Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Kókmúnar 3988 1 pikir 15 Aqpan, 2018 saghat 12:37

 Almas Altay. Quatbaydyng hikayasy

 

- Keudemnen shyrldap janym úshyp, mandaydan shyraq janarym óship, Allanyng jibergen shәiit ajalyn qúshyp ketkenshe, oralmaspyn, shesheke. Ayauly Aghayazdyng beykýnә bastauyn kәpirge bastyrghansha tiri jýrmey-aq qoydym.

- Tekesting túnyghy layytar bolsa sening tiriliging kimge dәri?!

Mensiz tory aighyrdyng túrmanyn jóndep túrghan qarshyghaday jigit jalt búrylyp jiberip qarqylday kýldi. Sosyn jýgirip kep, júdyryqtay qara kempirdi qúshyrlana bir qúshaqtap, mandayynan sýidi de, lyp etip atqa qondy. Kótere jortaq, jeliske taman ekpinmen shyghys betine qan jaqqanday alaulap túrghan Tәnirtaugha qaray jónele berdi...

Quatbaydy sodan keyin tiri kórgen eshkim joq.

Biraq, Ilening boyy taugha qaray qiya basqan qytaydyng jelkesin qiyp jýrgen jolbarys turaly nebir anyzdar esitti... Áuel basta ishki Qytaydan «ózen boyynan altyn izdeuge geologiyalyq ekspedisiyalar» jóneltetin shýrshitter endi Quatbaygha qarsy ashyqtan ashyq tútas jazalaushy toptar attandyra bastady. Biraq, titteyinen tauda ósken, kózine namys pen kek tolghan taghyny ústau mýmkin bolmady. Tabany kýrektey on tórt jyl boyy Tәnirtaudy mekendep, ne oirandy saldy deysin... Amaly qúryghan ókimet ailagha saldy. «Qanisherdin» basyna at basynday altyn taghayyndap», sol bolmashy jyltyraqqa jergilikti qazaqtar qayran batyrdy qapiyada atyp óltiruli...

IYә, Qazaqty tek qazaq jenedi, Qazaq jenbese Qúday jenedi...

... Erboldy oilasam kóz aldyma iyen taudy panalap japadan jalghyz jortqan sol Quatbay keled...

Barady zulap ótip saghym jalghan,

Asygham tabatynday joghymdy aldan.

Kekildi bal kýnimdi bauyryna ap,

Týbinde Hantәnirding auyl qalghan...

​«Batyr Quatbaydyng basyn alghan búl ýkimetten jaqsylyq kórmespin» degen shyghar mektepti bitire sala sapargha attandy. Baghyt Qazaqiya. Baba kýldik ósken ólkeden shyghandap úzap shyqqanda Qúljadan ghana qaytyp jýretin bozbalagha búl sapar onaygha soqpaghan shyghar. Biraq, «týbinde taghdyrym qazaqqa, Qazaqstangha baylanuy kerek» degen oy shekara syzyghynyng arghy betinde qalghan Aghayaz, Múnghúlkýre, Tekeske degen sezimnen ottyraq eken...

​Hantәnirden ketpeske shara da joq. Kishkeneden estip ósken bir ghana Kórsaydyng taghdyry tóbe shashyn tik túrghyzyp, naqaq kýngge tózbeytin jýregining basyna eske oralghan sayyn qyp-qyzyl shoq basqanday qinaytyn.

​... Qaghynsa sol qara jel atqa qonyp,

​Bitetin aspangha aibar, tasqa jelik.

​Qobyz jel anyratqan aqbas shiyden,

​Shyghatyn qalyng әruaq qaptap órip.

​Áp sәtte qalt qúbylyp ker qúla kýn,

​Sabau jel qara joldy tozdyratyn,

​Qaptaghan qalyng әruaq gói-góiimen,

​Dalanyng qúsa kegin qozdyratyn.

​... Tórt jaghyn tau qorshaghan bir auyldy tútas qyryp, ólikting bәrin órtey salghan sol kýnnen keyin ol mekenning aty óship, Kórsay atalypty. Týn balasy manynan ótken kisining qúlaghyna tóbe qúiqany shymyrlatyp ókirgen

erkekting ajal aldyndaghy aighayy, shynghyrghan qatyn-qalash, shyryldaghan balanyng dauysy keled deydi...

