Qyzyq jigit
Ol ózi qyzyq jigit... Elmen kóp júmysy joq... Sózge shorqaq... Kóp ashulanbaydy. Jelkesine týsken aq shashyn bir sipap qoyyp kýledi... Dúrysy jymiyp qoyady... Búl bizding – Bolat... Bolat Ybyraev!
Qazaq ónerinde Bolattar bar ghoy... Shýkirshilik... Solardyng ishindegi ónerdegi joly erekshe – Bóken! Nazym Hikmetting «Eleusiz qalghan esil er» piesasynda bir sóz osyndayda eriksiz oigha týsedi. «...Az da bolsa aibatty, qorash ta bolsa qayratty!». Dәl solay... Sahnagha shyqqanda sәl qysynqy kózderi jarqyrap núrlanyp ketedi. Dauysy kýmbirlep, sahnany jaryp jibererdey ekpindep sóileydi. Qúddy keshegi Núrmúhan Jantórin siyaqty...
Bolat Qaraghandy oblysyndaghy Qarqaralynyng tumasy. Aqyn Mәdiydin, ózimizding Qallekiy-Qaliybek Quanyshbaevtyn, keshegi aqiyq aqyn Qasym Amanjolovtyn, al týptep kelgende Qaz dauysty Qazybek biyding úrpaghy.
Býginde ónerge kelip, sahnada jýrgenine qyryq jyl tolypty. Ol eshqashan bala kezden armandap, qiyaldap ónermen «auyrmaghan». Eseye kele mektepting sahnasyna shyghyp, «Batyr bala Bolatbekti» oqityn. Soghystan mýgedek bolyp kelgen әkesi Qalybek sovhozda agronom, sheshesi Kýlәndә bastauyshta sabaq beretin. Ýilerinde ap-auyr dәu súr kitap bar-tyn. «Batyrlar jyry». Sheshesi Kýlәndә shamnyng jaryghymen ýige kelgen meymandargha osy jyrlardan dastan oqushy edi. Áriyne, búl XIX ghasyr emes. Iliichtyng shamy birde bar da, birde joq. Kóbinde óship qala beredi. Biraq soghan qaramastan, dastan bastalatyn. Jәne jay oqylmaydy, әndetip, naqyshyna keltirilip, birese kóterip, birese sybyrgha kóshetin. Birde «Qobylandy», endigide «Alpamys», «Qyryq qyz»... Ásirese, «Gýlәiim»... Keyde Bolatqa osy jyrdy oqyp otyrghan sheshesi Kýlәndә Gýlәiimdey bolyp ketedi. Ýige jiynalghan ýlken kisiler riza bolyp, Kýlәndә kelinning suyp ketken shәiin iship, kózderine jas alatyn. Kishkentay Bolat sonau búryshta otyryp esildertimen osy jyrlardy tyndaytyn. Bala kónil jyrdaghy batyrlargha elikteytin. Key sәtterde eshkimge kórsetpesten kóz jasyn ýnsiz sýrtip te alady. Ásirese, aghalary men әpkelerine kórsetpeuge tyrysady. Bolat kóp balaly ýide ósti. Sheshesi on qúrsaq kótergen. Ýbirli-shýbirli balalar ýshin búl ýy – teatr, búl ýy – kino.
Keyin de solay bolghan. 90-jyldary kimning kýii bar-tyn? Esi bar epti jigitterding kóbi biyzneske, sauda – sattyqqa ketti. Kóbining mingeni «inomarka». Sol kezenderde ónerde jýrgen talay maytalman sahnamen «qosh» aitysyp jýre berdi. Qasyndaghy әriptesteri de bazargha shyqty. Al Bolattyng ýsh balasy bar. Teatrdyng jalaqysy birde bar, birde joq. Balalargha tamaq kerek. Sonday kýnderding birinde baghyndaghy oblepihadan eki shelek terip, bazargha shyqqan... «Sheleginiz qansha?» – degenderding ózine «eki myn» degendi mingirlep әreng aitady. Basy salbyrap, ýnsiz otyra berdi. Uaqyt netken bayau, jýrmey qalghan. Al eki shelektegi oblepiha sap-sary marjanday әli túr. Eshkim almaydy. Túryp ketuge shara joq. IYә, ol kýnder de býgin artta qaldy. Adam balasy úrpaq ýshin ómir sýredi. Solar ýshin bәrine barasyn. Bәrine dayynsyn. Adamnyng taghdyry da, ómiri de osy úrpaq ýshin.
