Qúrmetti Abai.kz aqparattyq portaly! Shәriphan Qaysar esimdi jurnalisting  ózdigimen ton piship, Elbasy Núrsúltan Ábishúly senim artyp, 2016 jylghy 25 nauryzda oblys basshylyghyna taghayyndaghan Pavlodar oblysynyng әkimi Bolat Júmabekúly Baqauovtyng el aldyndaghy abyroyy men bedeline núqsan keltiretin sózdermen jazylghan maqalagha teristeme beruinizdi súraymyz.

Sózimiz dәiekti bolu ýshin maqalada aitylghan әr syn pikirge ózimizding qarsy uәjimizdi keltirsek. Shәriphan Qaysar jazyp otyrghan ótken jylghy Stalindik qughyn-sýrgin jәne asharshylyq qúrbandaryn eske alugha arnalghan jiynda aimaq basshysy qazaq jәne orys tilderinde sóiledi. Yaghni, avtordyng «aymaq basshysy kórshi elding memlekettik tilinde sóiledi» degeni shyndyqqa janaspaydy. Sózin ana tilimizde bastaghan Bolat Júmabekúly Stalindik qughyn-sýrgin qúrbandaryna qúran baghyshtaugha rúqsat bergen joq degenine aitarymyz. Siz osy maqalanyng astynda pikir jazghan, sol sharada bolyp, bәrin óz kózimen kórgen QR Jazushylar odaghynyng mýshesi, Jazushylar odaghynyng jergilikti filialynyng tóraghasy, aqyn, qogham qayratkeri, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty Qany Arman Baqtanúlynyng jazghanyn oqyghan bolarsyzdar. Oqymasanyzdar, hatymyzda keltiru artyq etpes.  Arman Qaniy 2018-02-08 12:54:39 «Shәriphan Qaysar myrza, byltyr Bolat Baqauov aruaqtargha qúran baghyshtatpady degen sóziniz shyndyqpen mýlde sәikespeydi. Shyndyghynda, byltyr oblys imamy Nariman qajy jәne qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni OQA-dan Kerekuge arnayy kelgen Qúrbanәli sopy aruaqtargha qúran baghyshtady, múny siz bilmeytin shygharsyz. Odan arghy jyly oblystyng ortalyq meshitinde aruaqtargha qúran oqylyp, as berilgeninen de habarsyz bolarsyz. Kezinde búl jónindegi aqparattar feysbukte jariyalandy. Qajet etseniz, sonda týsirilgen fotolardy sizge jibereyin». El syilaghan ardaqty aghamyz, aqiqatty jyrlaghan aqynnyng sózinen artyq dәlel joq shyghar.

Ruza Zәikenqyzy Beysenbaytegimen bolghan jaghdaygha keletin bolsaq, ol apayymyz tramvayda memlekettik tilde habarlandyru jasalmady dep dau shygharghanyna qatysty oqighany týsindirip óteyik.  Oblys ortalyghyndaghy, Ekibastúz, Aqsu monoqalalarynadghy qoghamdyq kólikterding bәrinde, tramvay nemese avtobus bolsyn, ayaldamalardyng ataulary men týrli habarlandyrular avtomatty týrde eki tilde habarlanady. Ruza Zәikenqyzy últy orys konduktorgha ana tilimizde súraq qoyyp, oghan jauap almaghan song tramvaydyng aldyna shyghyp túryp alghan. Jol keptelisin jasap,, tramvay jolaushylarynyng ashu-yzasyn tudyrghan Ruza Beysenbaytegin oqigha ornyna tramvay jýrgizushisi qonyrau shalghannan keyin kelgen qalalyq jergilikti polisiya ókilderi eki taraptan týsinikteme alyp, Ruza Zәikenqyzynyng isinde qúqyq búzushylyq qúramy joq dep tauyp, ony bosatyp jiberedi.