 «Týsiniksiz» ólender

 Men onyng ózinen búryn ólenin tanydym. On jyldyng jýzi bolghan shyghar-au Jasúlannan:

​... Artymda qalghan on segiz,

​Aldymnan izdep ótermin-, degen joldardy estigen kezde alghash tanghalyppyn. «Jiyrmadan assa endi asqan shyghar, ah úryp on segizin izdep jýrgeni nesi» dep oilagham basynda. Sol tanghalysym kýsheymese әli basylghan joq.

Ár ólenin jazghan sayyn aishyqtalyp, әdiptelip, kórkemdelip, zorayyp kele jatqan talantyna tanghalam;

Ne әngimelese de týbin qazyp, túnyghyn izdep, búryn song estip, bilmegen dýniya tauyp aitatyn bilimine tanghalam;

Synyq sóilem oqysa da, sanasyna toqyp, útyrly sәti kelgende útymdy qoldanatyn zerdesine tanghalam;

Ashulansa Anasyna da qayyrylmaytyn, eljirese óleng oqyp otyryp ta kózine jas móldirep otyratyn sezimtaldyghyna, sonsha alapat sezimderding bәrin syidyryp túrghan jýregine tanghalam...

... Dala mening sherimdi úghar bir tumam,

Tulasa eger qysqanday bop bezgek qyr,

Kenistikke syimay tolqyp búlqynghan,

Mendegi sol aitylmaghan sóz dep bil.

 

... Ayta almaghan sózim qaldy.

Endigi ol,

Shaynaydy ózin bórideyin jaraly.

Men bilemin qútyrynghan sherli jel,

Nege kezip jýretinin dalany...

Ol biledi. Onyng bilmeytini az-aq shyghar. Al, biz bilmeymiz. Sebebi, biz keshegi «aynalasy tep-tegis, júmyr ólenderdi» oqyp ósken úrpaqpyz. Maghjan, Júmeken, Tólegenderge, Esenghaly men Svetqaligha әli yntyq ekenimiz sondyqtan. Al, Erboldan sәl ýlkeni bar, birshama kishisi bar kóp aqyn japatarmaghay búlynghyr, týsiniksiz óleng jaza jónelgende abdyrap qalghanymyz ras. Orysty oqydyq, japondy oqydyq, aghylshyndy oqydyq, týsindik, quanyp otyryp qazaqsha oqysaq týsinbey púshayman boldyq. Kinә ózimizden shyghar dedik, búnday ólendi oqugha óre kerek bolar-au dep topshyladyq.

Al, Erbol ólendi qiyndatam dep qinalmaydy. Erboldyng óleni qiyndatpay-aq bir shumaghynan bir óleng jasaugha bolatynday tym auyr. Sózderi úghynyqty, buyn, tarmaghy jarasymmen jasalghan jyp-jinaqy jyrlar syrttan qarasan. Bir oqyp, úqpaysyn. Biraq, anau búirabastardyng ólenindey úqpadym dep tastap ta kete almaysyn, bir dәmin alsang talmay berging keletin ghajaby bar. Eki oqyp, syghyrayasyn. Ýsh oqyp, kózing ashylady, kókireging kenip sala beredi. Sosyn otyryp oilaysyng Aseken, Sýleymenov «Ónerding týbine sorpa betindegi mayday qalqyghan týsinikti iydeya jetedi. Jazushynyng mindeti – iydeyany ashu emes, múzartqa kómip, múnarmen býrkeu. Oqushy shynghyrghanday bop qinalsa, nesi aiyp?! Alsyn qamau terin!» dep shamyrqanghanda osyny aitqan eken ghoy....

​... Men joqtaymyn, jel de seni joqtasyn,

​Janarynda janbay qalghan jasyn bar.

​Qaghyp-qaghyp kәri ómirding qaqpasyn,

​Kirmey ketken aqyndar!

​Taqa týsinbey jatsanyz, tórtinshi ret te oqyp kóriniz...

​Sóilese qalsaq, Erboldyng Hantәnirin saghynatynyn anyq bayqaymyn. Ol men óngen Manghystaugha ólerdey yntyq, sol yntyzarlyqtyng týbinde patshalyqtyng tyrnaghy bata qoymaghan týbekte saqtalghan tilge, dәstýrge inkәrlik, al, onyng týbinde sonyng bәri kóz aldyna kólbendetip qoyatyn Tәnirtau bauyryndaghy qúlyn kýnderge saghynysh jatqanyn angharam.

​... Er tumas ertengige alandamay,

​Búlghaqqa salsa da eldi zaman qalay.

