Ghabbas Qabyshúly. Óz últyn «jabayy» kórgen Oljas býgingining «Abayy» bola ala ma?
«Oljas aqyn bizding býgingi alaqangha salyp ayalaugha tiyis Abayymyz emes pe!».
«Bizdinshe, Oljastyng enbegin HIH ghasyrdaghy arheologiyalyq úly ashylymdar men HH ghasyrdyng basyndaghy olargha ghylymiy-tarihy negiz beruge talpynghan izdenisterding terennen tamyr tartqan tolymdy qorytyndysy retinde baghalaytyn kýn alys emes. Aqyn enbegining júldyzy janghan kýn qazaq aqyl-oyynyng da baghy janghan kýn bolmaq».
«Álem halqy qazaqty Sizge qarap tanidy».
«Sizding talantynyz - qazaq halqy aqyl-oyynyng kórinisi».
Sizding izdenisteriniz - qazaq halqynyng ruhany kenistiktegi izdenis shiyrlary».
«Sizding ruhynyz asqaq bolsa, qazaqtyng ruhy da joghary».
Pay-pay-pay-o-o-oy!.. Oljas Sýleymenovte endi arman joq shyghar! Joq qoy, joq! Mayy shyjyldap quyrylyp jatqan kartoptay mynau ystyq sózderdi qazaq әdebiyetining tarihynda birde-bir aqyn estimep edi, «Últtyng Oljasy» («Qazaq әdebiyeti» gazeti, №16. Ámirhan Balqybek) estidi-aq!.. «Birde-bir aqyn estimep edi» deymin-au, birinshiden, olargha múnday jalang maqtau kerek emes te edi; ekinshiden, maqala avtorynyng sóz saptauyna qaraghanda, bizde Abaydan beride qazaqtyng ruhyn jogharylatqan aqyn bolmapty.
Á. Balqybekting «tarihy tújyrymdaryn» taratyp kórsek:
Oljas býgingi Abay eken. «Stalin - býgingi Leniyn» degendi estigen kәri qúlaqtar múny estigende taghy bir shynyldaghan shyghar.
«Oljas aqyn bizding býgingi alaqangha salyp ayalaugha tiyis Abayymyz emes pe!».
«Bizdinshe, Oljastyng enbegin HIH ghasyrdaghy arheologiyalyq úly ashylymdar men HH ghasyrdyng basyndaghy olargha ghylymiy-tarihy negiz beruge talpynghan izdenisterding terennen tamyr tartqan tolymdy qorytyndysy retinde baghalaytyn kýn alys emes. Aqyn enbegining júldyzy janghan kýn qazaq aqyl-oyynyng da baghy janghan kýn bolmaq».
«Álem halqy qazaqty Sizge qarap tanidy».
«Sizding talantynyz - qazaq halqy aqyl-oyynyng kórinisi».
Sizding izdenisteriniz - qazaq halqynyng ruhany kenistiktegi izdenis shiyrlary».
«Sizding ruhynyz asqaq bolsa, qazaqtyng ruhy da joghary».
Pay-pay-pay-o-o-oy!.. Oljas Sýleymenovte endi arman joq shyghar! Joq qoy, joq! Mayy shyjyldap quyrylyp jatqan kartoptay mynau ystyq sózderdi qazaq әdebiyetining tarihynda birde-bir aqyn estimep edi, «Últtyng Oljasy» («Qazaq әdebiyeti» gazeti, №16. Ámirhan Balqybek) estidi-aq!.. «Birde-bir aqyn estimep edi» deymin-au, birinshiden, olargha múnday jalang maqtau kerek emes te edi; ekinshiden, maqala avtorynyng sóz saptauyna qaraghanda, bizde Abaydan beride qazaqtyng ruhyn jogharylatqan aqyn bolmapty.
Á. Balqybekting «tarihy tújyrymdaryn» taratyp kórsek:
Oljas býgingi Abay eken. «Stalin - býgingi Leniyn» degendi estigen kәri qúlaqtar múny estigende taghy bir shynyldaghan shyghar.
Qazaq aqyl-oyynyng baghy әli janghan joq eken. Ei, bayghús qazaq, ony kóru ýshin «aqyn enbegining júldyzy janghan kýndi» tosasyng da, qaytesin?!.
Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev әlemge Qazaqstandy, qazaqty tanytty dep jýrgenimiz, «negizi joq qatyn ósek nemese erkekshe aitqanda, bayany joq bos bylshyl ghana» eken (iyә, erkek Á. Balqybekshe aitqanda!).
Qazaq halqynyng aqyl-oyy kórinis tabu ýshin Oljastyng talanty kerek eken ghoy! Oljas tumasa ghoy... astapyralla!.. Qúdaydyng qazaqty saqtaghany-ay!
Aqynnyng izdenisteri... shiyrlar... Á, múny týsingisi kelgender eptep týsinip alsyn.
Qazaqtyng ruhy Oljastyng ruhyna baylauly bolyp shyqty.
