Aqordadan arnayy búiryq týskesin, Ýkimet pen Parlament jalma-jan qazaq tilinde is jýrgize bastaghany belgili.  Estip biluimizshe, Astanadaghy aq saraylarda qazaq tilinde sóileu prosessi qyzu jýrip jatyr.

Ýkimet

Kýni keshege deyin kórshi elding Memlekettik tiline tәueldi bolyp kelgen ministr myrzalar men hanymdar bir týnning ishinde qazaqshagha til syndyrdy. Syndyrghanday boldy. Ásirese, qazaq tili dese qabaghy qars airylyp, qantardyng qar aralas borany soghatyn da túratyn Sýleymenov, Beketaev, Qasymov, Ábilqasymova, Saghadiyev syndy "tilsizder otryady"  qazaqsha sóiledi. Sóiley almay týkirigine tútyghyp shashalghandary, keler joly «100 payyz sóilep kelemin» dep ant-su ishti. Preziydent aitty, bitti, oryndaluy kerek. Ýkimettegi aua rayy osylay, qazir.

Dәl osy qaghida boyynsha keshe Parlamentting tómengi palatasy da otyrys ótkizdi. Tek qazaq tilinde. Mine, keremet! 27 jyldan son, 27 aqpanda Aqordadan esken jyly lep jyldar boyy qatyp túrghan sendi qozghaltty dedik. Demey, qaytemiz.

Parlament

Esim-soyyn el bilmeytin, tanymaq týgili attaryn aitugha til kýrmeletin - Nariyne Mikaelyan, Irina Unjakova, Magerram Magerramov deytin deputtar týp-týgilimen qazaqsha sóiledi. «Basymdy kesip alsang da qazaqsha ýirenbeymin» dep sóilegen Bojko da bas minber jaqqa bas shúlghyp, «bilip, týsinip otyrmyn» degendey emeurin tanytyp otyrdy. Deputattar saualdaryn Memlekettik tilde qoydy. Olar Preziydentting tapsyrmasy talqylanbaytynyn jaqsy týsinedi. Sondyqtan da bolar, qazaqsha ýirenip ýlgermegenderi, tildi týsinbese de týsingendey tymyrayyp otyrdy.

Soraqy bolghanda últy qazaq Daniyar Aqyshev deytin Bas bankir bar emes pe. Mine, sol saqtandyru jayly zang jobasyn jazyp kelgen eken. Jazyp kelgen bayandamasyn ejiktep oqyp bola bere, Mәjilis deputattarynyng qazaq tilindegi saualdaryna jauap beruine tura keldi. Ózderiniz biletindey, saual qay tilde qoyylsa, jauap sol tilde qaytaryluy kerek. Búl da Preziydentting sózi edi. Attap ketuge jәne bolmaydy. Aqyshevqa da qazaqsha saualdargha qazaqsha jauap beruine tura keldi.

Endi, myna masqarany qaranyz, qazaq tilin ana tilinen artyq biletin deputat Gennadiy Shipovskih saqtandyru polusining jaramdylyq merzimi jayly deputattyq saual joldady.  Aqyshev jauap berdi. Onyng jauaby «men ne deymin, dombyram ne deydi» degenning kerin keltirdi. Aydalagha laqty. Dialogtyng týri mynau boldy:

Gennady Shipovskiyh: -Nelikten saqtandyru polusi saqtandyrudyng merzimi tolyq ótkenshe, yaghny 1 jyl nemese saqtandyrudyng barlyq somasy bitkenshe jaramdy bolmaydy?

Daniyar Aqyshev: -Jol apaty bolghan jaghdayda kinәli túlghany sot anyqtaydy. Búl birneshe aigha sozyluy mýmkin.

Gennady Shipovskiyh: -Men bayandamashynyng jauabyna qanaghattanghan joqpyn. Sondyqtan da men óz súraghymdy qaytadan qoygha mәjbýr bolyp otyrmyn.

Daniyar Aqyshev: -Men jauap berdim.  Bәri...a...osy aqpar...

Núrlan Nyghmatuliyn: -Joq, siz myna oqyp bergen mәsele basqa ghoy. Sol ghoy deputat Shipovskihtyn...

Daniyar Aqyshev: -Sol sebepti búl aqparatty jazbasha berudi rúqsat etinizder.

Mine, aidyng kýni amanynda, alqa-qotan jiynda aljyp sóilegen Aqyshev myrza anau jyly «6 aida qazaq tilin ýirenemin» dep sendirgen edi siz ben bizdi. Kórdik. Ýirengeni shamaly eken. Býite berse, qazaq qoghamy shýregeyshe shýldirlegen, kelimsek tilge ýiirsekterdi ýiirden quyp jibereri sózsiz. Sondyqtan, Aqyshevqa ana tilin jyldam ýirenui kerek-aq.

Sonymen, Ýkimet te, Mәjilis te qazaq tilinde júmys jasay bastady. Bayandamalar qazaq tilinde jasalyp, deputattyq saualdar Memlekettik tilde joldandy. Auyzsha da, jazbasha da solay.

Endigi kezek Senatta edi. Soyqannyng soraqysy Senattan shyqty. Basqa basqa emes, elimizdin  erketotayy kimge erkelegeni belgisiz, býirekten siraq shygharyp, Preziydentting (turasyna kóshsek, әkesinin) aitqanyn tyndamaytynyn ashyq kórsetti.

Senator Darigha Núrsúltanqyzy Jogharghy palata otyrysynda ózining deputattyq saualyn agressor Reseydin, Kremliding Memlekettik tilinde joldady. Últy basqa úl-qyzdar til syndyryp, ejiktese de qazaq tilinde sóilep jatqanda Darighanyng dәridayy eldi dýrliktirdi.

«Orys tilin eshkim alyp tastaghan joq. Men ózime ynghayly tilde sóiledim. Preziydentting tapsyrmasyn bәrimiz de oryndaugha tyrysamyz. Orys tildin eshkim әli joyghan joq. Qúdaygha shýkir, onday bolmaytyn da shyghar. Biraq biz basqa da azamattardy syilauymyz kerek. Sondyqtan búl mәselede shekten shyghugha bolmaydy. Últaralyq kelisim men dostyqqa eshkim shekteu qoyghan joq. El aumaghyndaghy jәne memlekettik organdardaghy tilder Konstitusiyamen bekitilgen», - dedi.

Últy orys, Reseyding Irkutski degen jerinde tughan Sergeyding qyzy Irina Unjakova, armyan aruy Narine Mikaelyan, әzirbayjan Magerram Magerramov siyaqty deputattar «lәm-miym» demey qazaqsha sóilep jatqanda dәu ýidegi Darigha qyzdyng dauyna jol bolsyn.

Desek te Darigha qyzdyng Duma tiline dushar, ol tilde sóilemese basy auyryp, baltyry syzdaytyn haline janym ashydy. Ári qoryqtym...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz.