Qiyr jaylaghan Qyzayda qazaq tarihynyng kilti bar
El basymyz úsynghan «Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda «Qazaqstannyng kiyeli jerler geografiyasy» ekspedisiyasymen Astana irgesindegi Maksimovka, Semenovka, Jaynaq, Jolymbet auyldaryna barghanda bastalghan әngime oida joqta ýlken maqalagha ainaldy. Oqyrman qauymgha maqalany úsyna otyryp osy baghyttaghy zertteulerimizding jana bastalyp jatqanyn, Alla densaulyq berse búl izdenisterimiz әli de jalghasa týsetinin eskertemiz.
«Aqtaban shúbyryndy» zamany turaly bir ýzik әngime
Bizding az-maz izdenisterimizding nәtiyjesinde qazirgi Astanadan Atbasargha shyghar auyzdaghy Semenovka auyly sol zamanda Qyzay Qaramendi batyrdyng qystauy bolghany anyqtaldy. Shejirede Qaramendi batyr jaugershilik zamandaghy qyraghy, qasiyetti adam edi deydi. Shynjang qazaqtary arasynan shyqqan Dosper Sauryqúlynyng (1894-1971) «Esenkeldi» jyrynda (búl jyr 1984 jyly Beyjing «Últtar» baspasynda «Qazaq qissalary jinaghynyn» 1-kitabynda «Qyzay tarihy», 1990 jyly atalghan jinaqtyng 2-kitabynda «Esenkeldi» degen atpen jariyalandy) Qyzay batyrlary turaly birtalay derekter bar eken. Birde ataqty Esenkeldi batyr ekeui Qúttymbetting auylynda týstenip otyrsa, "bata berip attananyzdar" dep, ayaghy auyr kelinshekti aldaryna әkelipti. Qaramendi batyr aqkónil adam eken, bata berip syrtqa shyqqan uaqytta, Esenkeldi «batany beker berdin-au, endi Qúttymbet ósip, sening úrpaghyng óspey qalady» degen eken-mis. Qalmaqpen soghystyng kezinde jaudyng qarauyl qaraytyn qyraghy qyzyna ghashyq bolyp, júrttyng «eki qyraghydan su qaranghy tuady» degenine qaramastan, sony alyp balasy suqaranghy bolghan eken desedi. 1922 jyly Qazaqstanda Kenes ókimeti jana ornap jatqan tústa qaraótkeldik qazaq azamattary Qaramendi batyrdyng beyiti manynda Kenesary men Nauryzbaydyng qaza tapqanyna 75 jyl toluyna arnap as berip, at shaptyryp ýlken jiyn ótkizgen eken. Osy asta qazaqtyng Han Kenesi, onyng sonynan ergen serikteri Nauryzbay, Aghybay, Janaydar, Jeke batyr, Búghybay, Tanash, Basygharalardyng attary atalyp, olardyng aruaqtaryna dúgha oqylypty. As sonynda qazaq azamattary Aqmolanyng sol kezdegi kórnekti Ýlken Bazar kóshesin Kenesary-Nauryzbay kóshesi dep ataghan eken. Keyin Kenes ókimeti esin jiyp, qazaqty búghaugha salghan uaqytta búl kóshe K.Marks kóshesi atanyp ketti. Biraq qazaq mandayynda baghy bar halyq, aqyry óldik-tirildik degende atalarymyz armandaghan, basyn bәigege tikken, tizeden qan keshken tәuelsizdikke de jettik. Sol tәuelsizdikting bir kórinisi K.Marks kóshesi qaytadan Kenesary atyna berildi. Al ejelden handar men batyrlar jaylaghan Qaraótkel ónirinde jana Astana boy kóterdi.
Qaramendi batyrmen qatar osy jerdi Qyzaydyng ataqty batyrlary Jaynaq pen Barmaq ta qonys qylghan. Osy jerde Esenkeldi batyr aty jer-su ataularynda saqtaldy ma degen zandy súraq tuady ? Bizding oiymyzsha Núranyng bir salasy Esenkeldi ózeni batyr atyna qatysty boluy mýmkin, әriyne, búl tarapta әli de zertteu júmystary jýrgizilui kerek. Barmaq batyr auyly qazirgi kýni Maksimovka atalady, al Jaynaq auyly ózining atyn saqtap qaldy. Qazirgi kýni Jaynaq stansiyasy, Jana Jaynaq auyly bar. Búrynghy Jaynaq auylynda tek qana qorym saqtalghan. Ákimshilik jaghynan búl auyldardyng bәri Selinograd audanyna qaraydy.
