HIII ghasyrdaghy Shynghys han zamanynan beri Shynghys hannyng ózi jәne ol qúrghan qaghanat jayly alys-jaqyn shetelderden әrtýrli jaghdaylarmen kelgen әr últtyng ókilderi kóptegen tarihy jazbalar qaldyrghan. Olar: Men Da Bey Lu 1221 jyl, Ibn Ali-Asir 1230 j., Hey Da Shy Lue 1237 j., Plano Karpiny 1246-1247 jj., Djuveyny (1252-1253 jj),  Rubruk 1253 j., Marko Polo 1287 j., Rashiyd-ad-Din Hamadany 1300-1311 jj., Ibn Ruzbihan 1509 j. t.t. Alayda olardyng qaldyrghan enbekteri Shynghys han jayly shynayy aqiqatty eshqashan asha almaydy. Sebebi, jeke adamnyng da, elding de shynayy ómirbayany men tarihyn ózderinen artyq eshkim jaza almaydy.

Tarih әleminde olardan da basqa airyqsha atalyp ótiluge tiyis mynaday enbek bar: Olar sol kezende  Múnaldardyng óz qolymen jazylghan «Múnaldyng (Mongholdyn) qúpiya shejiresi» jәne keyinirek jazylghan Ótemis qajynyng «Shynghysnamasy».

Kóptegen zertteushiler «Mongholdyng Qúpiya shejiresin» әdeyi qasaqana búrmalanyp audarylghanyn algha tartady. Olardyng búl tújyrymdary negizsiz de emes.

«Múnaldyng qúpiya shejiresi» bizge audarma arqyly jetse de búl enbekting jazylu stiyli (shygharma tek qana qara sózben emes, Qazaqtyng epostyq jyrlary siyaqty óleng joldary aralas jazylghan), oqighalardy bayandauda qoldanylghan jer-su, tau, rular men taypalar, elder men eldi meken ataulary, olardyng salt-dәstýrleri, dili men dini jәne qoldanylghan sózderding (maqal-mәtelder men  ósiyet sózderdin) mәtini bizge etene tanys. Búl enbekti jazghan adamdar oqighalardy ishinde jýrip,  óz kózderimen kórip, últtyq iydeologiya túrghysynan saralap  baryp jazyp qaldyrghany aiqyn bayqalady. Demek, búl shygharma bizge bir emes, on audarylyp jetse de aqiqatyn ajyratyp alugha әbden bolady. Sebebi, jyr joldaryna «ógey sózder» qosylsa, ony kez kelgen qazaq balasy aiqyn ajyrata alar edi.

«Múnaldyng qúpiya shejiresin» Qazaqtyng Ana tilinde jyrlanghan «Batyrlar jyrynyn» jalghasy deuge tolyqtay negizimiz bar. Dәlel me? Tyndap kórinizder:

«Qúpiya shejire», bir qaraghanda Shynghys han dәuirining tarihy tәrizdes bolghanymen, shynynda olay emes, búl qazaq halqynyng ejelgi shejire-dastandaryna negizdelip jazylghan jәne sol kezdegi qazaqtyng әn-jyry, sheshendik sózderi, termeleri, maqal-mәtelderi keninen qoldanylghan biregey shygharma. 12 bólimnen túratyn osy shejirening әr bólimi sayyn keminde 20-30 óleng qamtylghan. Súhbattar men tól sózder kóbinese ólenmen jazylghan. Sonymen qatar, búl shygharmada qazaq tilining әueni, jyr úiqasy (poeziya) jәne qara sózdik shygharma (proza) ýlgisi keng qoldanylghan. Shygharmanyng bәrimizge bala kezimizden jaqsy tanys «Batyrlar jyrynan» eshqanday ózgesheligi joq. Mysaly, kýni býginde de auyzdan týspey kele jatqan «Aghasyz el bolmaydy, jaghasyz ton bolmaydy» degen qazaq maqaly Bodanshardyng auzymen «Aghay-au, aghay! Adamnyng aghasy, tonnyng jaghasy bary jaqsy ghoy!» - dep beriledi (30 bet). «Kólenkeden basqa dos joq, Qúiryqtan basqa kýsh joq» (41 bet). «Suda belgi, aspanda iz joq» (44 bet), «Qarshyghadan qashqan torghay da bútanyng týbin panalaydy, al bizge adam panalaugha kelgende, biz sol qúrly joqpyz ba» (45 bet),  «Shyn dos jol orta da qalmas bolar», «Erding basyna týsken is ortaq» (46 bet) «Dosqa kýlki, dúshpangha taba bolmay yntymaqtasyp jýrinder» (181 bet) t.t. bolyp kete beredi.

