Balalar bolashaghymyz ekendigin aityp jatudyng ózi artyq shyghar. Olardyng denderining sau, ózderining aqyldy bolyp ósuine olardyng ata-analary ghana emes, eng aldymen qogham mýddeli. Óitkeni búlar bolashaq el qorghaushylar, adam emshileri, tәrbie men bilim berushiler. Demek, qoghamnyng jan-jaqty damuy osylardyng densaulyghyna qanshalyqty kónil bólinip, qamqorlyq kórsetip otyruyna tikeley baylanysty. Alayda elimizde ol mәselege qanshalyqty kónil bólinip otyr? Ásirese ónirlerdegi jaghday qalay? Múny saraptap, búl problemanyng ishki jaghdayyna múqiyat ýnilip, qorytyndy jasap otyrghan ýkimetti kóre almadyq. Sondyqtan, bәri de osyndaghy oblys әkimderine kelip tireledi. Eger әlgindey myqtynyng boyynda ózi basqaryp otyrghan ónirding halqyna degen janashyrlyq sezimi, tipti qarapayym azamattyq paryzy bolsa, onda búl týiinning sheshiluine kóp qiyndyq joq. Al eger tek ekonomikalyq kórsetkishterdi ghana kólekeylep, densaulyq, әsirese balalar densaulyghy sekildi dýniyege jýrdim-bardym qarasa, onda bәri qarang qaldy dep eseptey ber.

Bizdegi, Qostanaydaghy jaghday dәl osynday. Ózge jerdi qaydam, bizde keyingi kezde balalardyng tua bitken sal auruy (medisina tilinde aitsaq DSP) sekildi syrqat tym kóbeyip ketti. Emdelui óte qiyn búl syrqatty esh ata-ananyng basyna bermesin. Sauyghyp ketuining tym úzaqqa, tipti ómir boyyna deyin sozylatyn búl syrqatty onaltu prosesi  ata-analargha tym qymbatqa týsedi. Ras, bizding qalada osynday onaltu ortalyghy bar. Alayda bar degen aty ghana. Onyng ózi qústyng úyasynday ghana, qalalyq balalar auruhanasynyng ayaday ghana bólmesine  ornalasqan. Ol jylyna nebәri 450 balany ghana qabyldaydy, al tósekke tanylyp, óz kezegin kýtken nәrestelerding sany búdan tórt ese kóp. Ata-analar onyng ózin de ailap emes, jyldap kýtedi. Al múnday aurudy dóp kezinde emdemese, keyin tym kesh bolady. Mine, sondyqtan da sorly at-analar júrtqa alaqan jayyp, kómek súrap, әzer dep tapqan aqshasyn alyp, kórshimiz Reseyding Chelyabi qalasyndaghy onaltu ortalyghyna aghylady. Onaltu seansy bir ret emes, birneshe ret jýrgiziledi. Ol eng keminde óz aqshamyzgha shaqqanda millionnan asyp týsedi. Mine osynshama qomaqty soma ailap qana emes, jyldap kórshi elge, onyng medisinasynyng damuyna septigin tiygizip jatyr.

Al endi osynshama qarjyny dalagha jibermey ózimizde qaldyrugha bolmay ma?

-Ábden bolady,-deydi osy mәselemen ondaghan jyldar boyy ainalysyp kele jatqan mýgedek balalar sheshelerining qoghamdyq birlestigining jetekshisi Nataliya Koloskova hanym, -Ol ýshin osy ózimizde qolayly da ken, ýlken bir onaltu ortalyghyn ashu kerek. Búghan tipti kóp qarjy da kerek emes. Osyndaghy soghan asa ynghayly «Delifiyn» balalar ýii sekildi zәulim ghimarat qazir qanyrap bos qaldy dese de bolady. Nege sony ortalyqqa bermeske? Sonda auru balalardyng ata-analaryn da qol jayghyzyp qoymas edik, qomaqty qarjy da shet aspas edi. Álde bizde balalardyng densaulyghynan góri Múz sarayy sekildi asa qymbatqa týsetin dýniyelerge  kerek pe?

Dәl osy problemany Koloskova hanym jaqynda Qostanay qalasynyng әkimi Bazyl Jaqypov halyqqa esep beru kezdesuinde de dәl qabyrghasyna qoyghan. Alayda oghan mardymdy jauap ala almady. Qala әkimi «búl mәseleni tekserip kóreremiz» degen jalpylama jauappen qútylsa, oblys әkimi óitip sylap-sipaghan joq.

