Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Jón-aq 6320 8 pikir 14 Aqpan, 2018 saghat 12:44

Qazaqstan ekonomikasy monopolizmge qayta oraldy ma?

Ótken joly, Parlamenttegi «Aqjol» partiyasynyng fraksiyasy óte ózekti mәseleni kóterip, deputattyq saual joldady. Ol bylay: býginde Ýkimetting moynyna mingesip otyrghan sany bar, sapasy joq sheneunikterdi meylinshe qysqartu mәselesi. Ásirese, keybir qyzmeti men qúzyreti jeke kompaniyalargha berilgen ministrliktegi atqaminerlerdi memleket qazynasynan asyraghandy azaytu kerek depti. Jón-aq. Sóitsek, mýiizi qaraghayday vedomstvalardyng birqatar ókilettigi jeke mekemelerge berilse de, әlgiler budjetting moynynda otyrghan kórinedi.

Osyghan oray biz Mәjilis deputaty Azat Peruashev myrzamen sóilesip, osy mәselening jay-japsaryn súrap bildik.

-Azat myrza, siz, dәlirek aitsaq, siz jetekshilik etip otyrghan «Aqjol» partiyasynyng fraksiyasy  ótken joly Parlamentte óte bir ózekti mәseleni kóterdi. Ol -  mynau qara qúmyrysqaday qújynaghan memlekettik qyzmetkerlerding sanyn qysqartu mәselesi. Sol istin  jayy qazir qalay bolyp jatyr?

-Ras, biz memlekettik qyzmetkerlerding sanyn eki esege qysqartu kerek dep mәsele kóterdik. Sebebi, Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi әlemning damyghan memleketterinen tәjirbie alu kerek dep jii aitady. Endeshe damyghan memleketterdegi qalyptasqan normany biz de ózimizge engizuimiz kerek dep esepteymin.

-Azeke, jalpy osy memlekettik qyzmetkerlerding san  mólsherin, júmysyn rettep otyratyn arnayy komiytet bar emes pe? Ózge eldermen salystyru bar ma?

-Áriyne bar. «Governmentat a Glance» deytin ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymynyng arnayy statistikasy bar. Oghan sәikes, Qazaqstandaghy júmys isteytin halyqtyng jalpy sanyndaghy sheneunikterding ýlesi 21 payyzdy qúrap otyr. Salystyru dediniz, salystyru ýshin aitayyn, AQSh pen Germaniyada búl kórsetkish 14, Avstriyada 10, Qytayda 9, Japoniyada 8, Ontýstik Koreyada 6,5 payyzdy ghana qúraydy.

-Búl degeniniz, bizdegi әr besinshi adam sheneunik degenge alyp keledi ghoy.

-Dúrys aitasyz, jogharydaghy statistikagha qarasaq, elimizdegi әr besinshi adam memlekettik qyzmetker nemese kvaziymemlekettik sektorda isteytin adam. Búl neni kórsetip otyr?.. Búl Qazaqstan azamattarynyng kópshiligi  óndirispen ainalyspaydy, budjetten jalaqy alyp, sodan paydasyn tauyp otyr degen sóz. Al óndiris jalpy biznesting moynynda. Odan qalghany jeke kәsipker nemese óndiriste isteytin adamdar. Búl birinshi kezekte últtyq ekonomikanyng memlekettik ekonomikagha ainalyp ketkenin kórsetedi. Demek, biz qaytadan monopolizmge oralyp otyrmyz.

Elbasymyzdyng ózi Últ jospary degen baghdarlamasynyng 97-qadamynda naqtylap aitty. Memleketke tәn emes funksiyalardy bәsekeli ortagha jәne ózin-ózi retteytin úiymdargha beru kerek dep aitty. Yaghny ózin-ózi basqaratyn úiymdargha, biznes qauymdastyqqa beru kerek.

Dúrysy osy, biz sonyng arqasynda kompakti, jinaqy, sany az Ýkimetke jete alamyz. Tipti, 2014 jyly Ýkimetting qaulysymen kәsipkerlikti retteytin tújyrymdama shyqty.Sol tújyrymdamanyng 5-bólimde osy biz aityp otyrghan memlekettik organdardyng funksiyalary ózin-ózi basqaratyn mekemelerge berilgennen keyin, sheneunikterding sany 10 payyzgha qysqaruy kerek dep jospar qoydy. Yaghny Ýkimet bizsiz de ony qabyldaghan. Tek iske asyrmay otyr.