Osy jerden sәl joghary Qyzaydyng Jolymbet auyly 1930-shy jyldardan altyn rudingi esebinde belgili, Aqmola oblysy Shortandy audanynyng qúramynda. Jolymbet jogharyda aitylghan Qúdaynazardyng ýlken úly, Esenkeldining aghasy, malsaq, sharua adamy bolghan eken delinedi. Qyzaydyng osy mandy jaylaghanynyng bir qyzyqty belgisi Kókshetau-Burabaydyng baurayynda Abylaydyng ordasynyng shyghys jaghyndaghy Abaqay qyraty. Ózge qazaq jylannyng tergeu aty «týime» dese, qyzay balasynyng jylandy «abaqay» deytini tilshi ghalymdargha belgili boluy tiyis. Sonymenen «Aqtaban shúbyryndydan» keyingi auyr zamanda Saryarqagha kelgen Qyzay atalary qazir qazaq balasy astana qylyp tu kótergen Qaraótkelden Burabaygha deyingi jerdi qonys qyldy dep aita alamyz.
Búl «Aqtaban shúbyryndydan» keyingi jaghday edi. Qyzaydyng oghan deyingi tarihy Ile boyymen, It ishpes Alakól degen kóldermen baylanysty ekeni shejirede aitylady. HÝII ghasyrdyng ortasyna qaray qazaq «qara qalmaq» ataghan dýrben -oyrat eli kýsheyip qazaqty Altay, Ile, Tarbaghataydan yghystyrdy. Búl zamandy qazaqtyng auyz әdebiyetinde «Bastapqy aqtaban» dep ataydy. 1652-shi jyly qazaq pen qalmaqtyn soghysy kezinde Salqam Jәngir han óldi, osydan bastap qazaq Syrdariya boyyna úilyghyp, bir jaghy Edilge, bir jaghy Ertiske iyek artatyn han jaylauynan airyldy. «Bastapqy Aqtabandy» qalyng nayman shyqqan Dulattan asyryp barlyq boyauymen, qayghy-zarymen ólen órnekterine týsirgen eshkim de joq:
«Ata qonys Arqadan
Basynda qazaq aughanda,
Kýzdi kýngi nóserdey
Kózinin jasy jaughanda,
Aqtaban bop shúbyryp,
Asyp asqar taudan da,
Alqa kóldi ainalyp,
Aq qayyndy saughanda,
Arysyn belden omyryp,
Qalmaq tartyp bardy aldy;
Úiqysy týssiz qanbaghan,
El qalap, er tandaghan,
Bergen sertten tanbaghan
Aq qúba aru jardy aldy;
Teng arqany qiylyp,
Artqan jýgi ýiilip,
Órde shógip nar qaldy;
Kýz toqsan qystyng mausymy
Edere tartsan azbaytyn,
Aysyz týnde adassan,
Auylynnan jazbaytyn
Audaryp aldy tarlandy;
Ash kýzendey býgiltti
Altyn qarghy arlandy,
Atalyqtay aqsaqal
Allasyna siynyp,
Tilegi mýlde qiylyp,
Sәjdede jatyp zarlandy.
Analyqtay bәibishe
Kókiregin kernegen,
Kýndiz kýlki kórmegen
Kózinen tókti armandy.
El ýshin keship janynan,
Ereuilge shyqqan er,
Óleksesin qúshaqtap,
Qala berdi tughan jer.
Qanattan qúiryq airyldy
Qandy kóz qayqy qara ker.
Qara búlttan qabyndap.
Halyqty basty qayghy-sher.
Sol betimen shúbyryp,
Torghayday tozyp Syr týsti».
(Dulat Babatayúly. Zamana sazy: Ólender men dastandar (Qúrast. Q.Ómirәliyev). Almaty, 1991, 88-89 bb).
Dosper Sauryqúly It ishpes Alakóldegi Qyzaydyng Qalmaqpen soghysyn surettey otyryp Qúdaynazar degen batyrdy ataydy. Qúdaynazar toghyz aghayyndy boldy deydi aqyn. Bir jyldary Qyzay elin jau shauyp, janyn pida etip tosqauylda Qúdaynazar batyr qalady:
Aytayyn Qúdaynazar batyrdy endi,
Aghasyn: - Beri kel,- dep, shaqyrdy endi.
Qúttymbet toghyzynyng eng ýlkeni,
Salady aghasyna aqyldy endi.