Aytpaghymyz, oblysta túrghyndardy memlekettik tilge oqytu, olardyng tildik qoryn bayytu, ózara sóilesu daghdylaryn jetildiru maqsatynda aranyy kurstar ótkiziledi. Kurstargha oblysymyzdaghy tildi ýirengisi keletin kez kelgen azamat  jazyla alady. Kurs tyndaushylary ýshin oqytu tegin. Mәselen, 2017 jyly oblys boyynsha 10570 adam memlekettik tilge oqytu kurstarynan ótti. Olardyng 6532-si ózge últ ókilderi. Memlekettik tildi ýiretu jәne janasha ýlgide nasihattau, sonday-aq qazaq tilin ýirenuge niyeti bar adamdar ýshin tildik orta qalyptastyru maqsatyndaghy tildik-turistik-mәdeny baghyttaghy erekshe joba «Til kerueni» qazaq halqynyng әdet-ghúrpy men salt-dәstýrin zertteuge yqpal etetin qazaqsha kiyiz ýilerde dәstýrli emes týrde ótkizildi. Torayghyr kóliinng jaghasynda ótken «Til kerueni» jobasyna Bolat Júmabekúly ózi de qatysyp, últtyq dәstýrimizding úlyqtaluyna, ózge últ ókiolderining memlekettik tildi ýirenuge degen yqylasyn kýsheytuge septiign tiygizdi.

Maqala avtory jazyp otyrghan oblys basshylarynyng reytingine keletin bolsaq, «Sayasat.org» aqparattyq portaly jasaghan reyting qorytyndysy boyynsha oblys әkimining júmysyna qatysty syn pikirlermen qatar, ong ózgeristerdi de keltiriledi. Mәselen, búghan deyingi basshylar sheshe almay kelgen auyldyq aimaqtardy sumen qamtu mәselesi ong sheshimin tapty. Yaghni, respublikalyq budjetten qomaqty qarajat bólinip, aldaghy ýsh jyl ishinde oblystaghy auyldyq aimaqtardyng 50 payyzy sapaly auyz sumen qamtylatyn bolady.

Aymaq basshysy Ontýstik Koreyanyng Pusan qalasynan kelgen Dong-A uniyversiytetining janyndaghy auruhaannyng diyrektorymen memorandum jasap, aimaqta jana diagnostkialyq ortalyq ashylatyn boldy. Búdan bólek, Bolat Júmabekúly Mәjilis deputattarymen  jýrgizgen kelissózderding nәtiyjesinde respublikalyq budjetten 4 milliardqa juyq qarjy bólinip, úzaq jyldar boyy eski әri tar ghimaratta júmys istep kelgen onkologiyalyq dispanserding jana ghimaratynyng qúrylysy bastalyp ketti. Saualnamagha qatysqan respondentter oblys ortalyghyna jana tramvaylardy jetkizudegi Belorustyq әriptestermen aradaghy qatynastar boyynsha Bolat Júmabekúlynyng tabandylyghyn da atap ótken.

Shәriphan Qaysardyng soltýstik ónirdegi, onyng ishinde Pavlodar oblysyndaghy, memlekettiligimizding tútastyghyna alandauyna esh negiz joq. Elbasynyng tikeley bastamasymen 1995 jyly qúrylghan Qazaqstan halqy Assambleyasynyng oblystyq filialy ónirimizdegi halyqtar dostyghy, otandyq patriotizmdi damytu boyynsha kóptegen keleli is-sharalar atqaryldy. Aymaghymyzdaghy týrli últ ókilderi qazaq halqynyng qiyn-qystau kezde olargha qol úshyn sozghan jaqsylyghyn әrdayym aityp jýredi. Stalindik qughyn-sýrgin kezinde ónirimizge jer audarylghan kәris, sheshen-ingush, nemis jәne ózge de últ ókilderi Últtyq janghyru mektebinde ózderining ana tilimen qatar qazaq tilin de oqyp, memlekettik tilding mәrtebesin ósirip keledi. Mәselen, 2014 jyly últy orys Babakova Anjelika atty qyzymyz respublikalyq «Abay oqulary » bayqauynda Bas jýldeni jenip aldy. Búdan bólek, ónirimizde memlekettik tildi avtohtondy últ ókilderinen artyq bilmese, kem bilmeytin filologiya ghylymdarynyng doktory Vladimir Shnayder, «Ertis-Tv» oblystyq arnasynyng diktory Marina Saharova, Assambleya filialynyng Jastarmen júmys bólimining basshysy Elina Pauly bar.