Shynyn aitsaq,10 payyz emes, odan da kóp, eki ese qysqartugha bolatyn edi ghoy.

-2010 jyly Preziydent Jarlyq әzirlep, memlekettik qyzmetkerlerding sanyn qysqartu jayy sóz bolghan edi. Ol kezde shataspasam, 25 myngha juyq adam júmystan bosatylady dep kýtilgen. Odan keyin 2016 jyly da osy mәsele qayta sóz boldy. 2016 jyly Preziydent әkimshiligining jetekshisi bolyp túrghan Ádilbek Jaqsybekov qysqartu jayly aitty. Osylaysha ara-túra aitylyp túratyr, biraq eshbiri ayaghyn jetpeytin mәsele ghoy búl.  Qaysybir jyly Qazaqstanda 90 myng sheneunik bar dep eseptelgen edi...

-Qazir búl kórsetkish aitarlyqtay ósken. Elbasymyz osydan 5 jyl búryn memlekettik sheneunikterding sanyn qysqartu jayly aitty. «Býkil әlemde sheneunikterding sany qysqaryp jatyr. Al bizde 90 mynnan 95 myngha deyin óstip otyr» dep syndy sózin aitqan. Sodan beri bes jyl ótti. Qazir olardyng sany 100 mynnan asyp jyghyldy.

-Búghan memlekettik qyzmetkerlerdi ústap otyrugha bólinetin budjet qarjysyn qosa esepteu kerek shyghar... Óitkeni qarapayym júmysshy, múghalim, dәrigermen salystyrghanda memlekettik qyzmetkerlerding jalaqysy eki-ýsh esege kóp qoy. Tipti, Astana jaqtaghy aq jaghalylardyng ailyq tabystary aidy aspangha bir aq shygharady...

-Óte dúrys aityp otyrsyz, janaghy memqyzmetkerding sany ósse jaraydy der edik. Endi sol sheneunikterge júmsalatyn budjettik shyghyn bar ghoy. Olardyng ýi-jayy, minetin kóligi, ishetin tamaghy, is-sapar shyghyny, jatatyn qonaq ýileri t.b.  Eger búryndary Qazaqstandaghy memlekettik qyzmetkerlerding kerek-jaraghyna qazynadan bólinetin qarajat kólemi  630 milliard bolsa, qazir 1 trillion 300 milliardqa kóbeydi. Yaghni, eki esege shyghyndalyp otyrmyz.

Parlamentke qanshama zang jobalary týsip otyr. Memlekettik organdaghy sheneunikter óz mindetterin «Atameken» últtyq palatasyna, basqa da ózin ózi basqaru oryndaryna birte-birte berip jatyr. Al biraq, sonymen birge budjette qysqarghan joq. Ne qyzmetkerlerding sany da qysqarghan joq. Sebebi, bir memqyzmetkerding birneshe mindeti bar.

Tipti, Ýkimetting bizge bergen resmy jauabynda:  «biz olardy qysqarta almaymyz, sebebi ol sheneunikterding basqa da mindetteri bar» dep ashyq aityp otyr.

-Týiindesek...

-Týiindesek, bizding maqsatymyz tek sheneunikterdi qysqartu ghana emes, oghan bólinetin memleket qarjysyn ýnemdeu. Árbir sheneunikke jyly kabiynet kerek, oghan hatshy kerek, oghan shopyr kerek qymbat kólik kerek. Bayqap otyrsyz ghoy, olar elimizde shygharylatyn  avtomobili minbeydi ghoy. Oghan import kólik kerek t.b. Jaraydy, kәsipker sekildi óz enbegimen tapsa, sóz joq.  Ol memleketting aqshasy.

Anyghynda búl aqshany әleumettik jaghdayy tómen adamdardyng qaltasynan alyp otyr ghoy. Sondyqtan, bizding maqsatymyz sheneunikting sanyn ghana emes, olargha júmsalatyn shyghyn sanyn da qysqartu.

Ol aqshany basqa jaqqa da paydalanugha bolady. Mysaly qazir qorghanys jәne qauipsizdik mәseleleri óte ózekti. Nemese әleumettik jaghdayy tómen azamattargha kómek retinde paydalanyluy kerek. Ol aqsha múghalimderdin, dәrigerlerding jalaqylaryna júmsalsyn. Ol bizneske kórsetiletin týrli kómekting esebine júmsalsyn. Júmsaytyn jer jeterlik.

Pikirlesken Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

8 pikir