa qate yaghny standartqa say emes em jasasa, ony qylmystyq jauapkershilikke tartpastan búryn mәseleni eki jaghdaygha bólip qarastyruymyz qajet. Ol әdeyi jasady ma? Eger әdeyi jasasa, jazasy boluy shart. Al endi әr nauqastyng ózining erekshegili bolady ghoy. Ár situasiya әr týrli. Eger dәriger qolynan kelgenin ayanbay, bar bilgenin sarp etip, alayda, sol nauqasty emdey almay, aman saqtap qala almasa, ol dәrigerdi birden qylmystyq jauapkershilikke tartpay, әueli qayta oqytyp, ýiretip sheshuimiz qajet. Barlyghyn bir bapqa engize bermeu kerek.

-Bizdegi dәrigerlerding ortasha jalaqysy qansha qazir?

-Dәrigerlerding jalaqysy joghary, jaghdayy jaqsy dep aita almaymyn. Ras, barlyghynda jalaqy az. Salystyrmaly týrde aitsam, damyghan elderdegi kórsetkish 3/1 bolsa, bizde 2/1. Onyng ýstine bizde reanimatologiya az. Auruhanalarda 130 oryngha 6 jansaqtau bólimi. Bizde qazir ana men bala ólimi azaydy desek te, búl prosess  bayau jýrip jatyr.

-Nege?

-Bizding perzenthanalarda reanimatologiya joq. Demek, әli de algha qaray jýruimiz kerek. Biz ózi jeke ministrlik bolyp, bólinip shyqqanymyzgha 1 jyldan endi asty.

Sabiliyanov senbegen «ertegi» jәne medisinadaghy qaghazbastylyqty joidyng jalghyz joly

-Siz ótkende medisina salasyn týgelimen derlik sifrlandyru kerek dediniz. Sol ýshin Mәjilis deputaty Núrtay Sabiliyanovtan sóz estip qaldynyz. Deputat myrza sizding jasaghan bayandamanyzdy «ertegi» dedi.  Endi sony tarqatyp aitayyqshy.

Búl auyldaghy medpunktqa da, qaladaghy auruhanagha da ortaq talap. Búrynghy tauday qaghazgha kómilip otyrghan dәriger endi barlyghyn kompiuter arqyly jýrgizui kerek. Shalghay audandaghy nauqas kvota alu ýshin oblys ortalyghyna sabylyp jýrmeydi. Internet arqyly onlayn rәsimdeydi.

Reformanyz iydeyalyq túrghydan óte jaqsy. Al shyndyghynda búl birshama utopiyagha keletin siyaqty. Sebebi, ónirlerding deni internet jýiesimen qamtylmaghan. Bar-joghy 14-43 payyz ghana. Aldymen osyny sheship alu kerek shyghar?

- Búl utopiya emes. Men myna mәseleni aitqym keledi, biz qazirgi tanda respublika boyynsha barlyq auruhanalargha beriletin tegin medisinalyq dәri-dәrmekti qaghaz týrinde bekitemiz. Elimiz boyynsha 1,5 mynnan astam mekeme bar. Sol mekemelerden 1200 dәri-dәrmekting tizimi keledi. Bau-bau qaghazdy retteu de, ony josparlau da onay sharua emes. Osy mәseleni sheshu ýshin tez arada býkil medisina salasyn sifrly jýiege ótkizuimiz kerek. Soghan qajet júmysty  qazir jasap jatyrmyz. Mysaly, dәriger jazghan em tikeley buhgalteriyagha barady da, bizge kelip týsedi. Sodan qay mekemege qansha kólemde dәri-dәrmek kerek, biz ony kórip otyramyz. Jobalauymyzsha, búny tolyq engizu ýshin 2 jylday uaqyt ketedi. Qazirding ózinde әjeptәuir internetpen qamtylghan aimaqtar, qalalar bar.

Al endi auyl-audandardy  internetpen qamtamasyz etu  jalghyz bizding ministrlikting moynyndaghy sharua emes qoy. Onyng ýstine kez kelgen audan ortalyghynda internet bar. Onyng jyldamdyghyna qatysty әngime boluy mýmkin. Degenmen, audandardyng deni, basqasy bolmasa da әleumettik mekemeler, әkimshilik, poshta, auruhana degender aqparattandyru jýiesine engizilgen. Tipti bolmasa engizip jatyr. Ol bir jylda ma, eki jylda ma, internetpen tolyq qamtamasyz etilui kerek.

Bas dәriger kim boluy kerek? Menedjer me, dәriger me?

-Jyl sayyn jasalatyn reformalardyng ishinde  auyl medisinasyn damytu turaly arnayy baghdarlama bar ma? 