-Múz sarayyn biz memlekettik-jeke menshik seriktestigi retinde birigip salyp jatyrmyz,-deydi ol salghannan-aq, búl saualdy únatpaytyndyghyn bildirip. Jalpy biylikting kerek nәrsening bәrin istep beruge múmkindigi joq. Onaltu ortalyghy kerek shyghar. Olay bolsa ózdering ony salatyn investorlar izdender,-dep bir-aq kesti. Ekinshi sózben aitqanda әkimning kókeyinde túrghan «senderding onaltu ortalyghynnyng maghan qajeti shamaly, ózderine qajet pe, ózdering ainasyndar» degen oidy angharu qiyn emes. Demek, Arhiymed Begejanúlynan ýmit shamaly boldy.

Shynyn aitqanda. әkimimizding búl jauabynan esh qisyn taba almadyq. Sonda qalay, investordy biylik emes, Koloskova sekildi qarapayym jandar izdeui kerek pe? Olardy kim tyndaydy? Beretin kepildigi joq nemese biylik degennen de júrday adammen kim sóilesedi? Esh oilanbastan mol qarjyny bere salatyn aqymaq investordy qaydan kezdestirdiniz? Olar eng aldymen salghan aqshasyn neshe eselep qaytatyndyghyn eseptey almaytyn sorly ma edi? Osydan keyin әkimimizding jauabyn júrtty mazaq etu dep týsingennen basqa amal qalmaghanday. Investordy qolynda oblystyng ondaghan ghana emes, jýzdegen milliard tenge budjeti bar, býkil biylikti uysynda ústaghan әkim izdemese, qay investor múnda ózi keledi. Tipti búl әkimimizding tikeley mindeti emes pe? Múny Elbasymyzdyng ózi de talay ret qadap aitqandyghyn qayda qoyamyz? Sonda Arhiymed ózine jýktelgen auyr mindetti Koloskova sekildi qarapayym júrtqa iytere salghysy kele me? Qyzyq pozisiya eken.Ekinshiden, onaltu ortalyghyna әbden layyq, jaqsy ghimarat túrghanda investor izdep, baylardyng aldyna jyghyludyng qanshalyqty qajeti bar edi? Búl ghimaratty qimauynyng astarynda qanday oy jatyr? Ákimning «jaraydy, eger jaghday dәl osynday bolsa, sheshiledi ol mәsele» dep, búl týiindi birden tarqata saluyna ne kedergi? Al múny endi tek Arhiymedting ózinen basqa eshkim de bilmeydi.

Al, әzirge tósek tartyp jatyp, kózderi botalaghan balaryna qarjy izdegen ata-analardyng amaly tausylugha ainalghan. Olargha jergilikti biylikting olargha kómektespeytindigine kózderi әbden jetken  qalamyzdaghy «Kostanayskie novosti» men «Nasha gazeta» dep atalatyn eki basylym «Nujny denigi» jәne «Jizni na ladoni» degen jobalar ashyp, halyqtan tiyn-tebendep qarjy jinap, әlgindey jandargha qol úshyn berip jýrgendigi, ýlken sauap ekendigi aiqyn. Olar jýgirip jýrip qayyrymdylyq konsertterin úiymdastyrady, әrtýrli qolóner kórmesin ashyp, osylardan týsken qarjyny auru balanyng esepshotyna audarady. Bolmasa qaltalylardan kómek súraudan da qysylmaydy.

Asyly, múnday jaghdaydy oblys әkimining týsine qongy ekitalay dýniye.Ózi әrkimge alaqan jayyp, ayaghyna jyghylghanday kýy keshuding ne ekendigin bilmegennen keyin birdene dep aitu da qiyn shyghar. Sózimiz jalang bolmasyn, sal auru degenning qanday batpanday jýk ekendigin, ony qara narday qayyspay, qabaghyn shytpay kóterip jýrgen jandardyng birining auyr haly jayly birer fakti keltire ketelik. Bәlkim, búl әkimning oblymyzdyng tek ekonomikalyq ahualyna ghana emes, sonday-aq әleumettik jaghdayyna jauapty ekendigin bir sәt esine salar.