Jә, «últtyng Oljasy» jónindegi myna bir jәitti eske alayyn da, aitarymdy sodan song jalghayyn. Qazaqtyng namysyn tu etip, qazaqqa tiyer salqyn sózdi jýregimen qaghyp jiberu ýshin «Kazahskaya pravda» atty gazet ashyp, ony shygharudyng qarjysyn eski «Jiguli» avtokóligimen kisi tasyp tapqan professor Aldan Ayymbetov bylay depti:
«...Ya, okazalosi, zanyal mesto pryamo naprotiv O. Suleymenova. Za neskoliko dney do etogo nam byly rozdany tezisy programmy budushey partii. Mne dostalsya nasionalinyy vopros. Material gotovil ocheni serieznyi, kak mne kazalosi, ne ustupaishiy «Kommaniyfestu» Marksa y Engelisa. No kogda doshel do tezisa «vozrojdenie kazahskoy nasiiy», Suleymenov podnyalsya, nemnogo polubovalsya sobou, zatem diyrektivnym tonom potreboval ubrati «vozrojdenie kazahskoy nasiiy». Ya vpervye okazalsya v takoy blizosty ot «velikogo cheloveka». No preodolel robosti y pochty zaoral na nego: «Kakogo cherta my sobiraemsya v partii?! Ya budu borotisya protiv antikazahskoy partiiy!» («Oljasa Suleymenova kak antikazaha ya raskusil srazu, eshe togda», gazeta «Kazahskaya pravda», №17, sentyabri, 2005 g.).
Alekeng aqynnyng tәuelsizdigimizden song dýniyege kelgen, biraq ghúmyry qoyannyng qúiryghynday kelte bolghan «Qazaqstannyng Halyq kongresi» partiyasynyng baghdarlama jobasyn talqylaugha qatystyrylghan eken.
...IYә, songhy jyldary aqynnyng atyna syn az aitylyp jýrgen joq. Jekemenshigi derliktey «Svoboda slova» gazetinde onyng bas redaktory Gýljan Erghaliyevamen súhbaty shyqqan sayyn narazylyq tuyndaydy. Sebebi Oljas:
1. Qazaqstangha tәuelsizdik búiyrghan kýnnen bastap orys tiline de memlekettik mәrtebe beriluin talap etti jәne әlige deyin sol kózqarasynda. «Orystar qaghaju kóre bastady, orys tili shettetilip jatyr, qazaq tilin bilmeytinder memlekettik qyzmetke jolatylmaydy jәne búrynnan istep kele jatqandar oryndarynan bosatylmaqshy...» degendey shovinistik arandatushylyq mәlimdemelerdi maldanyp, oilanbay sóiledi.
Orys tili keshegi kenestik dәuirde odaqtas respublikalardyng bәrinde memlekettik til boldy. Tipti Kremlidegiler: KPSS, VSSPS, VLKSM... tәrizdi qysqarghan sózderdi últ tiline audaryp qoldanugha resmy tiym salyp, mәselen, biz: "KPSS Ortalyq komiytetinin..." dep aityp ta, jazyp ta, shekten shyqqan zorlyqqa kóndik emes pe? 140 milion halqy bar Resey aman-esende eshkimge, eshqashan esesi ketpes orys tili qaghaju kórmes ýshin keshegi odaqtas respublikalarda - býgingi tәuelsiz memleketterde memlekettik til bola beruge tiyis pe? Is qaghazdaryn ózining memlekettik tilinde jýrgize almay otyrghan Qazaqstan orys tiline taghy telinse, tәuelsizdikke jaryghany sol bolmaq pa? Áuelde Konstitusiyamyzgha: «orys tili - últaralyq qarym-qatynas tili» dep dúrys jazdyq ta, keyin, «orys tilining joqshylary» shuylday bastaghanda, ony: «orys tili - resmy til» dep týzettik, is jýzinde memlekettik tilge tenedik. Aldaghy uaqytta Oljastyng tabandylyghymen ol shuyl kýsheye týsse, «orys tili - memlekettik til» dep taghy ózgertilui mýmkin. Qazaghynyng 20 payyzy derlik shýldirbay bolyp túrghan Qazaqstan sonda «qaryq bolar».
2. Almaty qalasynyng әkimi I. Tasmaghambetovting 2006-jyldan bastap qalanyng is qaghazdaryn qazaq tilinde memlekettik tilde jýrgizu jónindegi qaulysyna birinshi bolyp qarsy shyqty, preziydenttik komissiyagha mәlimdep, qaulynyng pәrmenin shekteu qajet dep sestendi. Ol qazaghyna óitip ses kórsetpey, qayta orys dos-joldastaryna, solar arqyly orystildi qauymgha: "Beu, aghayyndar! Qazaq tilining kórmegen qúqay joghyn ózdering de bilesinder, endeshe, myna qaulyny qúp alyndar. Úly dala men Rusiting qarym-qatynasy bastalghannan beri qazaq pen orys - kórshi, qúdandaly tuys ta. Qazaqpen bir jerde tuyp, bir aulada ósip, bir mektepte oqyp, bir újymda júmys istep jýrip qúdayy kórshing qazaqtyng tilin búghan deyin bilmey kelgendering jaramady. Onyng tilin bilgennen payda kórmesen, ziyan shekpeytin edin. Osyny oila, әli de kesh emes. Qazaqstandy otanym desen, onyng memlekettik tilin silaghyn!" deuge tiyis edi, olay demedi, deytin týri de joq.
