Senbi, 23 Qarasha 2024
Arylu 4152 2 pikir 16 Nauryz, 2018 saghat 10:45

Kónil perdesindegi teketires

Conceptual image of business woman without head and daily routine icons instead. Artificial intelligence concept

Qaharly qúdiret

Ol songhy 10 kýn ishinde adamdardyng zyghyrdanyn qaynatty. Ásheyinde keshki astan song ydys-ayaghyn jumay ýndi, týrik serialdaryn qaraugha otyra ketetin «hanymdardyn» qolyna bir shelek kómir men shyrpy ústatyp qoydy. Kóshede jelding ótinde jýrse de, kapron shúlyq kiyetin qyzdardyng nәpsisin tәubesine týsirdi. Týndeletip, kóshening búrysh-búryshynan tamaq qaldyghyn izdep ketetin itterdi kýrkege tyqty. Kóshe boyynda  tanghy, týski, keshki uaqyttarda adam ayaghy kóp jýretin jerlerde otyratyn bayyrghy memlekettik qyzmetker, dәriger, buhgalter, muzykant bolghan jandardyng týr-týrin jinap bir lashyqqa tyqty.

Ara-arasynda qasqyrdyng ne jelding dausy ekeni belgisiz terezelerding tyghynynan anda-sanda әn salyp qoyady. Bet  qaryghan yzghardan qalyng better de úyalyp, qyzaratyn boldy. Ýy túrghyndarynan úyalghandyqtan dauyldy kýnderi kóppәterli  túraqjaylardyng tóbesi patyrlaugha kóshti. Kýndizgi tynyq kezde ýn-týnsiz mýlgip túrady da, qaranghy shymyldyghyn jaza sala qayta әnine salady. Arasynda lirikalyq, birde rok, djaz, rep  baghyttarynda әn salu ýshin aspaptaryn saylap, úqsata almasyn bayqaghan song tynyshtala qoyady.  Jazdy kýni iynesin qadap shaghyp alghan araday túla boyyndy titirkendiredi. Mine, saghan jaz boyy meni ansap eding dep, doly kýshine enedi. Qansha doly bolsa, tabighat pen qúdaydyng aldynda óz әmirining uaqytsha ekendigin bile me eken, әiteuir, týski saghat ýsh shamasynda kónildenip, jyly núryn tógedi.

Áne, ol taghy da ashuyna mindi. Ayaldamagha tayau manda auyr sómkesin arqalap, jenil kýrtemen jalang bas ketip bara jatqan boyjetkenning nәzik sausaqtaryn qauqarynan aiyryp,  kózinen jas aghyzdy.

 

Jasandy intellekt

Jas izdenushi taghy minezin tighan. Alghashqyda ýstel ýstine qara júmystan kýs-kýs bolghan qolyn qoigha jasqanatyn. Tipti, kitap oqyghanda syrtynan baydyng әieli dobalday qoldaryn kórip qoyady ma dep qysylatyn.  Álgi ýiding ózinen 3 jas ýlken qyzy men anasynyng bir-birine sypayy sóileytinine tandanatyn. Ózi sekildi matrostardyng qylyghy men bay balasynyng dәrejesi jer men kóktey dep oilaytyn. Endi mine, arada bir jarym jyl ótkende aqsýiekter әuletining syrttay bilimdi, órkeniyet kóshinen qalmaghan, ghylym-bilimning san salasyn jastayynan bilip ósken aqsausaq jigitining nadandyghyna qayran qalyp otyr. Ishinen «mynalardyn  uniyversiytetke alghan bilim qayda ketken? Osynsha uaqyt myna mendey matrosqa qaraghanda joghary tap ókili sanalatyn  «zanqoylardyng erketotaylary jasandy intellekt» eken» deumen keng ýidegi ortadan jiyirkenip ketti.

 

 

Lashyqtan shyqqan aqyldylar

Ómirinde dәl ózindey oilaytyn adamgha jolygharmyn, til tabysyp, sher tarqatugha túrarlyq sәtterde kósilip sóilermin dep oilamaghan. Jana tanysy odan da basqa janashyl iydeyalargha basymdyq beretin dostarymen tanystyrdy. Qalanyng kedeylermen jan-jaqtan jinalghan kelimsekter meken etetin shetki aimaghyna barugha kýnning ekinshi bóligin arnady. Spenserding kózqarastaryn talqylady.

Bir tanghalarlyghy, jana tanysqan joldastarynyng barlyghy joghary oqu ornyn bitirmegen.  Eshqanday dindi ústanbaydy. Biraq, jaratushynyng baryna tylsym kýshting iyirip әketetinine senedi. Keybiri orta bilimdi de tolyq almaghan. Kópbalaly otbasynda dýiyege kelip, 9-11 jasynan bastap tenizden nәpaqasyn tauyp jýrgen jastar.  Árqaysysynyng kózinde ot pen alysqa jeteleytin ýmit bar. Álsiz janghan shyraqty sóndirip almas ýshin әr aptanyng sonynda ózderin bolashaqtyng ziyaly qauymy sanaytyn qara júmysshylar tar  bólmege jinalady.  Tangha deyin sóz jarystyrudan, «úiqyny demalysqa jiberuden»  tayynbaydy.

 

Kóz kamerasy

Janashyldyq pen jasampazdyqty tu etken jastardyng aldynda ol ózin aqymaq kórsetti. Degenmen, aqymaq bolmady. Jay ghana aqymaq bolyp kóringisi keldi.  Sórede túrghan kitaptardy mysyqsha timiskilep, qúpiya qazynanyng qúlpyn ashqanday antarylyp jýrdi. Dymyn bildirmey bәsekelesterining shamasyn bayqady. Ózimsingen adamdargha bótensimedi. Auyq-auyq  qarsy aldyndaghylardyng kózine qaraydy. Kim biledi, әrqaysysynyng ishinde bir perishte, bir zúlym jatqan shyghar degen oimen kýdiktene kóz tastaydy.  Kóz kamerasyna qolaysyz eshtene týse qoymaghan song búryshtaghy pianinony ermek etedi.

 

Qaytarymsyz enbek

Songhy kýnderi tyghyz kýn tәrbinen әbden tityqtady. Janary tónkerilip, qyzara qaraydy. Týngi úiqyny sham jaryghymen otyryp qaraytyn eski qoljazbalargha aiyrbastaghan. 4 saghat úiyqtaghan aty bolmasa, eshbir serialdan kem emes shym-shytyryq týsterdi kórip shyghady. Ashyghan miy da әlsin-әlsin solq ete qalghanymen shydaugha ýirengen. Ol da bir kýni teketireske toly enbek maydanynda jarylyp ketui mýmkin. Qyzylinirden ýstelge salbyraghan basy týn jarymyna sheyin bir kóterilmeydi. Tura bir kýnge qarap ósetin kýnbaghys sekildi. Úiqy shaqyryp, sana mәngire bastaghanda, qaghaz betin jaulap alghan әripter tym-tyraqay qasha jóneledi.

Shapaghat Serdәli

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5437