«Ákem marqúm ejelgi dosy sizdi óz әkemdey kórip, ózim ýilengende enemiz kitke bergen qara maqpal ishikti sizge әkelip otyrmyn»,-dep ishigin úsynady. Búghan dәn riza bolghan Uang han bylay deydi:

Qara búlghyn ishigin

Qar bolyp tekke ketpesin.

Tozghyndaghan elindi

Toptastyryp bereyin.

Áy deytin bolsyn ajasy,

Qoy deytin bolsyn qojasy» (48 bet). Qúdalyq ta kit beru dәstýri qazirde qoldanysymyzda bar emes pe?

Jyr shumaqtary Shynghys hannyng tura qazaqtar siyaqty Tәnirge syiynghanyn bylaysha beredi:

«Pysyqtyqpen osy men,

Patsha aghzam bolgham joq.

Jaratqan TÁNIR jebeumen,

Júrt iyesi boldym men.

Jasaghan iyem demeumen,

Joydym bógde jaudy men.

Alghyrlyqpen, sirә, men

Abzal qaghan bolgham joq.

Aruaq-babam qoldaumen,

Halyq iyesi boldym men.

Qasiyetti TÁNIR qorghaumen,

Qatal jaudy joydym men», - dep syiynady. (87 bet). Ózderiniz kórip otyrghanday, Shynghys

han jyrda Tәnirge syiynady, Ata-baba aruaghynyng qoldauyna jәne Tәnirding qorghauyna senedi.

Osy enbekting 91-shi betinde Bórshi Shynghys qaghandy maqtap bylaysha óldendetedi:

«Jabal – týgel birigip,

Jekjat tuys bolysyp,

Jat jaulardy joyayyq.

...Ósekshining sózine

Ónmen qaghyp ermeyik.

...Bas kesiser dúshpangha,

Batyl qayrat qylayyq.

Bal jalasqan dostyqtyn

Babyn búzbay jýreyik.

Basqyn jaumen aiqasta,

Bas saughalap jýrmeyik!»

 

Sonday-aq Shynghys qaghan men Uang han ekeui:

«Oq jylannyng tilderi

Ortamyzgha ot bolyp,

Oyrandasa bizderdi

Odyrandamay jek kórip

Osylaysha kenesip

Oryndy is eteyik.

 

Ábjylannyng tisteri

Aramyzgha dert bolyp,

Arandatsa bizderdi

Ata jauday seskenip,

Adyrandamay sóilesip,

Aqyldy is etelik», - degen sózdermen aitysyp, senimdi dos bolysady (100 bet).

Olardyng ómirinde altyn, kýmis, jez, bolat, temir degenderding óte ýirenshikti jaghday ekendigin osy shejire-jyrdan aiqyn kóremiz: «Búl soghysta jýz at, elu sauyt oljalanady» (87 bet).  «236. Sýbedey batyr temir arbaly әskerin alyp jýrip, Toqtanyng Qúdu men Shúluyn syndy úldaryn qua soghyp, Shu ózenining manynda qúrtyp keledi» (164 bet).

«Temir-bolat – dәl manday,

Tili ótkir – jez tanday,

Jýregi almas jaralghan

Janary súmdyq qadalghan.

Qútyrynghan tórt arlan

Qyrugha dýiim pendeni

Shyqqanday temir qúrsaudan.

Auzynyng suy shúbyryp,

Apshyny keled quyryp» (126 bet).

 

...Ógedeyding júraghaty «Shópke orasa

Siyr jemes...

Maygha orasa

It jemes

Bolyp tusa, mening úryq-júraghatymnan bir ójet úl tuar», - dep boljam etedi (182 bet).

 

Shynghys hannyng qayyn atasy Day-sheshenning Esekey qúdasyna aitqan sózi bylaysha beriledi:

«Bizding Qonyrat ejelden

Jiyeni súlu, Qyzy óndi el.

Basqanyng jerin jaulamay,

Boldyrmay, sirә, dau-damay,

Biday óndi qyzdardy,

QAZAQ kýime mingizip,

Jeteletip biz nardy

Jeldirte kep jýrgizip,

Jelegin býrkey túrghyzyp,

Qútty qosaq etkenbiz! – deydi (36 bet).

 

Osy shejireni Monghol tilinen qazaq tiline audarghan Maghauiya Súltaniyaúly núsqasynda: «IYesining (Shynghyshan) altyn tabytyn qazaq arbagha tiyep...», «Kórme dóngelekti qazaq arba oqpanyna deyin batyp, bes kólikpen tartsa da shyqpay, dýiim el qinalghanda, Sónidting Giyligetey batyry bylaysha joqtau aitady:

«Aynalayyn han iyem,

Asyl tughan jan iyem!

Shyrqap salghan túighynday

Ghayyp bolyp jóneldin.

Shyqyrlaghan arbagha

Toghanaq bolyp tiyeldin,

Kókke órlegen qúiynday,

Ghayyp bolyp jóneldin.

Kilki birdey arbagha

Jýgi bolyp tiyeldin»

Qazaq arba oqpanyna deyin batyp, bes kólikpen tartsa da shyqpay, dýiim el qinalghanda, Sónidting Giyligetey batyry taghy joqtau aitady:

«Erkin kókten múratty

Esil boghda – han iyem!

Endey jatqan jyraqty,

Elindi tastap ketting be?

Tynym tapqan elindi,

Tuyp ósken jerindi,

Tuma balan, jaryndy,

Temujin zar etting be?

...Aqtyq demi bitse de

Asyl tughan aq dene

Alyp, qorghap barayyn,

Býrtgiljindey hanymgha

Býkil dýiim halqyna,

Baqyl etip bereyin», -

Dep enirey ótingende:

Boghda iyesi qosh kórdi,

Batqan arba qozghaldy,

Býkil júrtqa des berdi,

Beyish baqsha qúp aldy.

Aruaghyng mәngilik,

Han-jaysandy qoldasyn.

Alyp eling tabynyp,

Aqtyq taghzym joldasyn.

Qalyng elge jar salyp,

Kiygen kiyim, ordasyn

TÁNIRIM ózi ondasyn» (188-189 better).

Týsinikteme: Joqtau (ólen, jyr) – qazaq halqynda ólgen adamnyng artynan aitylatyn óte erteden kele jatqan Ata salty. Joqtaudyng kóne núsqalarynyng biri HI ghasyrda Mahmút Qashqary jazghan «Týrki sózderining jinaghy» dep atalatyn kitapqa engen. Onda elding sýiikti kósemi Alyp Er Tongha batyr qaytys bolghanda bylaysha joqtau aitylghan:

«Alyp Er tona óldi me?

Jaman dýnie qaldy ma?

Zaman óshin aldy ma?

Endi jýrek jyrtylar!

Er edi asyn tatyrghan,

Zúlym jaudy qashyrghan.

Moynyn tútyp qayyrghan

Ólim basty audaryp.

...Zaman óter, kisi toymas,

Adam úly mәngi qalmas

Zaman әbden tozdy,

Osal jauyz qozghaldy

Óner bitken siyredi,

Dýnie begi Afrasiab joghalyp» delinedi. Sol joqtau kýni býginde de aitylyp keledi emes pe?

«Tirlik bizge ne kerek,
Tәuekelden ainysaq?
Tiri jýrip ne kerek,
Tughan jerden airylsaq?
Qoramsaqty jastanyp,
Qan ghyp ústap sadaqty,
Qu tolaghay bastanyp,
Qúmgha batsaq – sol jaqsy, dep  jyr joldary ýzengiles seriktesterin Atameken tughan jerden ayrylghannan góri, ólgenimiz jaqsy dep, qayraydy (121 bet).

Nemese, «Ashuy әbden kernese,
Ajal oghyn alady,
Tolghay tartsa jebeni
Talay jerge barady.
Taudyng arghy betinde,
Tajal oghy ótinde,
Jýrgender de domalap,
Jermen-jeksen bolady.
Soza kerip atqanda,
Segiz jýz qúlash ketedi,
Solghyn kerip tartqanda
Sonau jerge jetedi.
Adam pishindi jalmauyz,
Adam jútar qandy auyz,
Dәu Qasar, әne, úmtyldy,
Dәl kәzir jetip keledi», - delinedi (129 bet). Osy joldardyng «Qobylandy batyr» jyrynan ne aiyrmasy bar?

«Kәmil pirler, jar bolmay

Salghanyng ba uayym?

Bir ózine siyndym,

Jaryqaushy Qúdayym,

Búl sózdi aityp Qoblandy

Qoramsaqqa qol saldy, (Jebe salatyn qorapqa).

Bir salghanda mol saldy,

Kóp oghyna jol saldy,

Ár oghynyng basynda

Jolym ýidey shoq qaldy. (Jolym ýy –kishkene qos siyaqty keregesiz tikken kiyiz ýi).

Qalmaqty erding qasy dep,

Naq kindikting basy dep,

Qyz aitqan jerding túsy dep,

Óler jering osy dep,

Saldyr-gýldir etkizip,

Oq masaqqa jetkizip

Qoblandy tartty bir oqty,

Birde bolsa iri oqty,

Janyna azap berildi,

Azap emey nemene?

Kóbiktining bóksesi

Keudesinen bólindi». Ózderiniz kórip otyrghanday, Qobylandy batyrda tura Shynghys han siyaqty Tәnir Qúdaygha syiynady, kәmil pirleri  Ata-baba aruaghynyng qoldauyna jәne Tәnirding qorghauyna senedi.

«Qúpiya shejirenin»  275-276 bólimderinde Batu han «Orys elin iyemdenip, jan-jaqtaghy on bir eldi bodan etip», qoshtasar sәtte toy jasap, sol toyda han úldarynyng eng jasy ýlkeni bolghandyqtan Batudyng eng aldymen dәm tatqany ýshin Bóri men Kýiik, Arghysyn ýsheui onyng atyna qatty, zәbirleu sóz aitady. Batu osy jaghdaydy aityp, Ýgedeyge hat joldaydy. Ýgedey qatty renjip, Kýiikting sәlemin almay: «Búl sotqar sýmelek kimning tiline erip, ózinen ýlken adamdy batyly baryp kelemejdeytin boldy eken? Tegi, bú jaman júmyrtqa shirigen ghoy? Agha adamnyng betinen aluyn qaray gór!

On sausaghynyng kóbesi

Opyrylghansha,

Qalalarda hayuanday

Qaqtyghysqansha,

Jemeneyge qoyghyzyp,

            Mór – tanbashy bolghyzyp,

Begdep bergen shahargha

Bekem etip qoyayyn.

Bes sausaghynyng túyaghyn

Tozdyryp bir joyayyn.

Silimtir Arghysún kimge eliktep, bizding tuysymyzgha qaytip batyly baryp, mazaqtap jýr? Kýiik pen Arghysúndy birge jibereyin. Álbette, Arghysúndy qúrtu kerek edi. Mýmkin, sender alaladyng der. Býry turaly Batygha aityndar! Shaghaday aghaygha aitsyn! Shaghaday aghay bilsin!», deydi. Búl sózding maghynasy Arghysúndy Jemeneyding qolyna berip, bir qalagha mór-tanbashy etip, bes sausaghynyng tyrnaghy tozghansha qaghaz jazghyzyp qoyayyq» - dep, olardyng da tura qazaqtar siyaqty jasy ýlkendi silaytyny jәne әdildikting saqtaluy ýshin eshkimdi alalaugha bolmaytyny aitylady.

Múnday mysaldardy kóptep keltiruge әbden bolady.

Osy jyr shumaqtarynyng «Qyrymnyng qyryq batyry», Er Qosay, Er Kókshe, Er Targhyn, Alpamys, Qambar, Qoblandy t.b. batyrlar siyaqty Qazaqtyng epostyq batyrlar jyrlarynan ne ózgesheligi bar. Býkil әlem tarihshylary, onyng ishinde qazirgi mongholdar da (Mongholiya) búl shygharmanyng tili «kóne monghol tili» dep jazyp jýr. Týp-tamyrymen qate tújyrym, shygharma tili jer betinen joyylyp ketken til emes, qazaqtyng Ana tilinde jazylghan.

Múhambetkәrim Qojyrbayúly

Abai.kz