-Auyl medisinasyna arnalghan arnayy baghdarlama joq. Degenmen qazir otandyq medisinany damytugha arnalghan ýlken baghdarlamalar jýzege asyrylyp jatyr. Qay bir jyldary "100 auruhana" degen baghdarlama boldy. Auruhanalar, emhanalar jyl sayyn jana tehnologiyalarmen, zamanauy qúral-jabdyqtarmen tolyqtyrylyp otyr. Auyldyng jaghdayy «Densaulyq» degen baghdarlamanyng ishinde qamtylghan.

Auyldyq jerlerde qazirgidey 2,5 myng adamgha 1 medpunkt emes, 1500 adamgha bir medpunkt boluy kerek. Osy baghytta júmys jasap jatyrmyn. Sosyn mamandar kerek.

Men mynaday úsynys aitqym keledi. Medisina oqu ornyn bitirgen jas mamandy mindetti týrde 3 jyl auyldyq auruhana, emhana, ambulatoriya siyaqty mekemelerge júmysqa jiberu kerek. Diplomy bar jas maman auylda mindetti týrde 3 jyl tәjiriybeden ótip, keyin basqa jaqqa barsa bolady.

-Sizding әkeniz Almatyda Jedel-jәrdem auruhanasyn basqarghan, 7-auruhanada mengerushi bolghan adam. Biraq, siz ministr dәrejesinde jýrip, medisinalyq mekemelerdi dәriger emes, menedjer basqaruy kerek degen sóz aittynyz.

-Ras aitasyz, mening әkem de bas dәriger bolghan. Qazir әr auruhana nemese emhana ýlken kәsiporyn. Týrli janalyqtar bar. Jana tehnologiyalar kelip jatyr. Birinshiden, aqparattyq jýieler. Ony týsinu kerek. Qajetti dәri-dәrmekterdi josparlap, satyp alu jәne retteuge de maman kerek. Operasiyalyq menedjment deymiz ony. Qazirgi mekemelerdi qarasaq, 60 payyz qúral-jabdyqtar aqparattyq tehnologiyalargha negizdelip jasalghan. Barlyghy sifrly jýie. Mening aitpaghym, býgingi zamandaghy auruhanalar men emhanalardy mengeru ýshin arnayy bilim qajet. Menedjment qajet.

-Bas dәriger menedjer boluy kerek pe, әlde bas dәriger boluy kerek pe?

-Bas dәriger ol – dәriger boluy kerek, al auruhana mengerushisi – menedjer boluy kerek. Sebebi, qazir mekemeni mengeru ýshin aqparattyq jýieler boyynsha arnayy biliming boluy qajet. Búl dýniyejýzilik tәjiriybede bar nәrse. Biz de ótken jyldan bastap medisinalyq menedjment degen baghdarlamany iske qostyq. Qazir mamandar oqytylyp jatyr.

-Qazir ózi jekeshelendiruding neshinshi kezeni jýrip jatyr?  Sol jekeshelendiruge belgilengen mekemelerding ishinde densaulyqsaqtau salasynyn  mekemeleri de bar kórinedi.

-Birinshiden, jekeleshendiru memleketting shyghystaryna tikeley әser etpeydi.  Respublikalyq dengeydegi jekeshelendiruding tizimine keybir auruhanalar men emhanalar kirgizildi. Ol tizim qalalyq jәne respublikalyq mәrtebesy bar mekemelerdi qamtidy. Audandyq auruhanalar men emhanalar ol tizimge kirmeydi. Sebebi, audanda tek bir ghana mekeme bar. Ol memlekettiki boluy kerek. Al qalalyq auruhanalargha qazirgi kýnde óte kóp aqsha salu kerek. Óitkeni, eski, tozyghy jetken. Memlekettik auruhanalardyng jaghdayy nashar. Biz eseptep kórdik. Elimizdegi әlgindey auruhanalardy retke keltirip, jóndeu ýshin 1 trillionnan astam qarjy qajet eken. Onday aqsha qazir bizde joq. Biraq, ony sheshuding basqa joldary bar ghoy. Oghan jeke investisiya tartuymyz kerek. Sonyng bir joly – auruhanalardy jekemenshikke beru.

Jekeshelendiruding sony jargha soqtyrmay ma?

-Al bireu qaladaghy auruhananyng jekeshelendirip aldy delik. Sodan ol auruhana bolyp qalsa jaqsy. Basqa maqsatta paydalanyp ketse she?

