Mәdina Sәduaqasova: «Baqytty әielmin dep aita almaymyn...»
Keshegi qyz... emespin
- Mәdina, mynau qytymyr ómir adamdy әrqashan kýreske jetelep otyrady ghoy. Endeshe, mahabbat mýiisinen sen turaly janalyq estir kýn qashan?
- Jauabymdy bir kórinis arqyly aitayyn... Birde «Almaty - mening alghashqy mahabbatym» degen konserttik baghdarlama «Taqiyaly perishte» filimining jelisine úqsatylyp qoyyldy. Sonda әrtistik obrazgha engen Naghima Esqaliyeva «úly» Marat Ospanovqa qyz izdep, әn salyp túrghan menen: «Mәdina, sizding túrmysqa shyqqynyz kele me?!» - dep súraydy. «Áriyne, keledi!» - deymin men. «Endeshe, mening úlym bar ghoy...» - deydi Naghiyma. «Keshirinizshi, mening oghan eshqanday uaqytym joq», - dep, jýgirip ketip qalamyn. Kórdiniz be, mening qazirgi jaghdayym dәl osy kóriniske say keledi...
- Biraq uaqytym joq dep jýrgen kezde, jastyq shaq degen qúrghyr zymyrap óte shyqpay ma...
- Áriyne, tabighat zanyna der kezinde ilesip, jartyndy tauyp, balaly-shaghaly bolghandy kim oilamaydy? Men de oilaymyn. Óitkeni men keshegi 20-25 jasar qyz emespin... Búghan deyingi kýieuim tabiyghatyma, janyma jaqyn bolghannan keyin ómirlik serigim dep sengen edim. Biraq adam oilaghanymen, Alla sheshedi degen ras eken. Óz kelisimimizben eki jaqqa kettik. Endigi jerde ótkenimdi úmytyp, jana ómirdi bastadym. Óitkeni 2010 jyly búl taqyryp men ýshin mýlde jabyldy.
Keshegi qyz... emespin
- Mәdina, mynau qytymyr ómir adamdy әrqashan kýreske jetelep otyrady ghoy. Endeshe, mahabbat mýiisinen sen turaly janalyq estir kýn qashan?
- Jauabymdy bir kórinis arqyly aitayyn... Birde «Almaty - mening alghashqy mahabbatym» degen konserttik baghdarlama «Taqiyaly perishte» filimining jelisine úqsatylyp qoyyldy. Sonda әrtistik obrazgha engen Naghima Esqaliyeva «úly» Marat Ospanovqa qyz izdep, әn salyp túrghan menen: «Mәdina, sizding túrmysqa shyqqynyz kele me?!» - dep súraydy. «Áriyne, keledi!» - deymin men. «Endeshe, mening úlym bar ghoy...» - deydi Naghiyma. «Keshirinizshi, mening oghan eshqanday uaqytym joq», - dep, jýgirip ketip qalamyn. Kórdiniz be, mening qazirgi jaghdayym dәl osy kóriniske say keledi...
- Biraq uaqytym joq dep jýrgen kezde, jastyq shaq degen qúrghyr zymyrap óte shyqpay ma...
- Áriyne, tabighat zanyna der kezinde ilesip, jartyndy tauyp, balaly-shaghaly bolghandy kim oilamaydy? Men de oilaymyn. Óitkeni men keshegi 20-25 jasar qyz emespin... Búghan deyingi kýieuim tabiyghatyma, janyma jaqyn bolghannan keyin ómirlik serigim dep sengen edim. Biraq adam oilaghanymen, Alla sheshedi degen ras eken. Óz kelisimimizben eki jaqqa kettik. Endigi jerde ótkenimdi úmytyp, jana ómirdi bastadym. Óitkeni 2010 jyly búl taqyryp men ýshin mýlde jabyldy.
- Bir súhbatynyzda: «Men baqytty әnshimin, biraq baqytty adammyn dey almaymyn», - degen ekensiz. Búl pikirinizding syry nede?
