Sholpan, qinama!

– Sen, senbe, Sen meyli.,

Mening bazargha Barghym kelmeydi.

Bazardan ne kórem!

– Qazaqty kórem,

Qazaqty kórip, Azapty kórem;

Dorba sýiretkender de Qazaghym.

Arba sýiretkender de Qazaghym.

Qúlap jatqandar da Qazaghym.

Jylap jatqandar da Qazaghym.

Súrap jatqandar da Qazaghym...

Qazaghym, Qazaghym, Qazaghym, – Azabym! Búl aqyn Temirhan Medetbekting óleni. Sózimizding epilogy retinde dәl osy ólendi aluymynyzdyng sebebi bar. Býgin bazardaghy júrttyng jayyn әngimeleymiz. Arba sýiretken qazaqtyn, dorba sýiretken qazaqtyng jayyn sóz etemiz.

"Altyn Orda"

Áydik shahardyng әneu bir shetinde "Altyn Orda" deytin әmbebap bazar bar. Kýndelikti qarbalas tirshilik. Biz ózi qyzu sauda, qújynaghan halyqtyng nópir ortasynda jýrip, kóp nәrseni bayqamay bermeymiz. Bir sәtke ainalanyzgha zer salyp qarasanyz, sol bir bazarda talay taghdyrlardyng jýrgenine kuәger bolasyz... Býgin biz nesibesin qara saudadan tauyp jýrgen keyipkerlerimizdi sóilettik.

Bazargýl әjening basyndaghy jaghday

- Mening esimim Bazargýl. Jasym 70-te. Biz Qazaqstangha osydan 12 jyl búryn Qaraqalpaqstannan kóship kelgenbiz. Alghash kele salghan kezde Ýshqonyrdan ary sayajaydan memleket bergen aqshamen jer alyp, ornalastyq. Qazir sol jerdegi ýide joldasym men úlym jәne kelinim, eki nemerem bolyp túrudamyz.

Shalym kólik apatyna týsip, mýgedek bolyp qalghan. 5 jyl auruhana tóseginde jatyp, qazir ýide. Bir úlym bar. Eki nemerem bar. Nemerelerim әli kishkentay, mektepte oqidy. Bireui 11 synypty ayaqtap, júmys isteydi. Ózimning tughan úlym 2 synypta qolynan aiyrylyp mýgedek bolyp qalghan. Mýgedek bolghanyna qaramastan ýilenip, bala-shaghaly boldy. Kelinim  Shamalghandaghy poezd beketining janynda ornalasqan ashanada júmys jasaydy. Ýsh kýnde bir ret baryp otyrady.  Ayyna alatyn aqshasy 20 myng tenge.  Qazirgi qymbatshylyq uaqytta 20 myng tenge degenimiz aqsha ma?!

Men shalymnyng basyna týsken auyr jaghdaydan son, 25 jylday shoshqa fermasynda istedim. Ol kezde әli Qaraqalpaqstanda túratyn edik. Mektepti bitirgen song mamam qaytys bolyp, oqudy jalghastyratyn mýmkindik bolmady. Sol ýshin de osynday týrli júmystar istep, zeynetkerlikke shyqtym. Ómir boyy qara júmys istep, mine, zeynetkerlikten  song da әli júmys istep jýrmin. Bәri bala-shaghanyng qamy ghoy. Ýidegi eki mýgedek jan bolghandyqtan da alatyn zeynetaqy men kelinning alatyn az ghana ailyghy eshtenege jetpeydi.

Men kórgen qiyndyqty qazirgi jastar kórmesin. Ózimning bauyrym auyratyndyqtan da dәri satyp alamyn. Onyng ózine biraz qarjy ketedi. Biz túratyn jerde auruhana bolmaghandyqtan memleketten tegin dәri ala almadyq.  Nemerem ýilenip, 300 myng tengedey qaryz alghan edim. Qazir sol qaryzdy qaytaryp jatyrmyn.

Tanerteng marshrutpen jalghyz ózim kelemin. Qystyng qatty ayazdary bolmasa, kýndelikti  osy jerdemin. Osynday taghamdar, kartochka, búrysh siyaqty tamaq isteuge anau-mynau nәrseler jinaymyn. Ony mynanday qorabqa salyp, ýige әketip otyramyn.  Osynday ister mening kýndelikti júmysym.

Men siyaqty osynday zattar teretinder kóp.  Jana ghana bir әjeng dәrethanagha kirip ketti. Olarda kýndelikti osy jerge kelip, dәl mendey tamaqtar terip alamyz.  Olardan da súhbat alsang bolady. Barlyghy da búl jerde erikkennen jýrgen joq. Amalsyzdan, kýndelikti kýibeng tirlik qamyn jasap jýrgender.

Týiin. Bazarkýl әje súhbat barysynda bizden qashqaqtap, ózining osynday jaghdaygha týskenine úyalatynyn aitty. "Balalarym úrysady ghoy, sender bәrine jetkizip jýrmender" dep arasynda sóileuden bas tartqany taghy ras. Biraq, qazirgi qoghamnyn, qarapayym halyqtyng basynda bar jaghday, búl. "Altyn Orda" bazarynda jýrgen Bazarkýl әje sekildi qart әjeler men atalar az emes. Qartayghan shaghynda qoqys aqtaryp, qaldyq terip, kýn keship jýrgenidi kim qalady deysin...

"Altyn ordany"  beyne bir  Almatydaghy toghyz joldyng toraby dersiz. Kim kelip, kim ketpeydi búl manaygha?! Búl bazardyng tauary әri arzan, әri tiyimdi bolghandyqtan, qaraqúrym halyqtyng qarasy kóp.