- Toghyzdan men shyghayyn jan pidagha,
Qaranyz, bala men, siz, qatyngha endi.
Qúdaynazardyn «ýsh úl - jas, er jetkeni - bir qyz edi». Dosper shejirege sýienip sol qyz erekshe qyz edi deydi: «sharuasyn basqarghany sol qyz edi. ózinde bilim de bar, óner de bar, maqtasam, sol zamannyng dýldýli edi». Ákesimen birge «sholpanday tanghy tughan júldyz» sol qyzy qalyp, ekeui de qaptaghan qalyng jaudan mert bolady. El keyin esin jinap, qalyng ólikting ortasynan ekeuining sýiegin әzer tabady. «Batyrdyng Qúdaynazar bir belgisi, Eki eli jalpaq edi qasqa tisi» edi deydi, sol qasqa tis bolmasa tapaghanday eken. Osylaysha ýrikken el Syr boyyna týsti.
Arqa jerin qaytaru «Qayyp býlinshiliginen» keyin 1717-1718-shi jyldary bastaldy. «Bir joqty - bir joq tabar» degen qazaqtyn sózinin jany bar. Týrkistandaghy daghdarys, Ayagóz týbindegi jenilis, Bógen, Shayan, Arys boyyndaghy shayqastar Áz Tәuke zamanynda jaybaraqattylyqqa, meyirbandylyqqa ýirenip qalghan eldi qayta shiratty. Senetin sayypqyran hany, әskerin bastaytyn has súltany joq daghdarghan el endi ózinin batyrlarynyn sonynan erdi. Búl zamanda «qyryq jyl boyy qyrghyn» bolatynyn bilgendey Alla taghala qazaqqa saydyn tasynday, shetinen ylghi kókjal batyrlardy berdi. Jan-jaqtan qaptaghan jau, antalaghan barymtashy bolghandyqtan, qazaqtyn juasynyn ózi de shiryghyp atqa mindi. Moldajan Jadayúlynyn «Qanjyghaly qart Bógenbaydyn bir joryghy» atalatyn jyry dәl osy dýrbelen kezenge tikeley qatysty:
Sóz qylyp qozghaytynym bir Bógenbay,
Batyrlar Bóken syndy bolghan talay.
Tozghyndap Syrdan qazaq ýrikken kezde
Bastary ketken eken qosyla almay.
El bermey erge biylik qasha bergen,
Esalan qasqyr tiyip ýrikken qoyday.
Át toptyn batyrlary óz betimen,
El saqtap ketken eken airyla almay!
Arqany ansaghan eldin tilegi batyrlargha qamshy boldy. Aqsaqaldardyn batasymen, әjelerdin tilegimen jigitter Arqa jerin menshiktenip qalghan qalmaqty týre quyp bir jaghy Sarysudan Núragha kelse, ekinshi jaghy Ólkeyektin ýsh tarmaghyna jetti, endi 1718- shi jylghy Saryarqagha qayta kelgen әngimeni bayandau ýshin sózdi Dulatqa bereyik:
«Tughan jerdi kókseter
Halyqta sónbes syr kýshti.
Esin jinap alghan son,
Bozbala ýide jatpady.
Tobyshaq atty baptady,
Bolat sýngi saptady.
Ata kegin almaqqa,
At terligin keptirmey,
Jiyi attandy qalmaqqa.
Dau ayaghy ainaldy
Jazylmas auru tolghaqqa.
Kemeline kelgen son,
Arqany qazaq kóksedi,
Arasynan qalmaqpen
Bәlenin oty óshpedi.
Óshpek týgil ýstedi.
Saulyqty qysyr qaldyryp,
Qoshqardyn týspey kýiegi.
Ayghyrdan bólip biyeni,
Buradan bólip týieni,
Qayta Arqagha kóshkeni.
Arqany onay bermedi
Irge tepken kóp qalmaq
El shayqalyp, el qandap
Mal shabylyp, jer shandap,
Qymbat boldy qazaqqa
Qalmaqtan qayta jer almaq».