- Keybireuler «adam baqyty» men «әiel baqyty» degendi bir qalypqa salyp qaraydy. Negizinde, ekeui eki bólek týsinik bolsa kerek. Ol jerde men: «Baqytty әnshimin, baqytty adammyn», - degen edim. Sebebi, óz Qazaqstanymda ómir sýrip jatyrmyn. Ata-anam, bauyrlarym aman-esen, óz tirlikterin isteude. Aynalam tolghan - tanymal adamdar. Olarmen tildeskenning ózi bir baqyt bolsa, búdan qalay serpilmeysin?! Sonday-aq Qúday maghan kórikti keyipti de, әdemi ýndi de bere salghan! Demek, er adamdar qaramaydy emes - qaraydy, sóz aitpaydy emes - aitady. Jasyratyn nesi bar, men qazir әiel retinde jalghyzbyn. Óz jartymdy kezdestire almay jýrgendikten, baqytty әielmin dep aita almaymyn.
- Endeshe, qazaqta nar túlghaly azamattar kóp qoy, jartynyzdy qanday keyipte kórginiz keledi?
- Búryn men sýigenim mynaday bolsa dep, ózimshe ólshem jasaytynmyn. Al ómir kórgen son, múnyng barlyghynyng týkke túrmaytynyn týsinedi ekensin. Mening jartymda әkeme úqsas qasiyetter bolsa deymin. Sebebi, әkem óte shynayy, enbekqor, taza jan. Otbasyna, tirligine jan-jýregimen berilgen. Áli kýnge әke-sheshem bir-birin jaqsy kóredi. Sonda biz olargha qarap, «eskirmegen mahabbat» dep kýlemiz.
- Juyqta ghalymdar erli-zayyptylar júbyn tandaytyn erler emes, әielder ekenin dәleldepti...
- Adam psihologiyasyn týpkilikti bilu mýmkin emes. Ol eshqashan dәleldenbeydi. Áriyne, óz basym, sýimegen adammen tek otbasyn qúru ýshin birge bola almaymyn. Yaghny men oghan, ol maghan ghashyq bolghan kezde ghana qosylamyn. Al mahabbatta sýy - bir bólek, ary qaray ómir sýre alu - basqa jaghday.
Júldyz - maghan suyq
- Jana jyl bastaldy, jana josparlar qanday?
- Bir qyzyghy, mening josparlarym ayaq astynan qúrylyp jatady. Degenmen eng birinshi kezekte Aziadanyng ashyluyna kommentator retinde qatysuym mýmkin. Al konserttik baghdarlamada әnin Pavel Li, sózin Asqar Dýisenbi jazghan «Qazaq jastarynyng әnúrany» әnin oryndaymyn.
- Jana jyl qarsanynda «Serper» jastar syilyghynyng iyegeri atanypsyz, qútty bolsyn!
- Raqmet! Búl jetistik 2010 jyldaghy atqarghan júmystarymnyng baghasy ispettes. Óitkeni óner jolynda jýrgenime 15 jylday uaqyt bolypty. Búl bireuge az, bireuge kóp. Byltyr Astanada «Ayauly arman» degen atpen alghashqy konsertimdi ótkizdim. «Eki júldyzgha» qatysyp, tәjiriybe aldym. Sportshylar qanday bolady deushi em, ony joba barysynda Baqyt Sәrsekbaev arqyly bildim. Ol óte tamasha azamat eken. Shanhayda ótken Býkilәlemdik kórmede óner kórsettim. Al Qaraghandy qalasynda Qaraqat Ábildina ekeumiz «Al, qúrbym» atty konsert berdik. Osynday este qalarlyq sәtter kóp boldy.
- Sizding keybir gazet-jurnaldargha ókpeniz bar eken...