3. «Orys tili men әdebiyetin sýietinim ýshin qazaqtar meni patriottyq sezimnen maqúrym dep aiyptaydy» degenin oqyghanymda, Oljastyng basynda shynymen sonday oy baryna tandandym. Múny sayasatta aitylatyn shalalyq dolbar deuden ózge laj joq. Sanasy sergek qazaq orys tili men әdebiyetinen eshqashan jerigen emes, jerimeydi de!
4. «Qazaq - әli qalyptaspaghan halyq» dep te «janalyq» ashty. Búdan qazaqtyng mәdeniyeti, tarihy, ghylymy, salt-dәstýri, әdet-ghúrpy... әli ashyq-shashyq degen úghym angharylyp túrghan joq pa? Búl Oljas aitar pikir me?
5. «Qazaqta shekara bolmaghan» dedi. Ata-babamyz mynau kerilip jatqan ken-baytaq dalany shekarasyz, dal-dúl kýiinde qaldyryp, «kerek bolsa, ózdering shekara jasap alyndar» dep kete baryp pa?
6. «Býgingi otyrghan jerinde qazaqtyng memlekettigi bolmaghan» dedi. Basqany aitpaghanda, Abylay marqúm qayda, nege han bolghan? Eki jaghyndaghy aidahar eki memleketting ortasynda olargha ortaq bazar-auyldy kýzetip kýn keshken be?
7. Eldi demokratiyalandyru jayyndaghy bir resmy mәjiliste, Astanada, «demokratiya mәselesin kótere beru qalay bolar eken, batys osyny oilay bastady, avtokratiyalyq jýieni jón kóretindey», dep taghy bir «aqyl» taratty. Qyzmeti Parijde ghoy, sirә, ondaghy studentterding ereuilinen shoshyp kelse kerek. Fransiyanyng studentteri óz qúqyqtaryn kәdimgi demokratiya tәsilimen qorghaugha júmylyp shyqqan bolatyn. Preziydent Shirak premier-ministrine ol tolqudyng sebep-saldaryn zertteudi qatang tapsyrdy da, aqiqatty anyqtady, әu basta qynyr qauly qabyldaghan ýkimetti jibergen qateligin týzetuge mәjbýr etti. Sol ong qúbylysty ónege deuding ornyna qúbyjyq dep bildi.
8. Ózining halqyn tobyr dedi. Til mamandaryn til jónindegi terminderdi shatystyryp jýr dep ghaybattady. Almatyny Alma-Ata deu kerek, qala attaryn qazaq qazaqsha, orys oryssha atasyn dedi. Petropavl men Pavlodardyng tarihy qazaqsha attaryn qaytaru kerektigin aitpady. Álde «aynalayyn» Petr men Pavel qazaq jerin jongharlardyng basqynshylyghynan qorghap qalyp pa eken?
9. Al «AiyF. Kazahstan» aptalyghyndaghy bir súhbatynda: «Qazaq tili óz uaqytynda jalpy internasionalizm iydeologiyasynyng qúrbany boldy. Ol kezde últtyq sezim internasionalizmge qarama-qarsy qoyyldy» dep bәrekeldi sóiledi de, ile-shala: «Tәjiriybe jýzinde iske asyru ýshin, kәne, aldymen teoriya jasayyq, yaghny jana iydeologiya, últtyq iydeya tabayyq. Últtyq iydeyalardyng negizinde bәribir internasionalizm qalyptasugha tiyis» dep, Qazaqstanda qazaq tilining mәrtebesin kóteru ýshin tәjiriybe jasaudy uaghyzdady jәne, V. Leninnin: «Kommunizm neizbejen» degenindey, internasionalizmdi megzedi. Últ tilderin túsaghan sol internasionalizm bolghanyn úmytty.
Osynau aghattyqtary ýshin syn pikir jazghandardy, sol bayaghy «Svoboda slova» arqyly: «nevejda, mosika, karliyk» dep, anau atyshuly «El birligi» degen doktrinagha qosylmaghandardy «politicheskiy durak» dep tildedi. Ózining qatesin moyyndau qaperinde joq, sirә, «býgingi Abay ekenine» senip jýrse kerek. Jaryqtyq Abekeng óz minining kóp ekenin aityp edi-au.
Ózin minsiz dep biletin Oljastyng jalyn kýdireyte týsuine kómekke Gýljangha qosyla Múrat Áuezov te úmtylypty. Ol da «Svoboda slovadaghy» súhbatynda aqyn dosynyng betine tura qaraghandardy «banderlog, karliyk» dep ekilenipti. Banderlog - maymyldyng bir túqymy. Mәdeniyettanushy (kuliturolog) Múrat osylay degen son, Oljastyng basqa jandayshaptaryna ne joryq?!