Saryarqagha Bógenbay batyr bastaghan Jeti Momynmen birge kelgenderding ishinde Qabanbay batyrdyng sonyna ergen Nayman balalary da bar edi. Kósh Úlytaudyn batys bókterin jaghalay, Yrghyz-Torghay qualay otyryp osy jyly Ordyng qara aghashyna ózenine jetti. Arghynnyn ishinde Jeti momyn atalatyn eldin kópshiligi, birneshe top bolyp qypshaq pen nayman “qoja qúlaqtas, molda sabaqtas” degendey qiyn-qystau zamanda bir-birine seriktes, niyettes bolyp Esil-Núra arasyna tu tikti. Kishi jýzdin basy týgel qosylatyn jeri Yrghyzdyn boyy, Ábilqayyr hannyn ordasy sol ózennin boyynda. Arghynnyng Bes Meyram tarmaghynyng balalary kelgen uaqytta Naymannyng birtalay bóligi, sonyng ishinde Qarakerey men Qyzay Esil men Núranyng arasynda otyrghany myna bir anyzdan da bilinedi: «Baghzylardyng aituyna qaraghanda 40 ýy Temesh (Altay) kóship kelgende búl jerde nayman otyr eken, bir týnning ishinde olardyng qyryq baytalyn jep qoyypty. Sonda naymandar: «biz senderge jep qoyghan baytaldaryndy qaytar demeymiz, ol senderge erulik jәne qonaqasy bolsyn. Bir auyldyng ishinde bir ýy ash bolsa býkil auyl ash bolady, bir auyl ash bolsa býkil ru ash bolady, odan da bizding ózimiz keteyik» dep kóship ketken eken» (Materialy po kirgizskomu zemlepolizovanii, sobrannye y razrabotannye ekspedisiey po issledovanii stepnyh oblastey. Pod rukov. F.Sheribny. T.4.Semipalatinskaya oblasti, Pavlodarskiy uezd.-Voronej, 1903. s.10).
Esenkeldi batyr aty tarihta qattauly
Qyzaydyng bergi tarihynda Esenkeldi batyrdyng aty erekshe atalady. Derekterge qarasaq «Abylay zamany» atalatyn erlik dәuirining ýlken túlghalarynyng biri. Batyrdyng atyn elge tanytqan qymbat derekting biri Shynjang qazaqtary arasynan shyqqan Dosper Sauryqúlynyng (1894-1971) «Esenkeldi» jyry. Jogharyda biz osy jyrdan Qúdaynazar batyrdyng qalmaqqa qarsy soghysyp qyzymen birge ólgen әngimesin keltirdik.
Álqissa, Qúdaynazar ólgen song onyng ýsh úlynyng taghdyry ne boldy degen mәselege keleyik. Dosper әngimesine qaraghanda Qúttymbetting ýlken úly Qarabas «Sheshesin ýsh jetimning alamyn dep», aighyrday azynap maza bermegen song Qúdaynazardyng kelinshegi bir týnde túlypqa airan qúiyp, azyqqa qúrt, irimshik týiip, jenildep bir kisilik kiyim alyp, balalarymen qashyp shyqsa kerek. Sonda kishisi Súltankeldi emshektegi bala, ortanshysy Esenkeldi jeteleuge kónedi eken. Jolymbet ekeuinen ýlkeni artynan ózi jýrip kete berdi. Anyzgha qaraghanda jesir kelinshek tórkini Saryýisinge kelip, sol jerge kelip panalaydy-mys. Zamannan zaman ótti, ýsh úlda teng erjetti. Jolymbet - mal iyesi momyn boldy, Minezi qoydan juas, qonyr boldy. Senimdi, tiyanaqty el-júrtyna, Kәdimgi qariyaday porym boldy. El sýigen Esenkeldi serke boldy, Kenjesi Súltankeldi erke boldy. Jaqsylyq jamandyqpen ekeui - egiz, Búl baqyt ýsh jetimge erte qondy.
Erjetken song ýsh úl óz elderine qaytty. Arystanday ýsh azamat elge kelip Begimbet, Derbis, IYtemgen, Menis bolyp, Qyzay balasy at shaptyryp, toy jasady. Búl toygha Er Qabanbay batyr keldi deydi. Esenkeldi men Qabanbay dostyghy osy jerden bastalady. Naymannyng altyn tuy Qabanbay batyr Esenkeldi ýiine kelip qonghan kýni, qatyny úl tuyp «Balanyng atyn ózim qoyamyn», - dep, «Qabanbay, Qabanbay» dep atyn qoydy. Eshkimge óz atymdy qoyghyzbaushy em, Kónilim tartty saghan jaqyn», - deydi. Qyzaydyng óz ishinde Esenkeldi úlynyng atyn Qabanbay qoyyp túryp «Kótere alsang Qabanbay bolasyn, kótere almasang Jamanbay bolasyn» degen sóz bar. Qazaqtyng sol zamandaghy bas batyry, jaugershiliktegi has batyry Qarakerey Qabanbay ordasy ol kezde Qaraótkelden sәl shyghysqa qaray, Núra ózenine ong qaptalynda bolatyn.
