"Əuretti jerlerindi jap" deydi. Ol degen sóz úyatty jerlerindi jap degeni. Sening basyn, beting úyatty jer emes qoy. Ol qúdaydyng jaratqany. Úyatty jer myna moyynnan tómen jaq. Qazaq onsyz da ol jerin ashyp-shashqan joq.

Qazaqtyng qyzy túrmysqa shyqqangha deyin basyna oramal salmaghan. Kəmshat bórik, qúndyz bórik, ýkili taqiya, shashaqty sorabaq, monshaqty qasaba, jyrgha degen sonday ədemi bas kiyimder bolghan. Shashtaryn on kýn tarap bes kýn órgen degen, shash kýtimine kóp kónil bólgen. Qolang shash, sýmbil shash, qara shash, altyn shash sonyng bəri qyzdyng shashy. Sonda ne músylman bolady ekenbiz dep sonyng bərin jerge kómuimiz kerek pe? Ananyng barlyghy arabtardyki.

Arabtyng jeri ystyq, qúm boran soqqan búryn. Sonda erkegi bar əyelding bəri kózinen basqanyng bərin jauyp tastaghan qaramen. Endi sony alyp kelip bizge tyqpalaydy. Músylman bolu ýshin arab boludyng keregi joq. Mysaly, arabtar keremet bolatyn bolsa, tegi bir, dini bir, tili bir nege bir-birin qangha bógip jatyr? Qyryp jatyr. Qanshama jyl boldy. Onyng nesi islam? Onyng nesi sharighat? Qúday saqtasyn.

Qazaqtar búryn jer dauy, jesir dauy dep barymtagha shyqqanymen onyng ózin de eki auyz sózben bitirip otyrghan. Sózge toqtaghan. Qazaq óte qúdayshyl halyq. Biraq fanatik emes. Qazaq bir auyz sóz "Qúdaysyz quray synbaydy" degen bir auyz sózben qúdaydy moyyndaghan. Eng jaman adamdy qúdaysyz adam deydi. Jaqsy adamdy " Oi, qúdayy bar eken ainalayyn" dep aityp jatady. Arabtar búryn pútqa tabynghan. Eki qyzdyng bireuin tiridey kómip otyrghan. Sodan myna "Tarihy jad"(Istoricheskaya pamyati) sodan qalyp qoyghan. Əyeldi tómen kóru qanynda bar. Bəribir tegine tartpay túrmaydy. Al qazaqta kerisinshe "Yrys aldy qyz" dep, yrymaldysy qyz bolghanda keremet quanghan. "Ketetúghyn bala, qonaq" dep, qyzdy əkening ýiinde jýrgende әbden erkeletken. Jaqsyny kiygizgen. Dəmdini jegizgen. Qolynan kelse jorghany mingizgen. Qyzdy eshqashan esik jaqqa otyrghyzbaghan. Ong jaqqa tórge otyrghyzghan. Túrmysqa shyqpaghan qyzdy ong jaqtaghy qyz deytini sodan. Otyrghan qyzdyng ayaghynan attau ýlken kýnə bolyp sanalghan qazaqta. Qyz balagha qol kóteru ol ýlken qylmys bolyp sanalghan. Qyzdar jaugershilik kezde əkelerimen aghalarmen qatar sauyt kiyip jaugha attandy. Shayqasty. Oghan tarih kuә. Aytysty, aitysqa týsti. Bərin bylay qoyyp, qyz quudy qarashy! Anau jigitterdi shyqpyrtqan kezde qanday, attyng qúlaghynda oinaghan. Endi nege osynyng bərin jauyp, jerge kómip, músylman bolady ekenbiz dep, beyshara qyzdardyng basyna qara oramal saluymyz kerek?

Qara oramaldy bayy ólgende salady. Qaraly әiel deydi ony. Mysaly, Áuezovting "Qaraly súluynda" әiel jyl boyy basyna qara oramal salady. Jyl ótkennen keyin jaqyndary kelip, qaralyghyn týsirip, auystyryp jatady. Ózderin ózderi qor qylyp, sor bolyp jýr. Ýilerinde teledidar kórmeydi, eshqayda shyqpaydy, әiteuir bala tuyp jatqandary bar, tek anau erkekke qyzmet etui kerek, bitti. Birazdan keyin nadandyq shyghady. Bilimsiz anadan bilimsiz úrpaq kóbeyedi.

Biz birinshiden bilimmen, ekinshiden ózimizding til arqyly taralatyn dəstýrmen ghana últymyzdy saqtay alamyz. Ərbir adam últymen birge tuady. Últynmen birge tughan son, últynnyng tili, býkil salt-dәstýri, eli, jeri, tarihy saghan da tiyesili. Búl jerde eger din últtyng ýstine shyqsa, últ joyylady. "Eki sózding birinde qazaqpyn dep aitpa, músylmanmyn dep ait" deydi. Kórding be qanday qúityrqy jaman nәrse jatyr? Myna radikaldy dinge qaray búrylatyndardyng ishinde erkekke qaraghanda əyeldi qaytaru qiyn eken. Aytyskerler, nebir sportshylar ketti. Ataghy barlar men aqshasy barlar aldymen qarmaqqa týsip jatyr."

Zeynep Ahmetova apamyzdyng keremet sózderi!

Aygýl Orynbektin Facebook-tegi paraqshasynan