-Olay boluy mýmkin emes, sebebi, biz jekeshelengen auruhanalardyng qyzmetin baqylap otyramyz. Menshik iyeleri profilidi saqtauy qajet. Biz memlekettik kontrakt, tapsyrys berip otyramyz. Jәne әr azamattyng ózining tandauy bolady. Almatygha bara ma, joq Óskemenge me... Nauqas adam auruhana memlekettik pe, әlde jekeniki  me dep jatpauy kerek. Medisinalyq qyzmetting sapasy joghary jәne tegin boluy tiyis. Biz qazir jeke menshikterge mynaday jaghday jasap otyrmyz: investor kelip, eski auruhanany alyp, oghan jóndeu júmystaryn jýrgizgen son, tegin medisinalyq kómek kórsetetin bolsa, biz oghan aqsha tóleymiz. Qazirding ózinde sonday mekemelerding 44 payyzy jeke menshik. Ony kóp júrt bilmeydi. Bizding kózdep otyrghanymyz  –sapasyna qaray qarjylandyru.

-Budjetten tikeley qarjylandyru she?

-Jalpy medisinada naryqtyq ekonomikalyq damu degen ýlken mәsele. Qazir el ishinde ghana emes, býkil memleketter arasynda da bәseke ortaq bolyp túr. Tek memleket qazynasynan qarjylandyramyz desek, oghan kóp aqsha ketedi. Al bizding qazirgi budjettik mýmkinshiligimiz oghan jetpey jatyr. Qarapayym ghana arifmetika. Memleket tarapynan berilip jatqan aqsha, әr adamnyng basyna 50 myng tenge. Shamamen 350 dollar, iyә?  Búl – jylyna. Al damyghan elderde bir jylda bir adamgha 2 myng dollar bólinedi. Búl –  Týrkiyada.

Sondyqtan biz densaulyq saqtau salasyn kóteru ýshin – medisinalyq saqtandyru engizuimiz kerek dedik...

MMS nege toqtatyldy? 90-jyldan bir mysal

-Keshiriniz, sózinizdi bóleyin. Mindetti medisinalyq saqtandyru (MMS) dedik. Mendegi bar aqpar boyynsha, kýni býginge deyin qorgha 20 milliardtay qarjy týsipti. Ras pa?

- 20 emes, 35 milliard...

-Degenmen búl bastama 2020 jylgha deyin toqtatyldy. Elding esinde bolar,  osy mindetti medisinalyq saqtandyru degen bastama búryn da bir kóterilip, júrt qarjy audaryp, aqyry sonyng basy-qasynda jýrgen azamattar qarasyn batyrdy. 90-jyldardyng ortasynda mindetti medisinalyq saqtandyru qory qúrylyp, oghan diyrektor bolghan Talapker Imanbaev 2 jylda 150 million tengemen birge shetelge qashyp ketti. Sóitip el Ýkimeti sәtsiz ayaqtalghan qordan da, jýieden de bas tartty.

Endi ekinshi ret engizbek bolghanda, qaytadan keyinge shegerilip otyr. Búl joly qordaghy óziniz aitqan 35 milliardqa kim qarauyl bolmaq? Nege keyinge shegerildi?

-Búl ýlken әri kýrdeli reforma bolghannan keyin, oghan 2015 jyldan bastap dayyndaldyq.  2-3 zang jobasy qabyldandy. Qazir 2,7 payyz azamat medsaqtandyrudy tóley almaydy. Sebebi, bazarlarda, taghy basqa jerlerde júmys jasaydy. Qiyndyq osy jerden bastalady. Erteng ol azamattar tegin medisinalyq kómekti ala almaydy. Nege? Sebebi júmys berushi saqtandyru kapitalyn qúimaghan. Al azamatter ne isteydi sonda? Biz әueli sony sheship aluymyz qajet boldy. Jekemenshik kompaniyalarda ailyqty konvertpen alatyn qyzmetkerding saqtandyru polusi joq. Biz birinshi kezekte sony rettep aluymyz kerek. Ol azamattar da tegin medisinalyq kómek aluy kerek.

Áriyne, týsindiru júmystaryn jalghastyra beremiz. Alys aimaqtardaghy el óz әlinshe kýneltude. Biz olargha MMS boyynsha, eng tómengi tólemdi –1400 tengening mólsherin belgilep otyrmyz. Kóbisi oilaydy: qazir tegin nәrseni erteng ne qylamyn dep.

-Erteng tegin bolmaydy ghoy?..

-Erteng de tegin bolady. Biraq kórsetiletin kómekting tizimin bekitken son, bizding budjet jetpey qalady. Sol qarajatty qazirden bastap jinauymyz qajet. Keneytilgen medisinalyq kómekke erteng qol jetkizui ýshin halyq qazir saqtandyrugha qatysuy qajet. Sonda bizding mýmkindigimiz de kóp bolady.