Osy oqighadan bastap biz Esenkeldi batyrdy ylghy da Qabanbay batyr janynan kóremiz. Endi ghana el kózine týse bastaghan Qyzaydyng batyr azamatyn Abylay ordasyna alyp baryp, qazaqtyng kemenger basshysymen tanystyratyn da Qabanbay. Dosper aqyn ózining babasy Esenkeldige qatysty búl oqighany erkeshe shabyttanyp jyrlaydy: «Ýyine qaytqanynda er Qabanbay, Babamdy Qayyp by men shaqyrdy endi. Barady ata úlynan júrt bastyghy, Abylay eldi jiyp jatyr, - deydi. Qalaysha jaudan aman el qorghaymyz, Sol jerde qorytamyz aqyl, - deydi».
Búl kezende Jonghariya memleketi jantәsilimge jaqyndaghan edi. «Paluannyng jamany - shaldyrghan song ókiner, kýzetshining jamany - aldyrghan song ókiner” deydi, onyng basshylyghynda jýrgen azamattardyng uayym-qayghysy kóbeye týsti. Ókingenmen ne shara, Jonghariya tozyghy jetken mataday toz-toz bolyp barady. Endi qazaq kerey, nayman, ýisin rularynyng kóne qonysy bolghan, kezinde Týrik qaghanattarynyng jeri Altay men Tarbaghataydy, Jetisu men Shyghys Týrkistandy ne de bolsa qaytarmaqqa uaghdalasty. “Jauyn ayaghan jaraly qalady” – endi Jonghariyany ayaghanymen is bitpeydi. Sau-tamtyghy qalsa qazaqtyng qúramynda jeke bir úlys-el bolyp túrar, qalmasa ol da joq.
Burabayda bas batyrlarymen aqyldasqan Abylay endi ýsh jýzding qazaghynyng qaruly azamatyn Úlytaugha jinaugha bel baylady. Búl jaugershilikke toly HÝIII ghasyrdyng tura teng ortasy, 50-shi jyldardyng basy bolatyn. Qazaqtyng shejirelerinde búl zamandy: «Sadaq belde dap-dayar, nayza qolda, At beldeude túrady, týie – qomda, - dep suretteydi. Qyzay elining batyrlary Abylay ordasynyng shyghystan qorghaytyn qalqany qyzmetin atqarushy edi.
1756 jyly Jonghariyadan Ámirsana bastaghan bir top qalmaq bekzadalarynyng kómek súrap qazaq jerine kelgeni mәlim. Abylay ordasynyng tapsyrmasy boyynsha Ámirsanagha abaq-kerey Qojabergen men qyzay Esenkeldi batyrlar qomqorlyq jasaghan. El auzyndaghy anyzda «Abylay Ámirsanany Esengeldi batyrdyng auylynda saqtaghan edi» delinedi. Ámirsana men Esenkeldi dos bolyp, Esenkeldi bir balasyna Ámirsananyng atyn qoyghan. Odan taraghan úrpaq qazir Qyzaydyng ishinde ósken atanyng biri.
Qara qalmaqty jenip shyghysqa jyljyghanda da qyzaylar alda boldy. Nayman balasy shyghystaghy ejelgi qonysyna qaray jyljyghandy dúrys kórdi me, әlde Abylay ordasynda qazaqtyng iygi-jasqylary bas qosqan keneste osynday sheshim qabyldandy ma, әiteuir el kóshting basyn Altay men Tarbaghataygha búrdy. Dosper «Osylay Ayagózge keldi Qyzay» dese, Qúrbanghaly Halid bolsa «qazaqta Qyzaydan búryn Ayagóz manyna qonghan el joq edi» deydi (Q.Haliyd. Tauarih hamsa. Almaty,1992. 109 b.). «Tauarih hamsada» jazylghanday Ámirsana býligi basylghan song Ayagóz ózenine qúyatyn Laysu-Batpaqsu degen jerde qazaq, qalmaqtyng basshylary kelissóz ótkizip, bitimge keledi. Olar kókqasqa aighyr, qarabas qoshqar soyyp, qoldaryn qangha matyryp: talanghan mal, aqqan qan salauat desedi. Qúrbanghaly Halid keltirgen derekter boyynsha búl kelissóz 1757 jyly bolghany mәlim. Osy bas qosudyng shyghynyn Ayagóz boyyna ózgeden erterek ornyqqan Qyzay balasy kóterip alady. «Eki jaq (qazaq-qalmaq) bitimge kelgennen keyin qazaqtar aqyryndap ilgerley berdi. Ayagóz ózeninen ótip Alakólge, ber jaghy Zaysan, Tarbaghatay tauyna sheyin asty» dep jalghaydy sóz ózegin Q.Haliyd. Qyzay taghy da kóshting aldyna týsip Tarbaghatay ónirindegi Barlyqqa toqtaydy. Qytay derekterine qaraghanda qazaq 1760 jyldary Kóksu, Barlyq, Altynemelden asyp Ile ónirine deyin mal ótkizip, eptep kóship kele bastaghan. Qyzay rulary alghashynda Tarbaghatay ónirine (Toqta- Barlyqqa) kelip, mekendep, onan son Búratala arqyly Ile ónirine barghan.