Bayaghyda KazGU-ding «Tariyh» fakulitetin oqy bermey. Jaqsy múghalim bolsa, býginde bәlkim bir mektepte diyrektor bolar ma edi. Kim bilsin?! Ol kezde KazGU-ding oqu korpusy býgindegi T.Jýrgenov atyndaghy últtyq óner akademiyasynda al «Teatr» fakuliteti konservatoriyada bolatyn. Eki ghimarattyng ortasy tayaq tastam jer. Kóktem, kýzde әrtýrli muzyka aspaptarynyng ýni, aiqaylaghan dauystar. Bolashaq akterlerding sol manayda jýrgenin Bókeng talay kórdi. Dәl sol kezdegi myna bir oqigha esinen әli ketpeydi. Konservatoriyanyng terezesindegi bir boyjetkenning eskertkishtey úzaq túrghany. Ýrip auyzgha salghanday, biraq qimylsyz. Bókeng ne isterin bilmey sostiyp qalghan. Qyz da ýnsiz, búl da ýnsiz. Tipti, jaqyndap kelip әlgi mýsinge úzaq shúqshighan-dy. Sonda ghana ol qyzdyng «tiri» ekenine quanghan. Akterlik óner degendi týsingen. Sol kezde baryp, «Shirkin, mende artist bolsam...» degen oy sanasynda jarq etken.
Tariyh... Tariyh... Esh qúlqy joq... Kýnderding kýni KazGU-ge «qosh» dep, GDR-gha әskerge ketti. Aqyry Frankfurttan biraq shyqty. Qasynda kileng orys jigitter. Amal ne, ol tildi de ýirenuge tura keldi. Tek bayaghy «akterlikke týssem...» degen oy maza bermeydi. Elge kele sala konservatoriyagha bet aldy. Baghy janyp, KSRO halyq artiysi Sholpan Jandarbekova men Tatiyana Nauryzbaevanyng sheberhanasyna týsti. Kurstaghy eresegi de osy Bolat. Diplomdyq júmysqa M.Áuezovting «Enlik-Kebegindegi» Espembet, A.Arbuzovtyng «Qatygez oiyndaryndaghy» Konstantiynovty, Q.Shanghytbaevtyng «Beu, qyzdar-ayyndaghy» dosentti oinady. Sodan Jaqyp Omarovtyng aituymen Bolat tughan eli Qaraghandygha tartqan. Tanys ólke, tanys qala... Auyl da onsha alys emes...
Bolattyng alghash teatrgha qobaljyp kirgeni әli esinde. Qoryqpaghan da qalay. Múnda teatrdyng alghashqy qarlyghashtary Qazaqstannyng halyq artisteri J.Shashkina, Á.Moldabekov, M.Sýrtibaev, R.Qoyshybaeva, A.Músabekova, Ásiya Abylaeva, Qarghambay Sataev. Sodan keyingi tolqyn Ramazan Baymaghambetov, Shәmil Jýnisov, Serdesh Qajymúratov, Rymkesh Omarhanovalar shyqqan orda. Onyng ýstine akterlerding kóbi eresekter. Bir Qarghambaydyng ózi bir tóbe. Ásirese, onyng Bolat Mansurovtyn, Tolomush Okeevting filimderindegi rólderinen keyin. Túnyp túrghan múhiyt. Bolat ol kisilermen sóilesudi, syrlasudy qajet etetin. Al olarmen bir sahnada partner bolu degenning ózi qorqynysh emes pe?! Ne kerek bir kýni Jaqyp Omarov Qalmúqan Isabaevtyng «Sapar syry» degen piesasyn alghan. Qobylan degen róldi berdi. Kýndiz-týni sol rólding sózin jattap, týnde oyana ketip keyipkeri jayly oilaydy. Alda tek qorqynysh barday. Mine, aqyry kórkemdik keneske tapsyratyn kýn tudy. El-júrt aityp jatyr. aityp jatyr. «Mýmkin emes, mynau sóilep túrghan aty shuly Q.Sataevtyng ózi ghoy...». «Myna bala jaqsy eken!» Senerin de, senbesin de bilmeydi. Jaqyp ta Bolatty maqtaydy. Osy ról onyng kishkene jenisi edi.
