Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Ne kórip jýrsiz? 6572 10 pikir 5 Nauryz, 2018 saghat 08:44

Halyng neshik, "Qalaulym"?

 

Ángimening ashyghyn aitsam, telearnalargha uaqyt bólmeymin, anda-sanda ghana bolmasa... Sebep: men ýshin taqyryptar aldyn ala týsinikti, ne aitylatyny belgili, jaghymsyz janalyqtar, jylap-syqtaghan tok-shoular... Biraq "Miras" qoghamdyq kenesining mýshesi retinde birshama әriptesterimning Evraziya-ORT arnasynyng "Qalaulymyna" shýilikkeni mening nazarymdy eriksiz audardy. Ol baghdarlamany mýldem qaramappyn. Ayyptaushy tarap qazaqtyng tabighatyna, mәdeniyetine, ruhaniyatyna, mentaliytetine qayshy degen tújyrymda.

Sodan túmauratyp ýide jatqan adamda qyruar uaqyt bolmay ma? Áriyne, búl arna – ózimdi jurnalistik salada jana qyrymnan ashyluyma mýmkindik bergen, ekinshi jaghynan reytingi tómen degen syltaumen komandammen qosa qughan arna. Syltauratyp sybap aluyma әbden bolady. Biraq onday ekijýzdilikpen úzaqqa barmaspyz. Qolyma 150-týsirimi týsti - qaradym.

Basynan tartymdy bastaldy. Ortagha 20 jasar boyjetken shyqty. Telekórsetimning mazmúny reseylik «Davay, pojenimsyanyn» qazaqylanghan núsqasy eken. Jýrgizushi Asha Matay da baghdarlamany erkin bastady.

Bir sózben aitsam, men baghdarlamadan oibay salatyn eshtene taba almadym. Kerisinshe, óz taghdarlaryna alandaghan jastar men jasamystar, bir birin izdep jýr, zaman formatyna sәikes olargha telearna deldal bolyp, sony kórermenge satyp otyr. Bәri ornynda. Sóilegen sózderi jastardyng ornyqty, sauatty, jauapty әri qyzu, әri talasqa toly. Bireuleri týsirilim barysynda til tabysyp, jarasyp jatyr, bireuleri qarym - qatynastaryn jalghastyryp jatyr, olaryn júrttan iymenbey bólisip jatyr. 19 nemese 20-ghasyr emes, aulamyzda 21-ghasyr. Bәri sәikes, jarasymdy. Artyq-kem ketkenderin qatysushylardyng ózderi-aq toytaryp otyr. Júlynday jastarymyzdyng óz bolashaqtaryn óz qoldaryna alu arqyly býkil últtyng bolashaghyna kirisip otyrghanyna nege den qoymaymyz? Au onsyz da sýrboydaq pen kәriqyzdar az ba bizde?

Mәsele telearnada emes, qazaq últyn araby-búiyghy mәdeniyetke kirgize almay shermende bolghandarda ekenin sezgesin, amalsyz jazyp otyrmyn.

Shetinen pedagog, býkil bir últty tәrbiyelep tastaghasy keledi, jeke kodeksterin tyqpalaydy. Últqa qamqorsyghansyp, әke bolugha úmtylady. Sol arqyly halyqtan ózderin joghary qoyghansidy. Búl ne degen danyshpandar?! Qaydan shyqqan?

Áueli óz bala-shaghasyn tәrbiyelep alsa qalay?

Endi nemene, búl qazaqty 18-ghasyrdan bir-aq shygharu qaldy ma olargha?

Saud әielderi mashina aiday bastady, kerek bolsa, tipti oramal mәselesin qolgha alyp jatyr. Al...

Býkil bir últty beyshara kóru, oghan senbeu, ony kez kelgen nәrseden qorghashtau qaydan shyqqan qamqorlyq? Joghalatyn bolsa, búzylatyn bolsa, búl qazaqtan endige eshtene qalmas edi ghoy! «Últ qamqory» boludan ataq shygharudyng basqa joldary qalmady ma?