Esenkeldi batyr osy kóshting basynda boldy jәne osy arqyly Abylay hannyng shyghys sayasatynyng iske asuyna ýlken ýles qosty. Batyr turaly birtalay әngimelerdi Qytay men Qazaq ordasy arasyndaghy elshilik habarlarynan kezdestiremiz. Dosper jyrynda da Esenkeldi batyrdyng Abylay elshilikterin Qytaygha bastaghan saparlary kórinis tapqan. Esenkeldi batyrgha Ejen han berdi deytin kók tas turaly qyzay aqsaqaldary birtalay әngime aitady, asyl kók tas olardyng qolynda әli de bar. Bir әngimege qaraghanda qazaq elshiligi qaytarda Ejen hannyng ordasynda dastarhan jayylypty, ydys-ayaqtyng bәri altyn edi. Sol kezde Esenkeldi bir kýlip, bir qyzaryp otyrsa kerek, sonda Ejen han: - Nege kýldin, Esenkeldi? Jasyrmay syryndy ózing aitshy dedi. Sol kezde batyr jasynda bastan keshken mehnatty, qorlyqty aityp, sheshesining «Balam, as jeysing altyndaghan tabaqpen, Bir Jaratqan ómir berse saghan» degenin esine aldy,-deydi.
Qyzay arasynda Abylaydyng bir balasy Qasymnyng ýlken úly Esenkeldining aty Qyzay Esenkeldi batyrdyng qúrmetine qoyylyp edi delinedi. Búl oqigha Esenkeldi batyr elshilik júmystaryna belsene aralasyp jýrgen 1760 jyldardyng ortasyna qaray boldy ma dep shamalaymyz. Esenkeldi batyr búl kezde erligimen әbden elge tanylghan, ómirden tәjiriybe jinaghan, talay ret shet elge elshilikti bastap baryp aqjoltay atanghan kezi. Qasym tórening sheshesi Topysh Han Ordasy Burabaygha 1743 jyly hanym bolyp keldi. Qasym súltan 1745 jyly tudy degende, onyng ýlken úly Esenkeldi eng erte degende 1765 jyly tuuy mýmkin: «Auylyna babam qonyp jatqan kýni, Qasymnyng úl tuypty qatyny endi. Yrymdap Esekene qoyghyzypty, Abylay nemerening atyn endi». Endeshe Qyzay Esenkeldi batyr osy jyly han ordasy Burabaygha әr týrli sharualarmen kelip jýrdi, eki ortada baylanys ýzilgen joq dep aita alamyz.
Burabaydaghy Abylay han ordasymen eki aradaghy baylanys HIH ghasyrdyng ortasyna deyin ýzilmegenin Qyzaydyng Kenesary hannyng kegin alamyz dep qyrghyzdy shapqan oqighalarynan da angharamyz. Kek alamyz dep Alataugha attanghan qoldy bastaghan belgili batyrlar - matay Tәneke men qyzay Qúdaymendi deydi.
