Senbi, 23 Qarasha 2024
El ishi... 4582 1 pikir 26 Aqpan, 2018 saghat 10:17

Arhiymed myrza problemany ne bilmeydi, ne bilgisi kelmeydi!

Qazir barlyq jerde oblys әkimderining halyqqa esep beru nauqany qyzu bastalyp, endi ayaqtalugha da jaqyn qaldy. «Nauqan» deuimiz beker emes. Shynynda da osy bir esep beru degen ýlken basqosu ónir basshylarynyng tek qana qomaqty kórsetkishter men azdy-kópti atqarylghan isterin úlanghayyr etip kórsetetin kezekti ish pystyrar jinalysyna ainalyp ketti.

Kezinde Elbasymyz osy halyqpen kezdesip, esep beru kezinde atqarylghan auqymdy júmystarmen qatar oblystarda әli de bolsa sheshimin tappay jatqan iri mәseleler men úzaqqa sozylyp ketken problemalardy tereng saraptap, búlardan shyghu joldaryn taldap aityp berer degen maqsat bolghan desek, qatelese qoymaspyz.  Alayda ol ýmit aqtalmady. Ákimderding barlyghy derlik onay jolmen, óz oblystarynyng tek jaqsy jaqtaryn tizip shyghumen shekteldi. Ókinishke qaray, bizding oblystyng әkimi Arhiymed Múhambetov te osy taptauryn bolghan izden shygha almady.

Biz, әriyne, oblysymyzdaghy ekononomika, qúrylys,  jol salu men densaulyq saqtau salasyndaghy atqarylghan kólemdi isterdi joqqa shygharghaly otyrghan joqpyz. Ony ózi de jipke tizgendey etip aityp ta berdi.

-Byltyrghy jyly 485 kilometr jol jóndeldi,-dedi ol. -Búghan 28 milliard 700 million tenge júmsaldy. Al jalpy 1 700 000 sharshy metr túrghyn ýy salynyp, 2021 jylgha taman 26 myng otbasy óz jaghdayyn jaqsartatyn bolady.Halyqqa medisinalyq qyzmet kórsetu de jaqsardy. Oghan byltyr 2,2 milliard tenge júmsaldy.

Qysqasy, túrmys jaqsaryp, tirshilik týzelip keledi. Oblysymyzda esh kemshilik joq, al kýrdeli problemalardy izdeseng de taba almaysyn. Endi bórkimizdi aspangha atyp, «bizding әkim tamasha» dep әndetuden basqa eshtene qalmaghanday.

Al shyndyghynda oblysmymyzda týiini tarqatyla qoymaghan asa iri kemshilikter men sheshui qiyn problemalar bastan asady. Múnday jaghdaydy oblys әkimi ne bilmeydi, ne bilgisi kelmeydi. Bilmeydi deuge auzymyz barmaydy, al bilgisi kelmeydi deuge tómendegi keybir mәseleler týrtki bolyp túr. Aytalyq oblysymyzdaghy asa iri kәsiporyn bolyp sanalatyn, Qostanaydan tym jyraq ornalasqan Jitiqara elevatorynyng júmysynyng toqtaghanyna biraz jyl boldy. Qojayyny osyndaghy astyqty úrlap týrmeden bir aq shyqty da, elevator qúrdymgha ketti dese de bolady. Al endi osy elevatorgha astyghyn ótkizetin ýsh birdey audannyng diqandary ózderining ónimderin qayda qoyargha jer tappay sendelip jýr. Keybireuleri ózderi ósirgen yryzdyghyn deldaldargha arzangha satyp jiberse, ekinshileri jer shalghay bolsa da sonau Aqtóbe oblysyna sapar sheguge dayyn.