Premiera! Bolat kórermenge túnghysh shyqty. Áneukýngi sdachadan keyin sәl-pәl ózine degen senimdilik payda boldy. Shymyldyq ta jabyldy. Soghylghan alaqan... Ayghaylap, «Bravo!» dep mәz bolghan kórermen. Áriyne, Bolat alghash «akterlikke baram» degende ýi-ishi týgel qarsy bolmasa da, qúptay qoymaghan әkesi Qalybek kóz aldyna keldi. Soghan ózin kinәli de sanaytyn. Birde әkesi Bókendi ózi shaqyrtty. «Jaraydy, balam! Bolar is bolghan eken. Ne deymin. Jolyng bolsyn! Jaghang kir bolmaydy eken» dedi. IYә, artiysting jaghasy kir bolmas au, al ter bolar ekenin Bolat sol kýni týsingen. Óner degen úly tenizding jaymashuaq kýnderi de, túmandy týnderi de Ayvazovskiyding «Toghyzynshy kók tolqynyndaghy» surettegidey súrapyl sәtteri de bar ekenin sanasymen týisingen. Osylaysha, Qaraghandydaghy on jyl óte shyqty. Ol kezderde Jaqyp Omarov Shymkentke ketti de, ornyna Ersayyn Tәpenov kelgen. Biraq Erekendi Pavlodardan ashylghan teatrgha ketedi degen qaueset shyqqan. Ornyna kim keleri belgisiz. Bolashaghy túmanda qalghan aidyndaghy eskeksiz qayyqtay. Osynday kýnderding birinde Jaqan-Jaqyp Omarov kelgen. Jýrisi asyghys, qara múrtyn sipap qoyyp, Bolatpen dәmhanagha bardy. «Al Bolat. Seliynogradta qazaq teatry ashylady. Barasyng ba?» Bolat oilanbastan, «iyә» dep jauap qaytardy. Óitkeni jalghyz emes. Qasynda әriptes aghalary, dostary bar eken. Qazaqstannyng enbek sinirgen artisteri Rymkesh Omarhanova, Shәmil Jýnisov, Qayrat Kemalov, Ramazan Baymaghambetovtar, t.b.
IYә... Búl jyldary Qazaqstan egemendikke ie bolghan kezderi edi. Óz ayaghymen ózi túrghan respublika orystanyp ketken ólkelerde qazaq teatryn ashudy qolgha ala bastaghan shaq. Q.Quanyshbaev atyndaghy teatry da sol egemendiktin, sol tәuelsizdikting alghashqy qarlyghashtarynyng biri bolatyn. «Onda kettik, bauyrym! Basynda qinalarsyn, keyin bәri ornyna keledi» dedi Jaqan. Eskide bir sóz bar eken. «Er jigit kettik degende qayda demeydi, qashan deydi». Nartәuekel! Sóitip, Qaraghandy teatry da, onda oinaghan rólderi de Bolat Ybyraev mingen mashinagha qol búlghap qala berdi. Átten... On jyl týk emes au. Ásirese, D.Isabekovtyng «Ápkesindegi» – Timur, Á.Tarazidyng «Jaqsy kisisindegi» – Marat, T.Ahtanovtyng «Antyndaghy» – Han, S.Múqanovtyng «Móldir mahabbatyndaghy» – Býrkit, N.Kәrimning «Ay tútylghan týnindegi» – Diuanany endi qashan oinarmyn degen oy ghana mazalaghan. Biraq «Sheshingen sudan tayynbas» demekshi, algha qaray tarta berdi.
Jana jer! Jana qala! Búl qalada eki-ýsh qana kóshe. Onyng ózi shangha bólenip qala beredi. Dәl bayaghy student sekildi kezender. Birde ash, birde toq. Bir kýni birge kelgen eki dos Ramazan men Qayrat búzylghan. «Qosh, Bóke! Qaytqan malda bereke bar demekshi, Qaraghandygha qayta barayyq!» dedi. «Mәssaghan!» Onsyz da saghymday búzylyp jýrgen Bolattyng kóniline ana ekeui «túz seuip, múz býrikkendey» boldy. «Ne isteymin? Qaytsam ba eken?.. Onyng ýstine Qaraghandyda eki bólmeli ýy bar. Al múnda she? Ázirge eshtene joq!». Bolat sol kýni kirpik ilmedi. Dónbekship shyqty. Túryp jatqan vagon da suyq. Ýstine kýrtkisin jamylyp, dalagha shyqqan. Tang qyzaryp, agharyp keledi. Qyzyl aray ala búlttyng arasynan búlqynyp shyghatynday. «Joq! – dedi Bolat, kimmen qaraysan, sonymen aghar degen halyq. Qalam!». Búl onyng songhy sheshimi edi.
IYә, kóp úzamay til iygerushilerding mәdeniyet sarayynda qazirgi Kongress-Hollda Jaqyp Omarovtyng sahnalauynda Gh. Mýsirepovtyng «Aqan seri – Aqtoqtysy» kóne qala Aqmolada, Saryarqanyng tósinde shymyldyghyn aiqara ashty. Bolat keyipker Jalmúqannyng tuyn sahnagha jelbirete shyqty. Qazaq tilin saghynghan qaragózderding quanyshynda shek joq. Búl ýlken jenis edi. Salqyn samaly janyna em, jýregine shuaq tastaytyn últtyq drama teatry dýniyege keldi.