- Qazir tek basylymdar ghana emes, telearnalar da әnshilerden bir ilik izdeytin siyaqty. Bizdi halyqpen baylanystyryp otyratyn jurnalister emes pe? Olardyng keyde bolghan nәrseni búrmalap jariyalaytyndary únamaydy...
- Mәselen...
- Aygýl Imanbaevanyng tughan kýn keshi boldy. Sonda otyrghanda, әiteuir bir sózimdi ilip alyp: «Mәdinagha Aygýlding tughan kýni únaghan joq», - dep jazyp jiberipti. Al búl jaghday Aygýl ekeumizding aramyzda týsinispeushilik tudyrdy. Sonday-aq, ótkende bir jurnal «Men Mәdina Sәduaqasovamen oyanam» degizip, Ayqyndy jalanash kýiinde shygharyp qoyypty. Múnday joqtan bar jasaghan sensasiyanyng keregi ne?
- «Júldyz auruyn» 18 jasynyzda basynyzdan ótkeripsiz, «ayyghu» qiyn bolghan joq pa?
- 1999 jyly auylda jýrgende topty jaryp, Respublikalyq «Jas qanat» bayqauynda bas jýldeni jenip aldym. Elge oralghanymda, jergilikti telearnalar kýndiz-týni meni kórsetti. Ákimdik qyzmetkerleri kýtip alyp, alghystaryn aityp, syilyqtaryn berip Ay. Sol jyly Qyzylorda oblysynyng «Jyl adamy» ataghyn aldym. Múnday jaghdayda 18 jastaghy qyzdyng basy ainalmaghanda qaytsin. Qayda barsam - el tanidy, al tanymaghandargha renjiytinmin. «Júldyz auruy» degen osy eken. Bar jetistik bir sәtte ýiilip-tógilgende, kimde-kim osy kezendi bastan keshedi dep oilaymyn. Meninshe, sol sәtterden eshkimdi renjitip almay, ózindi-ózing «júldyz» sezinip ótip ketu kerek. Al jastyq shaqtaghy «júldyz auruy» jalghasa berse, adamnyng psihologiyalyq auytqugha úshyrauy mýmkin.
- Al qazir ózinizdi «júldyzbyn» dep tolyq aita alasyz ba?
- Ózimdi «júldyz» dep atalatyndargha jatqyzghym kelmeydi. Yaghny júrt aldynda meni «júldyz» degennen góri, «tanymal әnshi» dep atalghandy únatamyn. Óitkeni júldyz kókte, biraq onyng jany joq. Suyqtyq jansyz nәrsege tәn. Al mening janym, jýregim bar. Adamdargha jyly núr, shuaq syilaghym keledi. Endi «júldyzday jarqyraugha» kelsek, men ýnemi jarqyrap túramyn dep aita almaymyn. Sahnadan tys uaqytta betime esh boyau jaqpay, qarapayym jýrgendi únatamyn. Júmys kiyimimdi kiyip, kóligimdi tazalaymyn. Al kópshilik ortalargha, sahnagha «Mәdina Sәduaqasova» bolyp jarqyrap shyghamyn!
- «Balanyng jaqsy boluy - naghashydan» deydi. Siz Múqaghalidyng Qarasaz júrtyna jiyen ekensiz...
- Anamnyng esimi - Kýltay. Balabaqshada tәrbiyeshi bolyp qyzmet atqarady. Aqynnyng barlyq ólenin jatqa biledi. Tәrbiyelenushileri bayqaulardyng jýldesine ie bolyp otyrady. Al naghashylarymnyng sol ónirden ekenin maqtanyshpen aitqanymmen, Qarasazgha әli barghan emespin. Ol jerden shaqyrtu kýtpeymin, ózim baruym kerek. Jasyratyny joq, ol jaqta konsert qoygha seskenip te jýrmin. Keshimdi kishigirim zalda emes, tabighat ayasynda ótkizgim keledi. Degenmen repertuarymda Maqataevtyng bir-aq әni bar eken, ýlken jinaq jasap alma-yynsha, ol ólkege bara almaymyn.