Al aqynnyng atyna syn aitushylar kimder desek, olar: sayasatker, diplomat, ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor, Astanadaghy «Memlekettik til» qozghalysynyng tóraghasy Saylau Batyrshaúly; aqyn Múhtar Shahanov; akademik Janúzaq Ákim; jornalshylar Ómirzaq Aqjigit, Ábjәlel Bәkir; Ahmet Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi institutynyng bas mamany, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Seydin Bizaqov; tarihshy Ghalym Ospanov, Almaty qalalyq «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy jazushy Ernest Tórehanov; sayasatkerler Jasaral Quanyshәli, Aydos Sarym jәne basqalar. Az emes. Men de barmyn. Aramyzda aqyn Oljasqa ishtarlyq jasauy oryndy bolar jalghyz aqyn Múhtar. Al ol әriptesining poeziyasy turaly bir auyz teris sóz aitqan joq, aitpaydy da, sebebi ol da kópke tanymal, órisi keng aqyn, ózgeni mensinbeytin syrqattan ada. Aqyn emes basqalarymyzdyng aqyndardyng aulasynda ne sharuamyz bar? Árbirimizding ómir jolymyz, qarym-qabiletimiz, is-qimylymyz, mamandyghymyz, ornymyz әrbasqa. «Oljas, saghan ne boldy?» dep narazy ashyq hat joldaghan jiyrma shaqty aqyn-jazushy toby óz aldyna. Bәri de Oljastyng azamattyghyndaghy atalghan aqaulardy ózderi jasap alghan aghattyqtay auyrsyndy, óitkeni jas ta jalyndy Oljastyng aqyndyghyna sýiingender edi. Sóitken adamynyng keyin týsiniksiz synarjaqtylyqqa - ózining últynyng mýddesine kereghar pikir taratugha úrynghanyna renjidi.
O. Sýleymenovting «әlemge qazaqty tanytqan» shygharmalary desek, onyn: dala, arghymaq, qypshaq, jaugershilik, taghy basqa taqyryp-keyipkerlerine tamsanushylar bar. Olar qazaqtyng ózin, dalasyn, tirligin kórip-bilmegen syrttaghylar. Ishtegiler bolsa, olar shala qazaqtar, búrynghy-songhy aqyndarymyzdyng ne jazghandarynan beyhabarlar. Al bizde, Abaydyng aruaghyn mazalamay-aq qoyghanda, mysaly, bergi aqyndarymyz: Maghjan Júmabaev, Súltanmahmút Torayghyrov, Sәken Seyfulliyn, Iliyas Jansýgirov, Qasym Amanjolov, Syrbay Mәulenov, Múzafar Álimbaev, Ghafu Qayyrbekov, Júban Moldaghaliyev, Kәkimbek Salyqov, Múqaghaly Maqataev, Túmanbay Moldaghaliyev, Qadir Myrzaliyev, Múhtar Shahanov, Iran Ghayyp... qalamdarynan tys qalghan, Oljas qana tauyp qozghaghan taqyryp bar ma? Syr-aghang «qazaq poeziyasynyng Qúlageri» dep maqtanysh etken Iliyas Jansýgirovting «Qúlager» dastanyndaghy arghymaq «әlemge tanylmaghan» bolsa, ol - oljastardyng arghymaqtarynyng artyqshylyghy emes, Ilekenning de, atalghan aqyndarymyzdyng da ólen-dastandarynyn, shet el tilderine audaryluy bylay túrsyn, orystildi oqyrman qauymgha da shyrayly qalpynda, tipti mýlde jetpey de jatqandyghynyng saldary.
...«Adamgha tabyn, Jer, endi!». Gharysh әlemining esigin alghash ashqan Yuriy Gagaringe tayly-tayaqtymyz týgel uralap qol soghyp, tóbemiz kókke jetken. Ortaq otanymyz KSRO-nyng AQSh-qa shang qaptyryp ketkenine masattanghanbyz, yaghny ol oqigha ghylymidan búryn sayasy jenis boldy, Oljas óleni basylghan paraqshalardyng kókten shashyluyna, maqalada atalghan Júmeken Nәjimedenevtin, Júmatay Jaqypbaevtyng jәne basqa jas aqyndardyng alaqay jyr jazghandaryna da bir sebep sol edi. Óleng kórkemdik janalyq quatymen emes, sayasy boyauymen bauraghan. Sol qyzu ólenning taqyrybyndaghy aiqay-qatelikti anghartpady. Ol qatelik Adamzattyng Anasy Jerge: - Balana tabyn! - dep búiryq beru. «Tabyn!» - týpnúsqadaghy «poklonisitin» tym óktem balamasy, audarmashy aghattyqty asyryp jibergen, alayda «poklonisi» - «basyndy iy» de Anagha aitylmaugha tiyis edi. Qazaqta: «Anandy Mekkege ýsh ret arqalap aparyp kelseng de, perzenttik boryshyndy ótey almaysyn» degen ghajap eskertpe-naqyl bar. Sayasy jaylau tórine oida joqta shygha qalghan aqyn da, onyng audarmashysy da osyny eskermedi. Sóz ynghayyna oray aita otyrsam, jalpy Oljas ólenderining qazaqylanuynda, mysaly, Qadyr Myrzaliyevting enbegi zor.
«AZ y Ya» bolsa, búl kitap manynda aighay-sýreng kóp bolghany belgili. Biz, taghyda tayly-tayaqtymyz qalmay, Oljasty qoldadyq, shovinisterden qorghastyq, namysqa shaptyq. Óitpegende she?!.
<!--pagebreak-->
Men aqyn da, poeziya synshysy da, tarihshy da emespin, alayda shyn mәninde әlemge әigili tarihshy bolghan týriktanushy ghúlama Lev Nikolaevich Gumiylevting «Az y Ya» turaly ne degenin keltire otyrudy jón kórdim (kórgen kózde jazyq joq):
«Prarodina yakutov. Gde ona?
Korrespondent gazety «Molodeji Yakutii» Avgust Muran (Ivan Efimov) 30 marta 1989 goda besedoval s izvestnym istorikom Livom Nikolaevichem Gumiylevym y napechatal takoy dialog (sitata):
«A. M. Kak Vy otnosiytesi k kniyge Oljasa Suleymenova «AZ y Ya» y kak osenivaete ee nauchnui znachimosti?
L. G. Ya byl drugom ego otsa Omara Suleymenova, kotoryy otkryl Jezkazganskoe mestorojdenie medi. My s nim lejaly na odnih narah v lagere v Noriliske. Omar byl moim bolishim drugom. Poetomu ya otkazalsya pisati razgromnui resenzii na knigu Oljasa Suleymenova, hotya lichno ya schitai, chto nauchnaya sennosti «AZ y Ya» nevelika. Skajiyte, mogly by Vy ubiti syna svoego druga?
A. M. Net. Ya voobshe ne smog by ubiti nikogo.
L. G. Ya toje turk y po turkskim obychayam toje ne mogu. No byvait sluchai, kogda vragov nado ubivati. (A Oljas, k tomu je, otkazyvaetsya ot otsa). Suleymenov piyshet, chto mameluky eto kipchaki. V chetyrnadsatom veke cherkesy vytesnily kipchakov. Poetomu ya schitai, chto mameluky ne byly kipchakamiy...».
GUMIYLEV L. N.
Spor s poetom
Po povodu statiy A.Kuzimina "Tochka v kruge, iz kotoroy vyrastaet repey" [jurnal "Molodaya gvardiya" 1975. No12.]
Oljas Suleymenov napisal knigu "A3 y Ya" (Alma-Ata, 1975), chtoby "vmeste s razdrajeniyem chuvstv chitatelya vyzvati y razdrajenie mysliy". Chitaya otklik A. Kuzimina na etu knigu, vidishi, chto O.Suleymenovu udalosi vypolniti toliko pervui chasti zadachi. Kolichestvo fakticheskih lyapsusov v kniyge Suleymenova prevyshaet chislo stranis (304)...
Vmesto togo chtoby otmetiti desyatok-drugoy fakticheskih lyapov y tem samym pokazati, chto pered chitatelem poeticheskaya mistifikasiya, Kuzimin puskaetsya v dlinnoe rassujdenie o preimushestve dialekticheskogo materializma nad pozitivizmom, chto samo po sebe verno, no v Sovetskom Soize ny dlya kogo ne novo i, glavnoe, ne iymeet nikakogo otnosheniya k emosionalinym fantasmagoriyam Suleymenova. Ogust Kont nikogda ne predlagal smotreti na istorii "glazamy poeta" (otryvok iz statiiy.).
Men Oljaspen qúshaghy aiqasqan dos ta emespin, oghan qyjyly bar qas ta emespin. Mening ústanymym aqiqat jәne qazaghymnyn: «Dos jylatyp aitady, dúshpan kýldirip aitadysy».
Aqyngha alghash ret renjigenim bylaysha. Jerimizge, elimizge tajal bolghan Semey atom-yadrolyq synaular poligonyna qarsy resmy kýresti Semey oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Keshirim Boztaev bastaghanyn estip, «Qaynar qasireti», «Semey poligony», «29-tamyz» degen kitaptaryn oqyp, sol turaly «Jas alash» jәne «Sentral Aziya Monitor» gәzetterine maqala jazdym. Ómirde óte qarapayym bolghan Keshirimning ol janpidalyq erligin júrty bilsin dep oiladym. «Jas alashtaghy» maqalamdy oqy almaghan Oljas ózine jaqyn orystildi gәzettegi maqalamdy oqysymen ony joqqa shygharugha dereu kirisip, «Kazahstanskaya pravda» jәne «Sentral Aziya Monitor», t. b. gәzetterding tilshilerine súhbat berip, óli Keshirimmen ústasyp: «Da, on byl pervym sekretarem obkoma, no ne bolee togo. Y uj vo vsyakom sluchae, sredy pervyh borsov za zakrytie poligona ego ne viydeliy», - dep shyqty. Keyinirekte: - Poligondy biz jappappyz, qaydaghybir obkom hatshysy jauypty, - dep qaghytty da. Preziydent N. Nazarbaev 1993 jyly jasy alpysqa tolghan Keshirimdi qúttyqtaghan hatynda: «...Semey yadrolyq poligonyn jabu, atom qaruyn synaudan zardap shekken júrtty әleumettik qorghau jýiesin jasau mәselelerin sheshuge Siz qosqan ýles bagha jetkisiz» dese, Oljas onyng ol «qatesin» týzetip, Keshirimning aruaghymen alysa týsti. Endi myna bir ýzindini oqynyz: «...Uvajaemyy Keshrim Boztaevich! My znaem Vas kak krupnogo obshestvennogo y gosudarstvennogo deyatelya, ocheni mnogo sdelavshego dlya prosvetaniya naroda Kazahstana. Vsya Vasha jizni eto dobryy y nazidatelinyy priymer dlya molodogo pokoleniya... .V te nelegkie gody boriby za prekrasheniya yadernyh ispytaniy na Semipalatinskom poligone Vy proyavily stoykosti boysa za interesy naroda y mudrosti istinnogo narodnogo liydera. My znaem, chto v ety trudnye gody Vam prishlosi osobenno nelegko y na Vashu dolu vypaly tyajkie ispytaniya, no Vy sumely nayty vernyy puti y sdelati nemalyy lichnyy vklad v dolgojdannuy pobedu zakrytie Semipalatinskogo yadernogo poligona.V deni Vashego shestiydesyatiyletiya, dorogoy Keshrim Boztaevich, my vyrajaem Vam svoe glubokoe pochtenie y govorim blagodarnoe spasibo! Oljas Suleymenov». 23-maya, 1993g.».
