Senbi, 19 Mausym 2021
Alang 4340 24 pikir 15 Nauryz, 2018 saghat 17:48

Bilim salasyndaghy ózgerister Ata Zanymyzdyng negizgi sharttaryna qarama-qayshy

...Qazirgi Bilim jәne ghylym ministri Erlan Saghadiyev «Álip­penin» týbine jetkenimen toqtamay, «Ýshtildilik» degen mәngýrttik jobasymen qarulanyp, endigi jerde «Qazaq tili», «Qazaq tarihy», «Qazaq әdebiyeti», «Ejelgi qazaq tarihy», «Shyghystanu» (E.Saghadiyevting týsiniginshe, shyghysty tolyq tanyp bitippiz, endi tek batysty tanuymyz ghana qalypty), «Lingvistika» pәnderining tamyryna balta shappaqshy kórinedi. Búl aqparat shyndyqqa ainalsa, búl kisini qyzmetinen alu bylay túrsyn, tәuelsiz memleketimizding qauipsizdigine qol súqqany ýshin barlyq qatang tәrtippen jauapqa tartu kerek! Óitkeni, bilim salasynyng qazirgi ózgeristeri Ata Zanymyz – Konstitusiyamyzdyng negizgi sharttaryna qarama-qayshy kele bastady: birinshiden, azamattardyng tandau qúqyn búzdy; ekinshiden, memlekettik tilding mәrtebesine qol súqty, ýshinshiden, últtyq mýdde­leri­mizge kesirin tiygizdi. Bәlkim, osy sebepten, búl mәseleni Kons­titusiyalyq sottyng qúzyrynda qarau kerek shyghar...

«Álipppe», «Qazaq tili», «Qazaq tarihy», «Qazaq әdebiyeti», «Ejelgi qazaq tarihy» – qazaq halqy ýshin kiyeli úghymdar әri ruhany qúndylyqtarymyzdyng qaynar búlaghy. Bilim jәne ghylym ministri Erlan Saghadiyevke (Kimge de bolsa!) qazaq halqy «Álipppe»-ni joiygha, jogharghy oqu oryndarynda tarih kafedralaryn jabugha, ejelgi tarihymyzdyng oqytudy azaytugha, «Qazaq tili», «Qazaq tarihy», «Qazaq әdebiyeti», «Ejelgi qazaq tarihy», «Shyghystanu», «Lingvistika» pәnderin jabugha qúq bergen joq. Jalpy, «Matematikter men fizikterge, injenerler men úshqyshtargha tughan elining tarihyn bilu mindetti emes» degen pikirding ózi – naghyz topastyq «tanym». Jer betindeni órkeniyetti elderding bәrinde JOO oryndarynda tarih pәni oqytylady.

Tәuelsizdikting 25 jylynda bizde bilim men ghylym salasynyng 20 ministri auysypty, solardyng әrqaysysy ózderin «úly reformator» sanap, tek jýieni býldirumen ghana ainalysqan. Balghyn balalarymyzdyng obaly kimge, sonda?!. Ana tili, últtyq mәdeniyeti men әdebiyeti joq halyq – mәngýrt tobyr ghana ekendigin týsinbeytin basshynyng qúny kók tiynnan da arzan.

Qysqasy, qazaqtyng bilim beru jýiesi tereng tyghyryqqa tireldi. Eng aldymen, HALYQPEN KENESU kerek. Býgingi basshylar búl zandylyqty belinen basyp, mýldem úmytty. Asa manyzdy, taghdyrly mәselelerde qoghamnyng pikirimen sanaspaudyng kesirinen – elding jalpy damuy kidirip túr.

Mysaly, ýshtildilikke kóshu – bizding balalarymyzdyng bolashaghynyng mәselesi. Múny halyqpen sanaspay, bir ministrding «ózimbilemdikke» salyp, sheshe saluy, qazaqty ana tilinde bilim alu qúqynan aiyruy – Konstitusiyany búzu ghana emes, últtyq mýddeni – memlekettik mýddeni belden basu. Múnday ózekti mәsele – ýshtildilikke kóshu – jalpyhalyqtyq referendum arqyly sheshimin tabuy kerek.