Jer-su ataularynyng qazaqshalanuyna baylanysty aitarymyz, 2016 jyly Bolat Júmabekúlynyng tikeley bastamasymen oblys ortalyghyndaghy qanqúily revolusioner Terentiy Deribastyng atyndaghy kóshe danqty jerlesimiz, Kenes Odaghynyng Batyry, tehnikalyq ghylymdardyng kandidaty, pedagog-ústaz Qúdaybergen Maghzúmúly Súraghanovtyng atyna berildi. Ótken jyly oblys ortalyghyndaghy Lenin kóshesining atauyn Astana qalasy dep auystyru turaly úsynys týsip, halyqtyng qoldauyna ie boldy. Búdan bólek, oblys boyynsha kóshening atauy kenestik dәuirdegi Sovetskaya, Selinnaya, 70 let Oktyabrya siyaqty eskilikti ataulardan qútylyp, olargha qazaghymyzdyng baghyna tughan ataqty úl-qyzdary: ónirimizden shyqqan batyrlar, jalpyúlttyq qaharmandardyng esimderi, dostyq pen birlikting úghymyn bildiretin Bәiterek, Astana, Beybitshilik, Atameken siyaqty ataular berildi.

Qaysarhannyng «Bolat Baqauov Bayanauyl júrtynyn  ruhyn syndyrdy» degeni esh dәiekke negizdelmegen ótirik sóz. Bolat Júmabekúly 2017 jyly qasiyetti ólke, Jasybay men Oljabay, Búqar jyrau men әulie Mәshhýr Jýsip, Jayau Músa men Jýsipbek, Qanysh pen Álkey syndy qazaqtyng batyrlary men әnshileri, aqyndary men ghalymdary dýniyege kelgen Bayanauyl audanynyng damuyna 5 milliard tenge kóleminde qarajat bólip, audan ortalyghy men auyldardy kórkeytuge kóp kýsh júmsady. Audan ortalyghyna su qúbyrlary tartylyp, shaghyn futbol alany salyndy. Kóshelerge asfalit jol men tas trotuarlar tóseldi. Alashtyng úranyn jazghan otty aqyn Súltanmahmút Torayghyrovtyng tughan auyly Torayghyrda auyl klubyna kýrdeli jóndeu júmysy jýrgizildi. Auyl balalarynyng sportpen shúghyldanuy ýshin shaghyn futbol alany salyndy. Kóshelerge týngi jaryq shamdary ornatyldy. Qaysarhan Shәrip osynyng bәrin  óz kózimen kórse, Bolat Baqauov bayanauyldyqtardyng ruhyn syndyrdy dep emes, kerisinshe, olardyng ruhyn asqaqtatty dep jazar edi.