Mine, osylaysha diqandar qauymy tyghyryqqa tirelip, odan shyghatyn joldy tappay  sarpyluda. Múnday mәseleni sheshudi әkim qashan da óz orynbasarlaryna, basqarma basshylaryna nemese, audan men qala әkimderine iytere salatyn әdetimen, Jitiqara qalasynyng әkimin orynan túrghyzdy. Ákim Abay Ybyraev ta mandytyp jauap bermedi. Tek «elevatordy bankrotqa jiberu kerek. Al jalpy әzirge iygi ózgerister bayqalmaydy» dep qysqa qayyrdy. Ekinshi sózben aitqanda, «bizden qayyr kýtpender, óz kýnderindi ózdering kórinder» degen janyashymastyqty bayqau qiyn emes edi. Aytpaqshy, osy Jitiqara qalasynda baspana mәselesi asa kýrdeli kýiinde qalyp otyr, Mәselen, osynda ýy kezeginde 984 adam túrsa, qazirgi tanda tek 80 pәterdi salu jobalanu ýstinde. Demek, jitiqaralyqtar túrghyn ýiden kýderin ýze berse de bolady.

Jә, búl elevatordyng jyry osymen bitti delik. Al ónir basshysynyng «Biz byltyrghy jyldy jol jyly dep jariyalyp, bәrin qatyrdyq» degeni de tym әsireleu bolyp shyqty. Esep beru kezinde audan aralyghyndaghy joldardyng óte nashar ekendigi jayly saualdar qarday jaudy. Mәselen, oblys ortalyghynan qiyanda jatqa Naurzym audanyndaghy  Burevestnik eldi mekenine jol qashan salynady? Nemese Mendiqara audany arqyly ótetin Qostanay-Úzynkól marshruty boyynsha Borovskoy eldi mekenge jetuge sәl qalghan 74 shaqyrym trassanyng jyry qashangha deyin sozylady? Bolmasa, Taran audanyndaghy Novoviliinovka aulyna deyingi joldy qayta-qayta jóndeuding jyry qashan bitedi? Al Qarasu audanyndaghy joldardyng jaghdayyn aita-ayta jaghymyz taldy. Búghan әkim «bәrin de qatyramyz» dep jauap berdi. Au, endeshe osy mәselelerdi bayandamagha engizip, sheshuding joldaryn aityp berip, halyqtyng bostan-bosqa ashuyn tughyzbaugha bolmaytyn ba edi? Álde әkimimiz onday-onday úsaq mәseleler jayly sóz qozghala qoymas degen oida boldy ma eken?

Problemlar múnymen de bitken joq. Jalpy auyldyq jerlerdi su jәne gazben qashan qamtamasyz etiletindigi  tónireginde saualdar kóbirek qozghaldy. Ókinishke qaray, әkim oghan da kónil tolarlyqtay jauap bere qoymady. Ákim bolsa  búl salagha asa mol qarjy kerek ekendigi, sondyqtan qazirgi tanda qay audangha su men gazdyng qashan keletindigin eshkim de tap basyp aita almaytyndyghyn algha tartyp, búl mәseleni de jyly jauyp qoydy. Al audan men qala әkimderining eng kemi 20 million tengeden kem týspeytin qymbat sheteldik kólik aluyna oblystyq budjetten aqsha op-onay tabylady da, halyqqa gaz men su kerek bolghanda «onday qarajatty qaydan alamyz» dep alaqan jayyp shygha keledi. Sonda biylikke halyqtyng jaghdayynan góri әkimderding jayly da jaqsy kóligi qajettirek bolghany ma? Múnan song әkimimiz halyqtyng jayyn aldymen oilaydy deuge auyz bara qoyar ma eken?

Keyingi kezderi oblysymyzda jol jýru aqysynynyn  talay júrtty alandatyp jýrgendigi belgili. Óitkeni ol jylda myng qúbylady. Aldynghy jyly qalamyzda avtobustaghy jol aqysy 60 tenge edi. Byltyr ol birden 80 tengege deyin kóterildi. Qazir ony birden 129 tengege deyin kóteru talaby qoyylyp otyr. Múny qala әkimi Bazyl Jaqypovtyng ózi de moyyndady. Osy mәseleni Qostanay jýk tasymalshyldary qauymdastyghynyng tóraghasy Aleksey Boychenko tótesinen qoyghan edi.

Al oghan Arhiymed Begejanúlynyng jauaby mýldem qyzyq bolyp shyqty.

-Áriyne, baghany kóteru halyqqa auyr soghatyny belgili. Búl mәselege múqiyat qaraghan jón. Alayda bizding ónirde jol jýru aqysy tym tómen bolsa, ony da halyqqa týsindiru kerek,-dep eshbir qisyngha kelmeytin ghana emes, tipti ótirikke jaqyn jauap estidi.