​Qoshtasqan Qoybas aqyn jerdi qimay,

​Áni osy Manghystaugha qaray-qaray

​Kónildi kóp shemenge qaqpaylattym,

​Taghasyz tarlanymdy tasqa oinattym.

​Sher qozghap, jer kóshirgen osy sózden, ​

​Keudemde kisineydi kókmoynaq mún...

​Sezedi... Biledi ózi. Endigi qalghan ómiri Hantәniri baurayynda bastalghan ayauly әnning qayyrmasyn shyrqaumen ghana óterin... Sodan kelip ylghy da Manghystau jayly sóz qozghasa alqymyna óksik tirelip otyryp, tebirenbey sóiley almaydy. Jýregining týkpirine saqtalghan Aghayazyna degen saghynyshyn әldiylep otyryp Manghystaugha arnap óleng jazady.

​Qiyalym, jort qiyrgha qúba kerik,

​Zar qosyp alty qazgha jylap edik.

​Manghystau sol erlerden Sizge qaldy,

​Al, zary qaldy maghan múra bolyp...

​Jogharyda atalghan «Esen bol endi, on segiz» óleni osynau ótkenge degen saghynyshtardyng bastauy ghana bolghangha úqsaydy.

​Juyrda ghana jaryqqa shyqqan «Týrik» te osy saghynysh seriyasynyn... Jo-joq, búl saghynysh qana emes.

​... Aydy jútty ajdahasy uaqyttyn,

​Men de tasqa qayray-qayray ketildim.

​Ózenderdey ay tolghanda tasyppyn,

​Qazir kýzde juasyghan Esilmin.

 

Semserimdi kese ústap aldyma,

​Aymen birge ajdahagha jútyldym.

​Kónterisin bolar ma dep qanjygha,

​Taspadayyn eki bólip týsirdim!

​Erbol ólenderinde saghynyshtan bólek, qamyraqqan qapa, jýrekting basyn shyjghyryp jatqan zәrli zapyran, eng joq degende kýnirenisten góri pәs, kýizelisten góri terenirek bir sezimder jatady.

​Ásili, ol qalamyn tútyp ýstelge shegelenerde ghana emes, kýiki tirlikting kez-kelgen kýninde de Babasy keshken baraqat kezendi bir sәt esten shygharmay, sol sayrat kýnderding tәtti elesin ýnemi tandayyna basyp talmap jýretindey. Sodan bolar, ýnemi keshegige kóp qaraylap, ótkenine jii búrylyp, býgingisine ansha kónili tolynqyramay, jýrgen jýrisin olqysynyp jýredi. Oqyghan kózdi de, jýrekti de keshegi keremetter qoynauyna jeteley jóneletin ónkey bir jútynghan júmyr ólender sondayda tuatyn bolsa kerek.

​IYә, «bizding keshegini kóksey beretinimizding sebebi, joghaltqanymyzdyng kóptiginen» ghoy. Abyz Ábishten asyryp qalay aitayyq?! Al, búl sózding jalghasy bylay óriledi «ertengini kóksey beretinimizding sebebi, kýtetinimizding kóptiginen»

​Solay, Erbol.

Ýsh buryldyng múnary

​Kýnesting basy Aduynger, Qastyng basy Arystandy tauy bolghanda, Tekes Hantәnirining múzdyghynan jaralady. Ezui kópirip, ýidey tastardy domalatyp, atannyng belindey qaraghaylardy qaqpaqyl oinatatyn osynau ýsh tentekti Ile boyynyng qazaghy «Ýsh buryl» dep erkeleter edi.

​Al, Erboldyng Aghayazy Tekeske baryp qúyatyn túnyq ózen. Suy tisindi qaqyratyp, shekennen baryp bir shyghatyn suyq, súmdyq móldir ózen...

​Han Tәniri etegining qysy da alabóten suyq. Jelsiz, tymyrsyq, alayda ayazy atan jyghar kýnderde de aduyn Aghayaz qatudy bilmeydi. Qantarda jaraghan buraday buy búrqyrap, ózen boyyn qalyng múnargha bóktiredi. Al, ayaz syna sol múnar ózen betin tastap Tәnirtaudyng úshar basyna qaray órmeleydi. Qiyagha jetken son, qargha ainalady, qayta jauady, eriydi, aghady, bu, múnar... Mәngi qozghalys.

​Erbol da solay. Baghyty aiqyn, betalysy biyiktik. Óleni de mәngilik!

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1674
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2052