Qyzaydyng tegi qadym zamangha bastaydy
Erlik dәuirining birtalay әngimelerining basyn sholdyq, endi osy Qyzaydyng tegi kim degen mәselege keleyik. Ol ýshin biz ataqty Áripting aqyn Kókbaygha aitqan «...Arghyngha senen kóri Qyzay jaqyn» degen sózine tәpsir jasap kóremiz. Árip pen Qókbay bir-birimen zamandas, óz zamanynyng asa bilimdi, aqyn azamattary. Ol zaman jalang sózding zamany emes, myqty azamattardyng arasynda astarsyz eshtene de aitylmaydy. Kókbay Tobyqtynyng Kókshe degen atasynan, Árip bolsa Sadyr úrpaghy, sheshesi Kókshe, sol sebepti naghashy-jiyen bolyp ekeui ayausyz qaljyndasady, biraq eki arada jau pighyl joq. Árip qanday tarihty menzep túr ? Endi soghan keleyik, búl jerde bayyrghy tarihsyz bolmaydy, mynjyldyqtan әri oqighalar aitylyp túr. Q.Halidtyng «qazaqtyng qariyalary mynjyldyqtyng ishinde adaspaydy» degeni este bolsyn.
Tobyqty Arghyn ishine Bes Meyram emes, Jeti Momyn qatarynda kiretini sózsiz. Shejire týzuding zandylyghy boyynsha Bes Meyram әuel bastan bar da, Jeti Momyn Arghyngha keyin qosylghany anyq. Qay zamanda qosyldy degen súraq tuady ?
Bizding jyl sanauymyzdan ýsh mynday jylday búryn qazaq dalasynda eki ýlken úlysty kóremiz, biri «Avesta» siyaqty asyl múrany qaldyrghan Arian, ekinshisi «Oghyz qaghannyn» qissasyn jyrlaytyn Túran elderi edi. Birtalay zaman aghayyndy-inili bolyp túrghan eki úlys ta ósti. Arian eli sol kezde adam sany mol, ózgeden ýstem edi, maly kóp edi, úshy-qiyrsyz Saryarqa dalasyna syimady. «Avesta» bylay deydi: «Endi, mine, Jәmshid patshalyghy ýshin toghyz jýzinshi qys ta týsti. Sonda búl jer irili-úsaqty malgha, adamgha, it pen qúsqa, qyp-qyzyl bop janghan otqa tolyp ketti. Irili-úsaqty mal men adam ózine oryn taba almady... Sonda Jәmshiyd qyrgha shyqty, Kýnning baghdaryn bayqady, ózining altyn mýiizine ýrledi, qamshysyn sermedi: “Aynalayyn Spenta-Armaytiy, menin malym men adamym syisyn, jazyl endi, qanatyndy jay”,– dep jalyndy. Osylaysha jerdi búrynghy kólemining ýshten ýshine deyin úlghaytty, jәne osy jerde irili-úsaqty mal jayylym tapty, adam balasy ózining tilegine, erkine say ómir keshti. Jaratushy Ahura Mazda – Kók Tәnirimen birge danqty Arianam-Baydja belinde (Arqa beli), Barukasha kóli (Aqsaqal Barby kóli) jaghasynda mәjilis qúrdy. Tumysy bólek mol tabyndardyng iyesi, adamzat balasynyn en jaqsy ókilderimen birge danqty Arianam Vaydjagha Jәmshid te keldi. Sol jerde Ahura-Mazda Qúday bylay dedi: «O, qasiyetti Jәmshiyd, myna jalghan dýniyege qys ta keler, aldymen qardyng qara búlty Qarataugha jauar. Osy súmdyq júttan malynnyng ýshten biri ghana qalar, onyng ózinde ózen jaghasyndaghy qalyng qamys pen taudyng aghashyna panalap. O, Jәmshiyd, myna jalghan dúniyede qoydyng túyaghynyng izin kezdestiru ghajap qaldyrar» (Avesta.M., 1993. – 176-180-bb).