Maqala avtory ózi bilmeytin mәseleni zerttep, qaranghyda adasqan adam sekildi. Oblysta «qansha qazaq mektebin ashty» dep súraydy. Pavlodar oblysynda әr jyldary ashylghan mektepterding bәri de memlekettik tilde bilim beredi. 2015 jyly oblys ortalyghynda №37 memlekettik tilde bilim beretin zamanauy mektep ashylsa, 2016 jyly Ekibastúz qalasynda 1200 oryndyq №36  qazaq mektep-liyseyi ashyldy. Sonymen birge, 2016 jyly Aqsu qalasynyng №9 shaghyn audanynda býldirshinderge memlekettik tilde bilim beretin 280 oryndyq «Aynalayyn» bala baqshasy paysdalanugha berildi. Aymaq basshysynyng ziyaly qauym ókilderimen ótken kezdesude bala baqshalardyng bәrinde oqytudy qazaq tiline auystyru jónindegi úsynysty sharagha qatysqan aqyn-jazushylar, óner iyeleri, el aghalary qyzu qoldady. Oblys әkimining úsynysy qazirgi uaqytta oblystyq bilim beru basqarmasy tarapynan jan-jaqty zerttelip jatyr. Konstitusiyalyq normalargha sәikes kelip, oblys túrghyndarynyng tarapynan qoldau bolsa, búl joba pilottyq týrde ónirimizde engiziletin bolady. Týrkistan avtonomiyasyn qúryp, azattyq ýshin kýresken azamatymyz Mústafa Shoqay «Bala qay tilde bilim alsa, sol últqa sol tilde qyzmet etedi» degen sózi bar. Bolat Júmabekúlyynng bala baqshalardaghy oqytudy qazaq tilinde jýrgizudi úsynu – naghyz últjandy azamattyn, el bolashaghyn oilaghan basshynyng isine jatady.

Shәriphannyng jazuy boyynsha aimaq basshysy Bolat Baqauov ózining tughan jeri eshtene bitire almay jýr-mys. Búl endi, jurnalist bauyrymyzdyng bilimining tayazdyghyn, maqalany ónirding jaghdayyn zerttep-bilmey, atýtsti jaza salghanynyng belgisi. «Andamay sóilegen auyrmay óledi» degen halyq danalyghyn este ústasa, olay jazbas  edi. Bolat Júmabekúlynyng basshylyghymen ónirde kóptegen keleli ister atqaryldy. Oghan oblys júrtshylyghy kuә. Bәrin jipke tizip jazbasaq ta, eng manyzdylaryna toqtala keteyik. Bolat Júmabekúly basshylyqqa kelgen eki jyl ishinde ónirding jalpy ishki ónimi búghan deyingi yldarmen salystyrghanda aitarlyqtay ósti. Oblys әkimi Elbasynyng tapsyrmasy boyynsha investorlarmen tikeley qarym-qatynas jasap, kóptegen shet eldik qarjy instituttary men jeke kompaniyalardyng ónirge investisiya qúiyna týrtki boldy. Mәselen, oblys ortalyghyndaghy «Pavlodar» arnayy ekonomikalyq ortalyghynda avtomobili diskilerin jasap shygharu jәne qospaly aluminiy óndirisi ashyldy. Auyl sharuashylyghy salasynda da kóptegen manyzdy ister atqaryldy. QR Ýkimetining memlekettik baghdarlamasyna sәikes auyldyq aimaqtarda auyl sharuashylyghy kooperativterin qúru isi jospardan artyq oryndalyp, jeke sharualar memleketten bólingen subsidiyalardyng sharapatyn kórip jatyr. Kooperativterge birikken sharualar memleket qarjysyna sýt salqyndatu qondyrghylaryn, asyl túqymdy qara mal satyp alyp, auyldyq jerde naubayhana, tigin sehtary, shashtaraz siyaqty kәsipter boyynsha óz biznesterin jýrgizip iygiliginkórip jatyr. Múnyng bәri oblys basshysynyng tikeley basshylyghymen atqarylyp jatqandyqtan Bolat Júmabekúlynyng iskerligi men menedjerlik qabiletining joghary ekendigine aighaq.