Ádilbek Bolat qalamyzda  әke-sheshesi men ýlken apasymen birge túrady.Jasy ekige tayap qaldy.Sal degen pәle oghan segiz aiynda jabysty. Alghashqy onaltu kursyn Chelyabi qalasynda ótkizdi. Ekinshi kurstan keyin Ádilbek eptep enbekteuge jarap qaldy. Chelyabining búdan әri әli kelmedi.Endi Ádilbekting ata-analary jer-jerge shapqylap jýrip, sonau Ukrainada Kozyavkin degen professor múnday balany emdep shyghara alatyndyghyn estiydi. Biraq oghan uaqyt ozdyrmay tez әkelu kerek. Al búl em bizdinshe 994 myng tenge túratyn kórinedi. Jany qalmay shyrylghan ata-ana kópshlik júrttan kómek izdeydi. Qúdaygha shýkir, meyirimdi jandar az emes eken, olardan 650 myng tenge týsedi. Búl da bolsa әlgi «Nujnye denigi» jobasynyng janashyrlarynyng kómeginiing arqasynda ghana. Endi tek qana 240 tenge ghana qaldy. Mine, eng qiyny osynda. Osynsha aqshany jinau endi tipti mýmkin emestey.

-Mening barmaghan jerim joq,-deydi Ádilbekting sheshesi Ayjan Myrzahmetova, -talay-talay qayyrymdylyq qorlarynyng esigin qaqtym. Estiytinim: «bizding kómektesumizge esh mýmkindigimiz joq» degen jauap qana. Salym sugha ketti, endi eshbir ýmit qalmady.

Otbasynyng shynynda da qazirgi hali tym mýshkil. Endi eseptey beriniz. Ádilbekting anasy júmys istemeuge mýmkindigi joq. Ákesining ailyghy nebәri 64 myng tenge ghana. Onysy shaylyghyna da jetpeytindigi belgili. Ýsh jastaghy ýlken qyzy bar. Onyng bala baqshasyna dep aiyna 12 myng tenge taghy ketedi. Jas otbasynyng óz baspanasy da joq. Pәter jaldap túrady. Oghan da ay sayyn 30 myng tengeni tauyp beru qajet. Sonda ne qalady?  Sónuge ainalghan jalghyz ýmit qana qalady. Eger Ádilbekti dәl qazir emdemese onyng ómirbaqy mýgedek boluy әbden mýmkin. Ádilbekke arasha týsip, qolyn úshyn berer kim bar? Ol shynymen ózge balalarday oinaqtap shauyp, oinay almay, terezeden qarap, tósekke tanylyp ómir ótkize me? Taghdyr ne degen qatal edi? Álde biz be bezbýirek?

Sonda deymiz-au, dayyn ghimaratty qimasa, shynymen onaltu ortalyghyn salugha oblysta kók tiyn qalmaghan ba? Oghan senu de qiyn. Budjetten neshe týrli eshkimge qajetsiz jobalargha ketetin mol qarjyny eshkim de oiyna almaydy. Ótkende bizding әkimdikting oblystyng imidjin kóteretin brend jasaymyz dep 2 million tenge bólip, ne aqsha joq, ne imidj joq bolyp, kýlkige qalghanymyz bar. Al oblys әkimining qalanyng ortalyghyn Mәskeuding Qyzyl alanyna ainaldyramyn dep bólgen 40 million tengeni qayda qoyamyz? Tipti bolmasa kim bolsa sodan jenilip, onysymen qoymay ózge komandamen tóbelesip jýrgen, negizinen shetelden shaqyrylghan oiynshylardan túratyn «Tobol» komandasyna budjetten bólinetin milliardaghan tenge shekten shyqqan myrzalyq emes pe? Álde balalardyng densaulyghynan góri kósh sonynda salpaqtap jýrgen «Toboldyn» týkke túrmaytyn oiynsymaghy artyq pa?

Aytpaqshy bizding oblystyng әkimining «Tobol» komandasy qalay kósh sonynda әzer ilesip jýrse, «Sayasat.org» portalynyng zertteuining qortynydysy boyynsha Arhiymedimizding ózi oblys әkimderining arasyndaghy reytingi kórsetkishi jóninen ýnemi eng sonyndaghy oryndardyng birinen joghary kóterilgen emes. Búl onyng bedelining qanshalyqty ekendigini taygha tanba basqanday etip kórsetse kerek. Al biz bolsaq, osy әkimimiz sol tizimnen de týsip qalyp, oblysymyzdyng abyroyy airanday tógilmes pe  eken dep, kýndiz kýlkiden, týnde úiqydan qaldyq. Tek «Ýmitsiz saytan» degendi ýmit etemiz-daghy.

Jaybergen Bolatov

Qostanay

Abai.kz