Eng bastysy búl prosess tolyq toqtatylghan joq. Qazir jalpy halyqqa týsindiru júmystary jýrgizilip jatyr. Saqtandyru jýiesi engiziledi. Ol qarjyny basqarudyng eki joly bar. Birinshisi, әriyne, әr ónirde qoghamdyq baqylau komiytetteri qúryluy kerek.  Sodan keyin, әleumettik medisinalyq saqtandyru qoryna audarylghan barlyq saqtandyru jarnasyna qatysty mәlimetter ashyq týrde bolady. Saqtandyru jarnasyna qatysty jyl sayyn búqaralyq esep jasalmaq. Saqtandyru jarnasyn tólegen azamattar arnayy jelidegi «jeke kabiynetinen» tólemderding barlyghyn ashyq kóre alady.

Búghan qosymsha, keybir medisinalyq qyzmet týrleri búrynghyday memleket esebinen jýzege asady. Ásirese, zeynetkerlerding em-domy da Ýkimetting moynynda. Jalpy, tegin medisinalyq kómek ýshin budjetten jyl sayyn 900 milliard tengedey qarjy bólinedi. Biyl elimizde qoldanylghaly otyrghan mindetti medisinalyq saqtandyru jýiesi әlemdik tәjiriybedegi Germaniya, Fransiya, Gollandiya, Shveysariya, Beligiya syndy memleketterdegi jýiege sýiene otyryp әzirlengen.

Áleumettik medisinalyq saqtandyru qoryna jarna tóleuden bosatylatyn azamattar da bar. Múnday azamattardyng 15 sanatyn belgilenip otyr. Olar: «Altyn alqa», «Kýmis alqa» iyegerleri, «Batyr ana» ataghyn alghandar, I, II dәrejeli «Analyq danq» ordenimen marapattalghan kóp balaly analar, soghys ardagerleri men kembaghal jandar, júmyssyz retinde tirkelgen azamattar, internatta tәrbiyelenip jatqan balalar. Sonymen birge, bala tuugha, bala asyrap alugha, 3 jasqa deyingi bala kýtimine baylanysty demalystaghy túlghalar, júmys istemeytin ekiqabat әielder t.b. jarna tóleuden bosatylady. Al erekshe sanattaghy, yaghni, әleumettik jaghynan az qamtylghan azamattar ýshin memleket ortasha ailyq kólemining 7 payyzy mólsherinde tólemaqy audarady.

Bizge medisinalyq turzimdi damytu qajet

-Týsinikti boldy, Eljan Amantayúly, sózimizdi qorytyndylamas búryn medisinalyq turzim jayly súramaqpyn. Qazir qaltasy kóteretin azamattardyng kóbi Qazaqstan medisinasyna senbey me, әiteuir, shetelge baryp, em-domyn alyp keluge tyrysady. Búl – fakt. Sonyng ishinde Ontýstik Koreyagha jii baratyn kórinedi. Olardyng sany 4 mynnan asady eken. Búl – statistika.  Endi janaghy әr azamat Ontýstik Koreyagha 10 myng dollardan tastap keledi desek, búl soma 15 milliardqa juyqtaydy. Al Qazaqstanda bir ghana onkologiya salasyna bólinetin jyldyq qarajat 30 milliard. Osyny eskersek, Qazaqstan da medisinalyq turizmdi damytudy qolgha alugha bolmay ma? Álde oghan bizding dәrigerlerding qabilet qarymy jetpey me?

-Bizding dәrigerlerding qabilet qarymy jetpeydi degeninizben kelispeymin.  Mysaly, osy Astanada Fransiyadan arnayy kelip, aqyly týrde emdelip jatqan adamdar bar. Búl salany әli de damyta týsuimiz qajet. Jәne medisina salasyna investor tartu degen dúrys pikir. Men sizge bir derek aitayyn, qazirding ózinde jekelegen investisiyanyng kólemi 90 milliardtan asty.  Naqty aitsaq, 23 payyzdan 43-45 payyzgha artty. Áriyne, somasy az bolghanmen, payyzdyq kórsetkish joghary. Bizding dәrigerlerding de әleueti tómen dep aita almaymyn. Qabiletti, bilimi joghary.

-Jaqsy, Eljan Amantayúly, arnayy uaqyt bólip, súhbat bergeninizge jәne bir mәrte raqmet aitamyz. Isinizge sәttilik!

-Jalpy medisina salasyndaghy keybir mәselelerdi halyq týsinbey jatady. Al ony ashyp, týsindiru kerek dep esepteymin. Sondyqtan, osynday ashyq súhbat ýshin sizderge men de raqmet aitamyn.

Súhbattasqan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz