2017 jyldyng basynan bastap Qytayda Shynjanda ornalasqan etnikalyq qazaqtar Qytay biyligi tarapynan әr týrli sebeptermen qudaghalaugha úshyrap keledi. Onyng ishinde sayasy ýirenu, pasporttaryn jinastyru, studentterdi Qazaqstangha jibermeu, otbasylardyng bólshektenui sekildi jaghdayattao oryn aluda.

Osy mәselelerdi kóterip, 2017 jyldyng mamyr aiynan bastap bir top oralman qazaqtar belsendi júmystar jasay bastady. Olar Orazúly Qydyrәli, Baytolla Qayrat, Serikjan Bilyash (Jarqyn jeti) degen azamattar.

Jalpy búl azamattardyng kóterip jýrgen mәseleleri óte oryndy. Qazaqtardyng basyna tughan әleumettik auyrtpalyqtardy sheshu. Qazaqstangha qazaqtardy kóshiru, Qytaydaghy zansyzdyqty toqtatu. Áriyne qazaq últy ózin ózi qorghap qalu, tarih sahnasynda «Mәngi el» bolu túrghysynda qogham bolyp qyzmet atqaru әr qazaq degen jany bar azamattyng mindeti. Qazirgi kezde jogharyda atalghan azamattardyng úiymdastyruymen oralmandardyng «vatsapta» neshe týrli toptary qúrylyp, oralmandardyng birigui taqyrybynda belsendi qyzmetter jasalyp jatyr. Kóptegen azamattar qoldau bildirip, qúrmetke bóleude.

Jarqyn jeti aghamyzdyng aituy boyynsha, qalyptasyp otyrghan jaghdayda qazaq qoghamy, qazaq Ýkimeti, aqyn-jazushylar, qogham qayratkerleri, sheteldik jurnalister, jergilikti BAQ ókilderi, halyqaralyq adam qúqyghyn qorghau úiymdary, deputattar birigip, әr týrli Qytay sayasatyna qarsy sharalar úiymdastyrulary kerek. Sol kezde Qytay biyligi ózining ajdaha jalynyn azaytady-mys.

2017 jyly sonynda Orazúly Qydyrәli, Jarqyn jeti aghamyzdyng bastamashylyghymen Astana qalasynda press-konferensiya ótkizilgeni bәrimizge mәlim. Ol kezde Qazaqstannyng baspasóz qúraldary shaqyrylyp, Qytayda japa shekken otbasylardyng tuystary men aghayyndary tikeley sóz sóilep, QR ýkimeti men SIM kómek súrady. Jinalghan aryzdar QR SIM baryp tapsyryldy. Qazaqstan qoghamy men atqarushy biyligi tolyq qúlaghdar boldy. Búl súraq ayaqtalghan son, «vatsap» jelisi arqyly Qytaydaghy NAPOS óshiremiz degen top qúryp, Qytayda tirkeui bar azamattardyng aryzyn jinaudy bastap ketti. Men jәne mening tanystarym Almaty qalasynda ornalasqan Atajúrt jastar úiymynyng kensesine baryp, Ermek degen jigitke qújattarymyzdy tolyqtap tapsyryp berdik. Jeke óz basym búl bastamada dúrys dep esepteymin. Alayda nәtiyjesi kýmәndi. Osy uaqytqa deyin esh jauap joq.

Sonymen osy nauqan bastalghanda «Jarqyn jetinin» mәseleni sheshu boyynsha tәsiline qarsy shyqqan azamattar payda boldy. Olar Qytaymen súraqtardy diplomatiyalyq jolmen sheshu kerek degen pozisiyany ústandy. Alayda búl pikirdi «Jarqyn jeti» qoldamay oralmandar ortasy ekige bólinu bastaldy. «Bólip alda, biyley ber» sayasaty payda boldy. Búl kimge tiyimdi, oilanyp kóreyik?

«Jarqyn jeti» turaly neshe týrli anyz әngimeler el arasynda taray bastady. Bireu ony dana, kóregen, qogham qayratkeri, qazaq ýshin tughan azamat, birneshe tildi mengergen tarihshy, últshyl naghyz patriot dep jatty. Ekinshi top ol arandatushy, úighyr mәselesin kóterip qazaqtardy da Qytaydyng qúryghyna ilip berudi kózdep otyr degen oidy aituda. Siz ne oilaysyz?

2018 jyly «Abai.kz» saytyna «Jarqyn jeti aghartushy ma, әlde arandatushy ma?» degen maqala jariyalandy. Maqalada alty súraq kóterilgen. Mening biluimshe «Jarqyn» aghamyz ol súraqtargha jauap bermedi. Nege? Naghyz qazaq bolsa, ómir joly ashyq, taza bolsa nege súraqtargha jauap berip, qarsy shyqqan toptardyng auyzyna qúm qúimaydy?

Bir qyzyghy «J7» el taghdyry ýshin arpalysqan azamattar qay uaqytta bolsyn qudalanady, sol sebepti ózining laqap at qoldanuyna tura kelgendigin aituda. Ol kisi «Alash arystaryn» mysalgha ala otyryp, ýndeu jariyalady. Biraq «Alash» zamany men qazirgi uaqyt salystyrugha mýldem kelmeydi. Óz elinde, ata-baba jerinde jýrip, jasyrynugha ne sebep boldy eken!?
Men tyrnaq asty kir izdep otyrghan joqpyn, Qytaydyng maghan bergen tapsyrmasy emes, Qytay bizge qaraghanda «Jarqyn jeti» turaly kóbirek biledi, oghan kýmәnim joq. Sebebi ol Qytaydan shyqqan azamat.

Ekinshiden el bastaytyn erlerding tarihyn, ómir jolyn bilu artynan ergen azamattargha paydaly dep esepteymin.

Ýshinshiden «J7» songhy uaqytta «Turan duniyasy» qorynyng basshysy Karlin Mahpirov degen úighyr azamatpen birigip suretke týsude. Úighyrlardyng ortasyna baryp, astaryna qatysyp, Qytaydaghy jaghdaylar boyynsha sóz sóileude. Sonda Sizding kózdegen maqsatynyz ne? Siz qazaq ýshin kýresip jýrsiz be, әlde músylmandar ýshin kýres jolyndasyz ba

Qytay Qazaqstan úighyrlardy qoldap otyr dep aiyptamasyna kim kepil, Eger Siz Últtyq qauipsizdik organdary atynan sóz sóilep jýrseniz?

Aldynda bir sózinizde QR Últtyq qauipsizdik organdarymen etene josparly týrde júmys jasap otyrmyz dep aittynyz. Sonda qalay, Qazaqstan Últtyq Qauipsizdik organdary sizge tapsyrma berip, Qytaygha qarsy júmys jasa dep otyr ma? Búl turaly Qytay bilse Qazaqstangha nota joldaydy emes pe, sen nege maghan qarsy sayasat jýrgizip otyrsyn dep?

«Jarqyn jeti» agha siz oralman qazaqtar tolyq kýmәni bolmasyn deseniz ózinizding ómiriniz turaly aityp, ýndeu jariyalanyz. «Bizge eki jyl tynyshtyq berinder degeninizding maghynasy ne? Eki jylda ne ózgeredi?». Oralman ýshke bólindi. Biri top-top bolyp bólingennen qazaqqa keler payda joq.

Qazirgi damyghan zamanda kórip otyrghandarynyzday, әlemde neshe týrli súmdyq oqighalar oryn aluda. Bir memleket bir jylda talqany shyghyp, ózining egemendigi men bostandyghynan aiyrylyp, kiriptar elge ainaluda. Mysaly Ukraina, Siriya, Irak, t.b. Osy memleketterding tarihymen tanysyp kórinizder, óte qyzyq. Halyq óz ishinen ekige bólinip, arty maydangha úlasty.

Mysaly Qytaydaghy Tiybet mәselesi, әlem júrtshylyghy tarapynan kóp qozghalghan taqyryp, neshe týrli Halyqaralyq adam qúqyghyn qorghau úiymdary at salysyp, jýgirdi. Súraq sheshildi me, jauap izdep kórindershi? Kim útty? Tiybet eline, halqyna payda keldi me? Mening biluimshe Halyqaralyq memlekettik emes úiymdardyng bәri belgili bir elderding qarajatymen qarjylandyrylady. Sonda ol elder nege jasyryn týrde úiymdar arqyly әreket etedi. Qanday payda?

Aghayyn jogharydaghy súraqtardy esi dúrys, sanaly azamattar ózderine qoy kerek. Jalghan patriot bolyp, ózimizdi aldamayyq.

«Ár qazaq mening jalghyzym» degen sózdi kóp aitamyz, Qytaydan basqa jaqtan kóship kelip qara nan men su iship otyrghan qazaqtar qazaq emes pe? Olargha nege kómek kórsetpeymiz? Biz Qytay oralmandary ózimizdi bólip alyp qaraymyz, búl dúrys emes.

Altynbek Ghaziyzúly

Abai.kz