Al jalpy 80 tenge elimizdegi eng tómengi jol aqysy emes, ekinshiden, eger әlgi 129 tenge biyl bekitilip ketse, kórsetkishimiz býkil elding aldyna shyghyp kýlkimizdi tiya almay qalarmyz әli.

Oblymyzdaghy halyqty qatty mazalap jýrgen taghy bir jay - qalamyz ben audandarymyzgha kórik berip, jasyl jelekke bólip túrghan aghash ataulynyng jau tiygendey jappay otaluy boldy. Oghan bir ghana mysal, byltyr osyndaghy «Mart» sauda ortalyghynnyng artqy jaghynda kórse kóz toyatynday, óte әdemi shyrshalary jayqalyp túrghan sayabaq bir kýnde týbirimen qyrqylyp, onyng ornyn jyldam tamaqtanatyn «Makdonalids» atty dәmhana boy kóterdi. Onyng salatanatty ashyluyna әkimning ózi qatysyp, maqtaugha sóz tappady. Al qalagha kórik berumen qatar, auasyn da tazalap, tynysty keneytken sol shyrshalardyng taghdyryn oilap bas qatyrghan jan bolmady.

Mine osy jaydy Oliga Veler degen jas kelinshek  algha jayyp saldy.

-Men aghashtardy qyrqugha qarsy bolghan qostanaylyqtardy qoldau ýshin arnayy Taran audanynan kedim,-dedi ol. -Qazir bizding qalalarymyz ben audandarymyz kezinde jayqalghan aghashtardyng týbiri ghana qalghan, jadau eldi mekenderge ainaldy. Tipti soghys kezinde de múnday jaghday bolmaaghan shyghar.

Ákimning oghan qaytarar jauaby bolmady. Álde mәseleni mýldem týsinbedi me, qalyptasqan eski әdetimen ony Taran audanynyng әkimine iytere saldy. Búl әngime tek audany jayly emes qoy, ol býkil oblysqa qatysty kelensiz jayt bolatyn. Ókinishke qaray, búl mәsele de sheshimin tappady.

Minekey, oblysymyzdyng әkimining el-júrttyng kópten kýtken, jyl boyy qordalanyp qalghan kemshilikter men problemalargha naqty jauap alarmyz degen esep beru kezdesui osylay ayaqtaldy. Kýtken ýmit aqtalmady. Mýmkin, kelesi jylghy kezdesu jemisti bolar. Shydamdy halyqpyz ghoy, amandyq bolsa ony da kórermiz.

Osy maqalanyng jazu barysynda «Vremya» gazetinen janymyzdaghy kórshimiz Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi bolyp byltyrghy jyldyng nauryz aiynda ghana taghayyndalghan, Qostanaydyng óz týlegi Qúmar Aqsaqalovtyng júrtshylyqpen esep beru kezdesuining qalay ótkendigin oqyp, asa riza boldym.Ol bayandamasyn tym qysqa ghana qayyryp, negizinen qoyylghan súraqtar men kóterilgen problemalardy múqiyat tyndap, tolymdy da naqty jauap berip otyrghan kórinedi. Kemshilikter men olqylyqtardy da oralyp ótpegen. Al «siz kelgeli oblysymyz daghdarystan shyghyp, erekshe órkendep kele jatyr» dep ótirik kólgirsip, kózge týskisi kelgenderdi birden tiyp tastap otyrypty. Sonymen birge, kezdesude kóterilgen mәselelerding  barlyghy da der kezinde sheshilmegendigi ýshin  audan men qala әkimderine, basqarma basshylaryna da qatang eskertu jasaghan. Sonynda sózin qorytyndylay kelip: «Osynda sóz tiymegen adamdardyng әrqaysysymen kezdesuge dayynmyn. Eger eshkim de shet qalmay, oblys ómirine belsene qatyssa, qanday da jospar tipti asyra oryndalady»,-degen tújyrym jasaghan.

Búghan bizding qosyp alarymyz joq. Qorytyndysyn kózi qaraqty oqyrmandardyng ózderi jasay jatar.

Jaybergen Bolatov

Qostanay

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5349