Bizding kelesi keyipkerimiz de osy jerde sauda satyp, bala-shaghasyn asyryp otyrghan ana. Sýt satatyn Hadisha dese bazardaghy júrt birden tanidy.

Sýt satushy Hadisha jogharghy bilimdi maman

-Mening esimim - Hadisha Tóreghaliyevna. 1976 jyly Qaraqalpaqstan Respublikasynda dýniyege kelgem.   Men oralmanmyn. Otbasylyq  jaghdayyma baylanysty 2011 jyly Jambyl oblysy, Merke audanyna kóship keldim. Negizgi mamandyghym - múghalim. Qaraqalpaqstanda pedagogikalyq  institutta qaraqalpaq tili jәne әdebiyeti qosymsha aghylshyn tili múghalimi mamandyghy boyynsha bilim alghanmyn. Joghary bilimim bar.

Kóship kele sala bazargha baryp sonda júmys istedim. Gýljahan degen qúdaghiym bar edi, saudadaghy ústazym. Soghan erip, "Altyn Orda" bazaryna kelip, qymyz, qúrt sattym. Aralap, mәnerler túryp: "qúrt, may, qymyz alamyz"-dep túryp aighaylap jýrushi edik.  Týrli qiyndyq pen qyzyghy qatar kelgen júmystyng jemisin qazir jep otyrmyz.

Basynda saudanyng tilin bilmey, bazargha kelsem boldy basym auyratyn edi. Saudanyng ózindik zandaryna ýirenise almaghandyqtan da 2 jylday shay satumen ainalystym. 40-50 termos shaydy kýndelikti dayyndap, satu da jenil júmys emes. Keyde jylap ta alatyn edim. Biraq, bәrine shydamdylyqpen qaradym.

Qyzym  1998 jyly ómirge kelgen, qazir mening bala kezgi dәriger bolamyn degen armanymdy oryndap, medisinalyq institutta oqyp jatyr.  Bar qajyrly enbegim, osy balalarymdy ósiru, azamat etip, el qatarly bolghyzu ýshin jasalyp jatyr ghoy. Eng bastysy, ýide salyp aldyq. Barlyghy da bir Allanyng arqasynda dep oilaymyn.

Týrli kliyentter keledi. Árkimning minezi әrtýrli bolady ghoy. Barynsha degenderin jasap, aldamaugha tyrysamyz. Kýlip qarsy alyp, kýlip shygharyp salyp. Key kezderi "qymyzgha su qostyng ba" dep te kýmәn bildirip jatady. Onday nәrselerge de kóz júma qaraymyn.  Osy sýt ónimderine kelgeli 10 jylday boldy. Búl jerdi jalgha alamyz. Sýt ónimderin Merkeden, Shymkentten әkelip otyrady.

Alghash kelgende týrli qiyndyqttar boldy. 60-70 termos juyp, týnimen qaynatyp, dayyndaytyn edik. Ýy suyq, bir bólmeli pәterde astymyzdan syz  ótip, kýn keshken kezderimiz de boldy.

Bir kezderi búl jerde bomba jarylady degen jalghan habar týsken edi. Ol kezde әli baspanaly bolmaghan edim.  Sondyqtan da aqshamdy sómkeme salyp alyp jýrgen edim. Sol kýni jinap jýrgen 5-6 myng dollar aqshamdy sómkeme salyp qoyyp, esim  shyghyp túrghan kezde bir tauar alyp túrghan әjeme ústata salghan ekenmin. Bәrimiz u-shu ketip, jan-jaqqa qashyp jatyrmyz. Bir kezde syrtqa shyghyp, esikterdi jauyp jýrgen kezimizde әlgi әjeni kózim shaldy. Syrtta mening sómkemdi qúshaqtap otyr. Ishinde ne bar ekeninen habar joq әjemnen әlgi sómkeni bas salyp jýgirip alghanym esimde.

Týiin.

Almaty әkimi Bauyrjan Baybek qala túrghyndarynyng sany 2 milliongha jetkenin aitqan edi. Almaty Qazaqstandaghy eng iri megapolis sanalatyndyqtan, әidik shahargha kelushilerding sany da ózgelermen salystyrghanda edәuir kóp. QSZY jýrgizgen derekterge sýiensek, Almatynyng 70 payyz halqy ózge qalalardan kelgender eken. Olardyng 50,7 payyzy ishki migranttar.

Biz býgin sol enbek migranttary kóp shoghyrlanghan "Altyn Orda" bazaryna bardyq. Bilesiz be, múnda әr týrli adam bar. Árqaysysynyng taghdyry әrqily órilgen. Bir qyzyghy "Altyn Ordadaghy" saudagerlerding 70 payyzy joghary bilimdi maman. Biri matematiyk, biri himiyk, biri dәriger. Búl joghary oqu oryndary dayyndaghan diplomdy mamandar óz salasy boyynsha júmys taba almaghandyqtan, bazargha kelip ózin-ózi júmyspen qamtamasyz etip otyrghany taghy ras. Býgin biz bazardyng bas keyipkerlerin sóilettik. Olar óz taghdyrlary jayly ózderi aityp berdi.

Sózimizdi týiindedik. Týiindi myna bir beynejazbamen ayaqtaghandy jón kórdik. Búl da bazarda jýrgen bir qazaqtyng býgingi kýii. Eskertu! Búl beyne jazba sәl erterekte týsirilgen.

Kógershin Tilegen

Fotogha týsirgen: Ásel Beysembaeva

Abai.kz