Qazaqtyng bәri aqymaq bolsa, búl baghdarlamany qaray ma? Demek, әleumettik súranys bar. Demek, halyq zamany aspaptardy óz qajetine jaratqysy keledi, dәuirding jalynan jarmasqysy keledi. Qazaqy mentaliytet degen kóp syltaudyng bastysy bar, tipti býgingi qazaq ótken ghasyrdyng 90-jyldardaghy qazaqtan bólek, onyng arghy jaghynan boylamay-aq qoyalyq. Sonda nemene, qazaq boludan qalyppyz ba? Joq, uaqyt tolqynyna kómilmey aman kelemiz jәne songhy orynda emespiz. Janalyqqa jany qúmar, jaqsylyqqa úmtylghysh qazaqqa eshkimning әkelik qamqorlyghy kerek emes, tek janashyrlyq kerek. Janashyrlyq oibaymen jasalmaydy. Myna týrimizben júrtymyzdy sinbirtpeytin jaghdaygha jetermiz...

 

ÁRIYNE: atalghan baghdarlamada jurnalistik-tehnikalyq jaghynan syn kótermeytin jayttar jetip artylady.

  1. hronometraj - 3 saghatqa tayau. Búl tym úzaq! Qazaqty bala kórip әldiylemey-aq kórsetilim uaqytyn 1 saghatpen shektese bolmay ma? Telearna sayasaty az oqpen kóp qoyan atu ekeni bayqalady - 3 baghdarlamanyng ornyna bireuin beru әldeqayda arzan jәne onay. Sanmen emes, saghatpen otandyq ónimge degen talapty oryndap otyrmyz degen aqtaludyng joly.
  2. Perdening ashyluy kerbez kelinnen de jaman ish pystyrady. jasandy jolmen uaqytty sozyp qoyghan. Kórermenning uaqytyn óltirip, oghan emizik berip qoyghanday.
  3. Janry - realitiy-shou bolsa da, arasyna әleumettik tok-shoudy qosyp qoyghan. 18 jastaghy jigit pen 20 jastaghy boyjetkendi ortagha alyp, aqyrynda ajyrasu men toqal jayy sóz bolyp, taqyryptan qiys ketip qaldy. Uaqyt sozu ýshin arasyna әlgi taqyrypty salyp jiberip otyrghan qiytúrqy jaghdaydyng jayy tok-shou tobyn basqarghan maghan aiday anyq kórinip túr.
  4. Tehnikalyq-rejissuralyq sheshimder de aqsap jatyr. Oryssha bolsa ondaydy jibermes edi. Ajyrasqan әielding kóz jasyn qayta-qayta kórsetu, ony battityp bere beru eshbir etika men estetikagha siyp túrghan joq. Arzan tauar satushynyng qylyghy.

5.Qyzmet personaldary bazardyng júmysshylary sekildi bir qyz tonmen jýr, bir jigit kýndelikti kiyimmen qayta qayta studiyagha kirip- shyghady da,  qazdanday basyp qyzdargha  gýldi taratydy.

Búlardyng bәri telearnanyng mәdeniyetin, kórermenge degen kózqarasyn bayqatady.

  1. Ishim pysyp ketti. Sebebi baghdarlamada qarqyn joq, órbu men órleu joq, ssenariy izi bayqalmaydy, samotek, birsaryn bir birin qaytalaytyn kórinister. Biraq qatysushylardyng dengeyine qarap halqymyzdyng birshama óskenine riza boldym.

Áriyne, telearnalardy bekerge kýidiruge bolmaydy, ol qyruar enbektin, ter men jýikening sharuasy. Búl rette men aqty – aq, qarany – qara dep saralaytyn jurfaktardyng teoretikteri men professorlary sóz alghany jón shyghar dep oilaymyn.

Serik Ábdireshúly,

jurnalist, mәdeniyettanushy

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6020