Búlaysha eki sóilegeni betine basylghanda ol: Men dayyn tekstke qol qoya salghanmyn ghoy, ol әdettegi is qoy, degendi aitty. Sonda «...sredy pervyh borsov za zakrytie poligona ego ne viydeli» dep kemsitken kisisine qanday qúttyqtau joldauda sharuasy bolmaghan ba? Álde N. Á. Nazarbaev myrzanyng da «oqymay qol qoya salghanyn» kórip, soghan eliktedi me eken?
Shyndyqty shyrghalaudyn, aruaqtan attap ketuding búdan soraqysyn men әli kórgen joqpyn.
Eger K. Boztaev 1989-jylghy 20-aqpanda M. Gorbachevke poligonda synaudy azaytu, toqtatu, poligondy jabu, basqa jaqqa kóshiri turaly qúpiya jedelhat jibermese, erteninde: Jogharghy Kenesting tóraghasy A. Lukiyanovqa, Ministrler Kenesining tóraghasy N. Ryjkovqa, Beybitshilikti qorghau komiytetining tóraghasy G. Borovikke, Jogharghy Kenesting Densaulyq saqtau komiytetining tórayymy Z. Puhovagha, halyq deputaty O. Sýleymenevke hat jóneltip, Gorbachevke jibergen jedelhatyndaghy mәseleni olargha da bayan etpese, O. Sýleymenov sol hat boyynsha 24-aqpanda, Jogharghy Keneske deputattyq saual joldamas edi («Sbornik dokumentov. «Yadernye ispytaniya SSSR: sovremennoe radio-ekologicheskoe sostoyanie poligona. Kol. avtorov pod ruk. prof. V. A. Logacheva. M. Izd. AT. 2002 g. 639-str.),
Sonday-aq, 1989-jylghy 28-aqpanda «Nevada-Semey» qoghamdyq qozghalysy dýniyege kelmes edi.
Jalpy Oljastyng Semeyge alghash baruy, ol jaqtan KSRO halyq deputaty bolyp saylanuy bylay: ol Almaty qalasynyng Kalinin audanynan KSRO halyq deputattyghyna kandidat boldy. Uchastokke Jazushylar odaghynan «Prostor» jornalynyng bir qyzmetkeri ekeuimiz baqylaushylyqqa jiberildik. Dauys beru, bulleteni sanau taza atqaryldy (qazirgi saylaulardaghyday uhiyt-suhit joq kez). Aqyn útylyp qaldy.
Erteninde júmysqa kelsem, birinshi hatshynyng kabiyneti aldynda qyzmetkerlerimizding tórteu-beseui túr. «Oljastyng kabiynetinde konsert bolyp jatyr» deydi. Barsam, bir top kisining ortasynda maghan beytanys tapaldau kelinshek tabanymen shoq basyp alghanday typyrlap, erini sýirendep, shanq-shanq etedi. «...Baqylaushylaryng saylau uchastoginde bolghan joq! Olardy jazalau kerek!..» deydi. Men qyp-qyzyl jalagha qatty ashulanyp, partkomymyzdyng hatshysyna dereu mәlimdeme jazyp, saylau uchastoginde bizding bolghan-bolmaghanymyzdy tekserudi, kórgensiz ósekshining jalasynan qorghaudy talap ettim. Biraq talabym eskerilmedi.
Sol kezende ne bolghanyn Keshirim «Semey poligony» kitabynda ashyq jazghan: «Almatyda dauysqa týsken Oljas qiyndyqqa úshyrapty. Ministrler Kenesining tóraghasy N. Á. Nazarbaev maghan telefon shalyp, jaghdaydy aityp, O. Sýleymenovti Semey oblysynan deputattyqqa ótkizuimizdi ótindi. «Sýleymenov sizge kómektesedi. Poligongha qarsy kýreste jaqsy jәrdemshi bolady», dedi Núrsúltan Ábishúly. Erteninde G. V. Kolbin telefon soghyp, ol da sonday tilek aitty». Ol tilekter, әriyne, qabyl boldy. Keshirim kitabynda sol jaqsylyqtyng aqyry qanday bolghany da jazypty: "...Poligondy japtyru kýresimning bastaluynan ayaqtaluy әldeqayda qiyn boldy. Áu basta júrtshylyqqa arqa sýiep, ózimdi qoldaytynyna nyq senip, quattanyp kirisken edim. Endi ózim mýddesin qorghaghandardyn, ókimetpen teketireske birge shyqqandardyng kózderine sýiel bola bastaghandaymyn. Ókpek jelding qay jaqtan soqqanyn sezdim. Ol eng aldymen qoghamdyq qozghalys jetekshilerinen bastaldy. Olardyng keybireui, tipti Semeyge at izin birinshi ret salsa da, bayaghy Yuliy Sezarisha: - Bardym, kórdim, jendim! - dep shygha keldi... «Búl kimning enbegi?» degen súraq sampylday bastady. Baspasóz betin jauyp ketken jariyalanymdarda enbek «Nevada-Semey» qozghalysyniki, tek qana sonyki delindi (sóilemning astyn men syzdym, - Gh. Q.). Qozghalystyng әrbir әreketi meylinshe keng nasihattaldy. Ózderin ózderi dәripteu siyaqty birjaqtylyq órshidi... Jiyi-jii jiyn jasau, jalang úrandau әdetke ainaldyryldy...» (sóz ynghayyna qaray eskerte otyrarym: Semeyde, basqa jerlerde de poligongha qarsy O. Sýleymenov bastap ótkizilgen sharalardyng bәrin ýkimettik úiymdar qarjylandyrghan).
Sirә, sýleymenovterge osy aqiqat sóz únamay qalsa kerek. Keshirim tiride amalsyz shydaghan olar keyinde marqúmnyng tarihy enbegin mansúqtay bastady. Poligon turaly ýlkendi-kishili jiyndarda, maqala-súqbattarda, radiohabarlarda, telefilimderde onyng aty-jóni atalmaytyn boldy. Onyng esesine «Oljas Sýleymenov!». Al men ol aruaqtan attap ketken sayyn aqiqatty aldyna qaytalap tosyp, maqala jazugha kiristim (әli de jazamyn, tóze almasa, killer jaldap qútylar. Búlar arqa sýiep otyrghan biylik: memleket jәne qogham qayratkerleri Zamanbek Núrqadilev pen Altynbek Sәrsenbayúlynan da op-onay qútyldy emes pe?! Aytpaqshy, búl eki Azamat qazagha úshyraghanda Oljas: «Búl ne súmdyq?!» dep dauys kótere almady).
Endi Oljasqa taghy eki mәrte renjigen sebebimdi aitugha tiyispin, olary әdebiyetimizge tikeley qatysty.
Birinshisi. Oljas «Svoboda slovadaghy» kezekti bir súhbatynda: «V kazahskoy liyterature net ny odnoy strochky o golode 1932-1933 godov» dedi. Bilmeytinin bilip bolghanday tújyryp aitty. Kózi qaraqty qazaq ol zúlmat kezeng jayynda yza-naza toly ólen, әngime, dastan, hikayalar jazylghanyn jaqsy biledi. Mysaly, aqyn Jaqan Syzdyqov «Ály qarttyng әngimesi» atty batyl da shynshyl dastany ýshin jazalandy emes pe?!.. Qazaqsha oqymaytyn Oljas sonyng bәrin bir-aq sóilemimen joqqa shygharyp baqty, qazaghynyng әdebiyetine qara soyyl júmsady. Jaraydy, «bilmegen u ishedi» deyik, alayda publisist jazushymyz Valeriy Mihaylov «Hronika velikogo djuta» degen naqty zertteu hikayasyn shyghardy ghoy? Oljasqa kerek orys tilinde. Biraq aqyn odan da beyhabar eken...
Ekinshisi. «Egemen Qazaqstan» gәzetindegi (12. 03. 2010 j.) súhbaty. «Shekspiyri joq elding Niutony da bolmaydy» dep atalghan shalqyma sózining bir túsynda: «Sonau 1984-jyly Jazushylar odaghynda qazaq tilin qorghaugha arnalghan eng birinshi jiyndy úiymdastarghan Oljas Sýleymenov emey, kim edi? Oghan qatysqan adamdar, qúdaygha shýkir, aramyzda jýr ghoy» depti. Búl eng birinshi bolugha qúmartyp jýretin aqynnyng kezekti bir jelpinisi. Búlay deu sebebim: qazaq tilining kýsh-quaty, baylyghy, tazalyghy, mәrtebesi haqynda maqala jazu, jiyn ótkizu bastalghanda Oljas búl jaryq dýniyege kelmegen de eken. Mәselen, Álihan Bókeyhanov qazaq tiline qatysty maqalalarynyng birinde bylay depti: «...Qazaqtyng qaybir oblysynda ótken saylauda oryssha hat bilmeytin kisi bolys bolmaydy dep, qazaqtyng búrynnan bolys bolyp jýrgen qadirli kisisin joldan qaldyrdy... Qazaq bolysy oryssha hat bilsin, oryssha hat bilmese, tasqa týsuge jaramaydy degen zakon búl kýnge deyin joq. Sózin adam tyndamaytyn, halyqqa qadirsiz sorly jastar: «Men oryssha bilemin!» dep bolys bola qaldy». Al sol tústa qazaq dalasynda ýstem bola bastaghan tatar tiline óris bermeu kerektigin aitqanynda Abay, Shәkәrimdey aqyndary bar, «bir jerde dize qosyp otyrghan bes million qazaqtyn... tatargha mingeskeni adasqandyq bolar» degen. Arghyny tizbelemey, bertingi bireuin ghana eske salsam: Oljas Jazushylar odaghynan jyraqta jýrgen 1969-jyly sóz zergerimiz Ghabit Mýsirepov «Qazaq әdebiyeti» gәzetinde «Avgiyding atqorasynan bastayyq!» degen maqala shygharyp, sonyng ayasynda qazaq tili jóninde keninen pikir alysu boldy, kóptegen maqala jariyalandy. Sol Ghaben, eger janylmasam, 1973-jyly qazaq tilining hal-ahualy jóninde Jazushylar odaghy basqarmasynyng arnauly plenumyn ótkizuge múryndyq bolyp, plenumda ózi bayandama jasady. Ol eki oqighagha kuә adamdardyng biri men, qúdaygha shýkir, әzirshe barmyn. Qazaq tilining tarihynan habardar kisi Ghabenning ol enbegin úmytpasa kerek-ti!
Qashanda «Svoboda slova» gәzeti arqyly sóileytin aqynnyng taghy bir pikirin sondaghy týpnúsqasynsha keltirsem, ol bylay dedi: «...Za gody raboty vydelil bolee treh soten kvartir chlenam toliko nashego Soiza. Y ne vse byly dovolino. Odin stal vragom za to, chto emu dostalasi kvartira na pervom etaje».
Jazushylar odaghymyzda Oljas 1983 1991-jyldary birinshi hatshy boldy. 1983-jyly jazushylarymyzdyng jalpy sany tórt jýzdin, al 1991-jyly bes jýzding o jaq, bú jaghy. Sonda ol basshylyq etken kezde «bolee treh soten» qalamgerimiz balalaryn, tipti nemerelerin jetektep, ýisiz-kýisiz sendelip jýrip pe edi? Joq! Búl bir. Ekinshiden, qalalyq atqaru komiytetining óz kýshimen túrghyn ýy saluy - óte siyrek bolatyn is, ol, zang boyynsha, jalpy pәter mәselesin basqalar salghan túrghyn ýilerding on payyzyn alu jolymen sheship otyrady. Sol jolmen 1983 1991-jyldary ýsh jýz pәter alghan eken (fantastika!) desek, sonyng bәrin týgeldey Sýleymenovke bere saluy (superfantastika!) mýmkin emes, eger óiter bolsa, pәter aludyng kezeginde 10-15 jyl boyy túryp kele jatqan júrt mýlgip otyrar ma?! Aqyn ýsh jýzdi kózdemey-aq, 30-35 pәter dese de az bolmas edi. Ýshinshiden, KSRO Ádeby qorynyng Qazaq bólimshesi 1979 1980-jyldary qyryq pәterli túrghyn ýy saldy. Mәskeudegi Ýlken Ádeby qordyng qarjysyna. Isting basy-qasynda bólimshe diyrektory retinde men jýrdim. Sóitip, bizding jazushylar pәtermen týgel qamtamasyz etildi. Biri janasyn alsa, ekinshisi odan bosaghan pәterge kirip degendey. Birazynyng otau tikken balalaryna da pәter berdik. Eng sonynda jylu jýiesi ghana joq eki bólmeli pәterdi, ózimizden alushy shyqpaghan son, qalalyq «Sonzpechatitin» Jazushylar odaghy ghimaratyna ornalastyrylghan gәzet-jornal jaymasynyng satushysy Valyagha siladyq (familiyasy esime týspedi, mýmkin Oljastyng esinde shyghar). Pәter birinshi qabattan búiyrghan jas jazushy M. Q-nyng jinalysta namystana sóilegeni esimde (tek ol Marat Qabanbaev emes!), biraq onyng odan keyingi uaqytta, әli kýnge deyin, Oljasqa soqtyqqanyn kórgen de, estigen de emespin. Demek, ózine bir auyz syn aitqandy «stal vragom» deui «ghajap». Atap ótuim kerek jәne bir jәit: qyryq pәterliden ýsh jyl búryn Odaq (birinshi hatshy bolghan Ády Shәripovting kýshimen) respublika qarjysyna on alty pәterli enseli de keng ýy saldyryp alghan bolatyn.
...Tere bersen, Oljasqa renish bildiruge mysal jetkilikti. Óz basym onyng aqyndyghyn qúrmetteymin, poeziyasy ýshin qanday marapatqa bolsyn layyq ekenin bilemin. Al ózining azamattyghyna ózi kólenke týsirip alatyn әdetine eriksiz tandanamyn da, ony ózine ashyq aitudy qalaymyn. Múny týsinse qúba-qúp; týsinbese, ózin betaldy, paryqsyz, jalghan maqtaugha әli de dilger bolsa meyli!
«alash.ucoz.org» sayty