- Ajarynyzdy ashyp, halyqqa tanytqan «Mahabbat jalyny» әni ekeninde dau joq. Biraq sol әninizge týsirilgen beynebayan ózinizge únay ma?
- Adamnyng kónili esh nәrsege tolmaydy eken. Bәlkim, jaratylys solay shyghar. Beynebayangha ýnilsem, sol kezdegi dengeyimdi kórem. Degenmen keshegi Mәdiynagha qarap, ystyq saghynysh terbeydi janymdy. Al býgingi tanda men - mәdeniyetti, kórkem, bilimdi, bilikti ortada jýrgen basqa Mәdinamyn. Shegimnen shyqpay, ylghy jinaqtalyp jýremin. Óitkeni tyndarmandargha, tipti kekil qoyyp elikteytin kishkentay qyzdargha ýnemi óz dengeyimde kórinuim kerek.
Auylgha janym ashidy
- Al bizdegi shou-bizneske kóniliniz tola ma?
- Meninshe, estradalyq shou-biznesting mәdeniyeti óte joghary. Al mәdeniyetting negizi syilastyqta jatyr. Ár әnshining óz orny, óz aty bar. Yaghny «ýlkendi - ýlken, kishini - kishi» dep qadirley alatynymyzgha senimim mol. Tek qana memleket tarapynan ýlken konsert úiymdastyrylmaytynyna nalimyz.
- Óner iyeleri ýshin memleket tarapynan jasalatyn qamqorlyqtyng salmaghy qanday?
- Eshqanday kómekti kórip jatqan joqpyz. Ár әnshi óz betimen jýr: «sen qayda jýrsin», «ýi-jayyn, jaghdayyng qalay», «qayda túryp jatyrsyn» dep, eshkim de súramaydy. Áyteuir bir quanatynymyz - óner adamdaryna kenshilik berilgen. Ne istegimiz keledi, sony jasaymyz. Keyde oilaymyn: bәlkim, qajetimizdi ózimiz súramaymyz. «Jylamaghan balagha...» degen bar ghoy. Men azdap juastau qyzbyn. Eger batyldyq tanytyp: «Maghan bir bólme berinizshi» nemese «Konsert ótkizgim keledi», - desem, eshkim maghan qarsy bolmaytynyna, kómektesetinine senemin.
- Qoghamnyng bir mýshesi retinde qanday jaghdaygha beyjay qaray almaysyz?
- Auyl mәselesine! Ol manaydaghylargha kónil әli dúrys bólinbeydi. Ony gastrolidik sapar barystarynda kórip, bilip jýrmiz. Júmys isteymin degenge qalada oryn bar, al auylda... Eger qolymda biylik bolsa auyl túrmysyn gýldendiruge, memlekettik qyzmettegi adamdardyng ailyghyn kóteruge kýsh salar edim.
- «Atymdy qazaq dese, maqtanamyn» deytindey, últ ruhy kóterildi me? Til mәselesi sheshimin tapty dey alasyz ba?
- Aghalarym: «Kezinde qoghamdyq kólikterge kirgende qazaqsha sóileuge úyalushy edik, endi qazaqtar oryssha sóilesse, ala kózben qaraytyn shaqqa jettik», - dep otyrady.
Býgingi kýndi Kenes ýkimetimen salystyru mýmkin emes. Qazaq tilin ýirenuge degen qyzyghushylyq orystarda da payda bola bastady. Olardan aiyrmashylyq boluy ýshin, ana tilimizdi jay ghana emes, tarihymyzgha, dilimizge, dinimizge mәn berip, qúnarly sóileuimiz kerek. Bizde: «Men qazaqpyn! Qazaqstan degen memlekette qazaq degen tilim bar! Jeti atamdy bilem!» - degen maqtanysh bar. Búl - ruhtyng oyanuy!