Ekinshiden, biylik ÓTIRIK AYTUDY DOGhARUY kerek. Esterinizde bolsa, Bilim jәne ghylym ministri Erlan Saghadiyev kezinde «ýshtildilikke kóshu – qazaq tiline, tarihyna, әdebiyetine qarsy baghyttalmaghan» dep ant suyn iship edi, qazirgi kýni ministrding halyqty aldap, mýldem kerisinshe әreket etkenine bizding kózimiz jetti. «Aghylshyn tili – bolashaghymyz» degen sóz – jalghan úran. Ras, aghylshyn tili – halyqaralyq til. Ony oqyp-ýirenuge әrkim qúqyly. Qazaq Elinde de aghylshyn tiline shekteu joq. Kimge aghylshyn tilin (nemese kez kelgen basqa tildi) ýirenuge qajettilik tusa, jeke izdenip oqidy. Mәselen, qazirgi shetelde jýrgen qazaq jastar eshqanday reformasyz-aq shet tilin ýirenip, shekara asyp ketti. «Týiege jantaq kerek bolsa, moynyn sozady». Sondyqtan, buyny bekimek týgili, әrip tanymaytyn 5-6 jastaghy sәbiyge ýsh tildi ýiretemin deu – zorlyq qana emes, tipti, qylmys desek te artyq emes.

Erlan Saghadiyevting «Ghylymnyng 99 payyz janalyghy aghylshyn tilinde jariyalanady» degen «sýiinshisi» de solqyldap, jalghandyghy jalyndaghan bәtuәsyzdyq. Bәlkim, mysaly, japonnyng janalyghynyng mәtini aghylshyngha audarylatyn shyghar, onda túrghan ne bar?!. Kerek deseniz, bizde «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha oqyghan aghylshyn tilin biletin keybir jastarymyzdyng júmys taba almay, óz elinen bezip, múhit asyp, dayashy bolyp júmys istep jýrgendigin kim ótirikke shyghara alady?!.

Últtyq unitarly memlekette – memelekettik til bireu-aq, al, Qazaq Elinde ghylymnyng tili tek qazaq tili boluy kerek. Qazaq tilining tughan topyraghynda ghylym men tehnikanyng tili boluyn tejeuge eshkimning qúqy joq.

Ýshinshiden, biylik ókilderi halyqtyng esebinen ARZAN BEDEL JINAUDY TOQTATSYN! Bilim salasy sheneunikterining bayansyz bastamalary, dәieksiz tәjiriybeleri, túrlausyz trollingteri, uniyversiytet bottarynyng pәtuәsyz fabrikalary, arzanqol nasihat-ýgitteri – halyqty әbden qaljyratty. Qyzyl kommunisterding zamanynda Bilim ministri lauazymy «atu jazasyna kiretin» tizimde bolghan eken, yaghni, elding bolashaghy jastardyng kelesheginde qatege úrynghan sheneunikting taghdyry tegeurindi tәlkekpen tynady...

Býgin kýlli qazaq qoghamy qarsylyghyn bildirse de, jalghyz ghana sheneunik qynyrlyqqa salynyp, «meni taghayyndaghan halyq emes» degen emeurinmen eregise týsip, alghan betinen qaytar emes. Artynda sengen nemese mәjbýrlegen kim ekeni belgisiz Bilim jәne ghylym ministri Erlan Saghadiyev búl qylyghymen qazaqtyng bedeline núqsan keltirip jatqanyn sezinuden de ada. Demek, qazaq qoghamynyng bastamany óz qolyna alyp, batyl sheshimge baruyna tura keldi. Halyq senim kórsetken ókilder, kәsiby mamandar, ministrlik qyzmetkerleri, qogham qayratkerleri men belsendileri birigip, TÁUELSIZ QOGhAMDYQ KOMISSIYa qúru kelisildi. Komissiya bilim salasynyng songhy jyldarghy taghdyrly baghdarlamaryna, sheshimderine, qújattaryna tolyq tekseru (reviziya) jýrgizuge niyetti. Ázirge taghdyrly sheshimderding jýzege asuyn uaqytsha toqtata túru úsynyldy.

Bizdinshe, búl – mәmileli bәtua. Til – últtyng negizi, basty ereksheligi. Tildi joghaltu – tútas últty joghaltu. Qazaq tili – úzaq uaqyt zorlap-telingen orys tilining ýstemdiginen sheksiz japa shekken til. Sondyqtan, úyatymyz ben arymyzdyng aldynda adal bolu ýshin Qazaq Elinde basqa tilderdi memlekettik tilding dәrejesine sýireudi dogharu kerek. Qazaq jerinde babalarymyz sóilegen bir til – qazaq tili ghana ýstem bolugha tiyis.

Qajymúqan Ghabdolla

Abai.kz

 

24 pikir