Býginde sol jas jigit Bolat Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri atanyp, alpysqa kelip qalypty. Biraq minezi sol. Ózgermegen. Kóbinde ýnsiz. Dәl bayaghy Akira Kurasavanyng filimindegi Dersu Uzala dersiz. Dúrysy sondaghy KSRO halyq artiysi, «Oskardyn» iyegeri Maksim Munzuk sekildi. Óz isining mamany, sahnanyng sheberi. Ýsh balanyng әkesi, nemerelerining atasy. Astananyng irgesindegi kishkene ýide barymen bazar. Esik aldyndaghy baqsha, qoradaghy kishkene iyti de qojayyny kelse, quanghanday qúiryghyn búlghandatady. Dәl bir Sh. Aytmatovtyng «Borandy beketindegi» Edigening iyti Jolbarystay.
IYә, Edige demekshi... Bolat shygharmashylyghyndaghy erekshe obraz... Áli kýnge Á.Mәmbetovtyng kózindey ról... Oilap qarasang Ázekeng dәl osy qazaq teatrynyng qara nary – Edigesi eken-au... Qalay edi?.. «Qazirgi jastardyng ishinen onday talapker tabyla qoyar ma eken. Saryózekting razezderinde túru ýshin adamda ruh bolu kerek, әitpese aram qatasyn. Dala – kenen, adam – noqat. Saghan jayly ma, jaysyz ba – dalagha bәribir. Dalada qalau bolmaydy». Sonday-aq Bókeng Ázekenmen birge A.Chehovtyng «Vanya aghayyndaghy» – Vanyany, V. Delimardyng «Bayansyz baghyndaghy» – Mister Kuperdi somdady. Býginde ol teatr repertuaryndaghy qoyylymdardyng basym kópshiliginde óner kórsetip, kórermen qauymnyng ystyq yqylasyna bólenude. Ol osy qyryq jyl ishinde sahnada alpystan asa ról oinapty. Solardyng ishinde, әsirese : Á.Tauasarovtyng «Mahabbat aralyndaghy» – Ormanshy; O.Bókeyding «Qúlynym meninindegi» – Jan; Gh.Mýsirepovtyng «Aqan Seri-Aqtoqtysyndaghy» – Jalmúqan, Balta; Gh.Mýsirepovtyng «Qyz Jibegindegi» – Bazarbay; M.Áuezovting «Qara Qypshaq Qobylandysyndaghy» – Kóbikti, «Qaragózindegi» – Jabayy, «Abayyndaghy» – Orazbay, «Enlik-Kebegindegi» – Kengirbay biyi; Sh.Aytmatovtyng «Ghasyrdan da úzaq kýnindegi» – Edigesi; M.Kәrimning «Ay tútylghan týnindegi» – Diuanasy; T.Ahtanovtyng «Joghalghan dos» – Estemesov, «Kýshik kýieuindegi» – Kubiygi; U.Shekspirding «Romeo men Djuliettasyndaghy» – Pastor, «Gamletindegi» – Poloniy;A.Chehovtyng «Vanya aghayyndaghy» – Voyniskiy; A.Dudarevting «Keshindegi» – Mulitiyk; T.Djudjenogludyng «Kóshkinindegi» – Aqsaqal;
D.Ramazan «Kenesary-Kýnimjandaghy» – Túrsynbay; M.Frish «Don Juannyng dumanyndaghy» – Tenorio; E.Juasbek «Tereng tamyrlardaghy» – Ala aghash; J.Anuydyng «Jalyn jútqan Janna D’ark» – Koshony; Q.Jýnisovtyng «Sәken Súnqaryndaghy» – Ahmet Baytúrsynov;
V.Ejovtyng «Tyraulap úshqan tyrnalardaghy» – polkovnik Lukiyanovy erekshe bolyp túr.
Bolat ekeuimiz sóilesip otyrmyz. Men shekken temekining týtini bólme ishindegi sәulemen oinaydy.
– Endi qanday róldi oinaghyng keledi? – deymin. Bolat taghy da ýnsiz.
– Shekspirding «Richardy men Koroli Liyrin» oinasam. Abylaydy da oinau armanym. Átten, densaulyq...
– Búiyrsa, oinarsyn. Onda jaqsy.
– Jaqsy – dedi Bolat. Appaq úzyn shashyn artyna qayyryp tastap, Bókeng esikten shygha berdi.
Netken qarapayymdylyq... Netken kisilik. Netken kishilik deymin ishimnen. Senderdey daryndy jigitter bar da, qazaq óneri bar-au. Jasay ber, Bolat dos! Jolyng bolsyn!
Talghat Temenov, Qazaqstannyng halyq artiysi, professor
Abai.kz