Arian eline jút keldi, onyng ýstine Túranmen til tabysa almady. Eki arada dau tudy, birinishisi - Ortalyq Qazaqstannyng ken oryndaryn bólise almady, ekinshisi – Alladan týsken tórt kitaptyng biri Zәbýrdi Arian qabyldap, Túran qabyldamady. Osy auyr jút pen ruhany kiykiljing sebebinen Arian júrty bir jaghy Ýndistan, bir jaghy Iran qyratyna, bir jaghy Altay taularyna kóshti. Qola dәuirining sonyna qaray qazaq dalasyna Túran eli iyelik qyldy. Osy órkeniyetten saq (saha) qauymy ósip shyqty. Saq mәselesin Qazaqstan tarihyna qatysy bar adam ainalyp óte almaydy, men de oqulyqtardy jazghan kezde azdy-kópti derekter negizinde sholyp ótip jýrgen taqyryp. Mәselening sheshimi «Saq» jәne «skiyf» ataularynda. Osy eki atauda da orystyq jәne sovettik tarihnamadan kele jatqan qatelik bar. Terminde qatelik bolghan song arghy jaghy belgili. Biz qazirgi jyl sanauymyzgha, yaghny Isa payghambar tughangha deyingi birinshi mynjyldyqta Jetisu men Týrkistannan Qarateniz boyyna, Altay taularynan Horezmge deyingi territoriyany «saq» atauyna ie bolghan kóptegen taypalar mekendedi dep jazamyz. Shyn mәninde irandyq jazbalarda «saq» emes «saha». «Tarih atasy» Gerodot (b.z.b. V gh) olardy «skuz» dep ataydy. Semit derekterinde búl halyq «ishguzay» jәne «ishkuz» týrinde kezdesedi. Biz orys transkripsiyasynyng jetegimen әli «skiyf» dep jýrmiz, mәsele kóne grek әlipbiyindegi «ó» әrpining qalay oqylatynyna baylanysty. Búdan shyghatyn qorytyndy bireu bizding saq, nemese skif (skuz, ishguzay) dep jýrgenderimiz ishki oghyzdar. Dala túrghyndarynyng ekinshi atauy - qanly, yaghny dala adamy (qan-shóleyt dala degen maghyna beredi).
Endi múnyng bәrining Qyzaygha qanday qatysy bar dep otyrsyz ghoy? Qyzaydyng ata-babalary da arian qauymdary ishinde osy aumaly-tókpeli zamanda Altaygha audy. Keyin arian júrty Úly dalanyng shyghys qaptalynda qiyat әuletin taqqa otyrghyzyp Ghún (Kýn) patshalyghyn qúrdy. Osy patshalyqtyng ontýstik qaptalynda Ýisin, batys qaptalynda - Qanly siyaqty erteden aralas elder bar edi. Ýisinder alghashqy kezende Shyghys Týrkistandy mekendep, al yuechji taypalary ontýstik-batysqa jer aughan son, Jetisu men Ferghana (Davani) ólkelerine ornyqty. Qytay jazbalaryna qarasaq Ile óniri ertede yuechjige tiyesili bolghangha úqsaydy. Bizding zamanymyzdan búrynghy III ghasyrda olar ghúndardyng batys jaghyndaghy Dunhuang men Chilan tauy aralyghyn qonystanghan el edi. Ghúndardyng shabuylynan ýrikken yuechji taypalary ózderining búrynghy mekenin tastap, Ile ózenining alqabyna qonys audarady. Búdan búryn Ile ózeni alqaby se (saq) taypalarynyng mekeni bolugha tiyisti, qonys audaryp kelgen yuechjiler búl jerdi basyp alady. Yuechjilerding ontýstikke kóshe almay qalghan bir bólegi Nanshani tauyna sheginip, ol jerdegi taypalarmen aralasyp ketti. Yuechjiler Ile ónirine qonys audarghan son, Ýisin biyligi ghúndardyng kómegine sýienip jana qonystanyp jatqan kórshilerine shabuyl jasap, olardy batysqa qaray yghystyryp jiberdi de, Ile ózeni alqaby men Ystyqkól alabyndaghy qúnarly qonysqa kelip ornyghady. Osylaysha Ýisin qúramyna tek qana yuechji ghana, onyng qúramyna engen se, yaghny saqtar da endi. Ile ózeni alabyna auysqannan keyin ýisin eli tez damyp irgeli memleketke ainaldy.
Sol dәuirdegi kórnekti odaqtyng biri - qanlylar, әuelden Syrdariya men Ertis arasyndaghy ólkemen tyghyz baylanysty (Avestada Syr boyyna qatysty Kanhga atauy kezdesedi)! -Mine, Áripting Kókbaygha «...Arghyngha senen kóri Qyzay jaqyn» deuining syry osy. Arian ishinde kóbi arghyn bolatyn, al oghyzdar qanly arasynda edi. Áriyne, ghún, ýisin, qanly qauymdarynyng qonystanu mәselesi tolyq sheshildi deuge әli erte, onyng ýstine halyqtardyng ghúndar bastaghan qoly qonys audaruy kezeninde (III gh. bastap) etnoterritoriyalyq kartagha eleuli ózgerister engeni dausyz.
(Jalghasy bar)
Jambyl Omarúly Artyqbaev, Tarih ghylymdarynyng doktory, Gumiylev atyndaghy EÚU-ning professory
Abai.kz