- Sahna syrtyndaghy kórermenge әnshining ishki dýniyesi beymәlim. Biraq әnshi Aqbota Kerimbekova: «Orystildi әnshiler men qazaqtildi әnshiler bólinip alghan. Olar bizdi «mambet» dep ataydy», - deydi. Shynymen, solay ma?
- Múnday jaghdaylar boldy. Jeytin nany da, tyndarmany da bir - halyq erkesimiz. Ónerimizdi bir sahnada kórsete túryp, «bólinushilik» degendi týsinbeymin. Qazaqtildi әnshilerge «mensinbeushilik» bar degenge de esh negiz joq. Búl pikirdi әnshiler ózderi shygharyp alghan. Orystildiler qazaqsha әn aitugha qyzyghady, talpynady. Ózara syilastyq, til tabysu bolghan jerde qayshylyq tuyndauy mýmkin emes. Mәselen, mening repertuarymda oryssha «Daleko» degen bir ghana әn bar eken, «mambet» dese, men-aq bolayyn onda...
- «Telejýrgizushilikte Mәdinanyng boyynda jasandylyq bayqalady» degen syny pikirge qanday uәj aitasyz?
- Búl - «Tanghalmanyz» baghdarlamasyna baylanysty aitylghan pikir. Basynda oinaqy týrde, basqa obrazgha enude birshama qiynshylyqtar bolghany ras. Kәsiby akterlerding janynda jasandylyqtyng bayqalmay qaluy mýmkin emes. Biraq Azamat Satybaldy men Janatbek Baytekovting arqasynda boyymdaghy búl qasiyetti mýlde joydym. Baghdarlamada osy eki azamattyng tiygizgen kómegi kóp boldy.
- Ánshi Meyrambek Besbaev ekeuiniz duet qúrmaqshy edinizder...
- Kezdeskende «duetimiz qashan bolady» dep kýlip qoyamyz. «MúzArt» - qazaq eli ýshin ghasyrda bir bolatyn top emes pe? Al qazir Meyrambekting de, mening de ónerimizding janyp túrghan shaghy. Duet, әriyne, bolady. Ázirshe uaqytymyz sәikes kelmey jatyr.
- Bolashaqta kitap jazatyn oiynyzdyng bar ekenin bildik. Taqyryby qanday?
- Búl «tanymal túlghalarmen kezdeskende alghan әserlerimdi kitap etip jazsam» degen qiyaldan tughan oy ghana edi. Tipti úyalyp qaldym ghoy! Óner iyelerining qiyalgha beriletin sәtteri kóp emes pe?! Men Maghjan Júmabaevtyng tuyndylaryn óte jaqsy kóremin. Yaghny sezimge jaqyn, lirikany, romantikany sýietin nәzik janmyn. Sonday-aq jay ghana әnshi emes, kәsiby psihologpyn. Kez kelgen adamnyng jan-dýniyesi meni erekshe qyzyqtyrady. Meyli, ol bastyq, meyli, maskýnem bolsyn... Kópten beri telejýrgizushi retinde kórinip jýrgenim belgili. Júmysyma kóptegen syn da aityldy. Sondaghy týigenim: maghan bilim jetispeydi eken. Qazir bilimimdi tolyqtyra týsu ýshin Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetinde «radio jәne telejurnalist» mamandyghy boyynsha oqyp jatyrmyn. Búiyrsa, osy jyly diplom alamyn.
- Gazet oqyrmandaryna ne aitar ediniz...
- Qazaqstannyng әrbir adamy jaqsy ómir sýruge layyqty. Jana jylda jaqsylyqtargha ýmit artyp, biyikterge úmtyla bereyik. Ótirik-ósekke úrynbaytyn, shyndyqtyng mayyn tamyzatyn baspasóz betteri jaqsy janalyqtargha tola bersin!
Ángimelesken -
Ardaq Imanbekqyzy,
«D»
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 02 (85) 19 qantar 2011 jyl.