Maqala avtory «Ontýstikte tyghyz qonystanyp otyrghan sharualardy Pavlodar oblysyna audaru isi mýldem jýrgizilmeydi» dep jazypty. Búl da shyndyqpen janaspaydy. Bolat Júmabekúly audan әkimderine, әleumettik baghdarlamalar jәne júmyspen qamtu basqarmasynyng basshysyna tikeley tapsyrma jiberip, Ontýstik Qazaqstan, Jambyl, Almaty, Qyzylorda siyaqty túrghyndar tyghyz ornalasqan aimaqtargha issapargha jiberdi. Osy júmystardyng nәtiyjesinde  ontýstiktegi aghayyndar Pavlodar oblysyna kóship kelu boyynsha kenes aldy. Ótken jyly Pavlodar oblysyna Ózbekstannan, Mongholiyadan, Reseyden, Qytaydan, Ukrainadan  349  adam kóshirilip, olardyng bәri oralman statusyna ie boldy. Sonymen birge, ontýstik ónirlerden 292 adam kóshirildi. Olardyng bәri audandar men  auyldyq jerlerde qonystandyrylyp, mektep jasyndaghy balalary týgeldey oqugha qabyldanyp, mektep jasyna deyingi balalar bala-baqshamen qamtyldy. Túrghylyqty jerlerine tezirek beyimdelip ketulerine jan-jaqty kómek kórsetilip jatyr. Qazaqstan Respublikasynyng zannamalaryna sәikes zeynetaqy jәne basqa da әleumettik tólemder tólenude.

Bolat Júmabekúly últtyq ruhty kóterip, jastardyng boyyna otandyq patriotizm sezimderin siniru maqsatynda eki jyl qatarynan Ertis ózenining jaghasyndaghy kókoray alqaptarda etnofestviali ótkizudi dәstýrge ainaldyrdy. Ótken jyly «Úly Dala eli» festivalinde 100-den asa kiyiz ýy qúrylyp, últtyq salt-dәstýrimiz ben әdet-ghúryptarymyz nasihattaldy. Etnofestivali barysynda aimaq basshysy Dýniyejýzilik qazaqtar qauymdastyghy tóraghasynyng orynbasary Zauytbek Túrysbekpen birge qandas bauyrlarmen kezdesip, olardyng ótinishterin tyndady. Aytylghan úsynystar men tilek-aryzdar boyynsha tiyisti tapsyrmalar berip, olardy baqylauda ústady. Jyl sonynda aimaq basshysy oblys ortalyghyna jaqyn ornalasqan Oliginka auylyndaghy Qytaydan kóship kelgen Adal Hamithannyng ýiine bas súghyp, jay-kýiin súrady. Búdan keyin, oblys ortalyghynda ónirimizge kóship kelgen qandas bauyrlarmen kezdesken Bolat Júmabekúly olargha aldaghy uaqytta da qoldan keler kómek pen qoldauyn ayamaytynyn jetkizdi.

Elbasy senim artyp, Pavlodar oblysyynng basshylyghyna  qoyghanda Bolat Júmabekúlynyng aimaqtaghy Kachir audany, Aqsu monoqalasy, oblys ortalyghyn basqarudaghy jarqyn jetistikteri men iskery qabilettiligin esepke alghany aiqyn. Bolat Júmabekúly Últ Kóshbasshysynyng seniminin aqtap, «Jas kelse iske» degendey últtyq qúramy jaghynan san aluan, asa manyzdy industriya ortalyghyn sheberlikpen basqaryp otyr. Oghan Qazaqstan Respublikasy Preziydentining atynan tapsyrylatyn «Eren enbegi ýshin» medali, «Oblystyng damuyna qosqan eleuli ýlesi ýshin» tós belgisi jәne «Qúrmet» ordenining berilui dәlel.

Maqala avtory ózining sóz sonynda «Baqauov El men Elbasynyng senimin aqtay aldy ma?» degen saualyna tiyisti jauap aldy dep oilaymyz. Búdan bólek, Qaysarhan Shәrip aldaghy uaqytta Pavlodar oblysy, jalpy aimaqtyng tynys-tirshiligi bolsyn, basqa da manyzdy әleumettik sektor bolsyn,  maqala jazbaq oiy bolsa, aldymen ónirding jay-kýiimen tanysyp, materialdy naqty zerttep jazsa degen tilegimiz bar.

Pavlodar oblysy әkimining baspasóz qyzmeti

Abai.kz