Senbi, 19 Mausym 2021
Áriptesting әngimesi 3547 17 pikir 20 Nauryz, 2018 saghat 12:44

Dәstýrli týrde Preziydentting Nauryz kójesi de berilse...

Osydan  on bes jyl búryn 1993 jyly sol kezdegi «Órken-Gorizont» gazetine, keyin 2009  jyly «Jas qazaq ýni» gazetine «Elbasy Nauryz kóje beredi me?» degen maqala jazyp edim. Ótkende Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúlynyng «Egemen Qazaqstan» gazetinde Nauryz merekesin janasha qalay ótkizu kerektigi turaly sýbeli súhbaty shyqty. El kónilinde jýrgen oy bolghan son, kópshilik búl maqalany qazir qyzu talqylap jatyr.

Jaqynda Mәdeniyet jәne sport ministrligining úiytqy boluymen osy Nauryz merekesin qalay ótkizu kerektigi jóninde Almatyda talqylau boldy. Oghan barlyq BAQ basshylary, mәdeniyet pen óner mekemeleri jetekshileri qatysyp, óz pikirleri men úsynystaryn aitty. Sonda men jiyrma bes jyldan beri kóterip kele jatqan mәselem – Nauryz merekesinde Elbasynyng Nauryz kóje beruin taghy  da sóz ettim. Endi osymen ýshinshi ret jazyp otyrmyn. Al endi el Ruhany janghyryp jatqanda Úlystyng Úly kýni – Nauryz merekesinde búl mәsele kýn tәrtibine qayta kóterilui zandy da, tabighy dep bilemiz.

Jana jyl merekesining bedeli ne ýshin joghary? Óitkeni oghan Elbasydan bastap, elding bәri, Aqordadan bastap, auylgha deyin ýlken mәn berip keledi. Tipti, bizding ata-babamyzdan beri san ghasyr boyy moynymyzgha búrshaq salyp, Alla taghaladan tilep alghan Tәuelsizdigimiz de osy jana jyldyng kólenkesinde qalyp keledi… Keyingi kezde qazaq basylymdarynyng attandauynyng arqasynda ghana biraz ónirlerde 1 jeltoqsannan tigiletin Jana jyldyq shyrsha 16 jeltoqsan – Tәuelsizdik kýninen keyin ornatylatyn boldy.

Jana jyl merekesining mereyin asyryp túrghan mәsele – Preziydent shyrshasy. Oghan elding әr týkpirinen ýzdik oqushylarmen qatar jaghdayy tómen oqushylar da kelip, qatysady. Preziydent shyrshasy bolghan son, búghan zor mәn berilip, ol oblys, qala, audan әkimderi shyrshasy bolyp, ónirlerde qaytalanyp, qarqyn alady.

Eger, biz jiyrma bes jyl búryn jazghanymyzday, býkil Shyghystyng jana jyly, Týrki halyqtarynyng Jyl basy – Nauryz merekesinde Preziydentting Nauryz kójesi de dәstýrli týrde berilse, búl merekening de mәni artyp shygha keler edi…

Ári búl Elbasymyzdyng jylda qasiyetti Ramazan aiynda auyzashar berip jýrgenindey, jetim-jesir, jaghdayy nashar jandardyng jәne ardagerlerimizding  jyl sayyn kýtetin býkilhalyqtyq imandy da, iygilikti  sharasyna ainalar edi.

Sebebi, Nauryz kóje jeti dәmnen qúralatyn,  Elding jyl boyy ansap kýtken qasiyetti asy bolghandyqtan, Elbasynyn  Jylbasy kóje berui Úlystyng Úly kýni  merekesinin  manyzyn tipti aspandatyp,  qadirin asyrar edi.

Sol Mәdeniyet ministrligi úiymdastyrghan jiynda kóterilgendey, Nauryz merekesinde kóp balaly analar men әleumettik jaghdayy nasharlargha bankilerimiz nesie jenildikterin jasap, kәsiporyndar  qayyrymdylyq  pen kómek kórsetip jatsa, núr istine núr bolar edi…

El saghyna kýtken Nәuirzek qús oralyp, qystan qalghan qar-múzdy qaqyrata jaryp shyqqan  Bәisheshek  Kóktemning kelgenine sýiinshi súrap, býr jarghanynda býkil jer jýzi tabighatynyng tony jibip, tolyqsy bastaydy.

Nauryz kelip, Jer betinde Kýn men Týn tenelgende el bir-birimen qauyshyp, aq tilegin aqtaryp  jatsa, búdan artyq ne bar?

Samarqannyng kók tasy da jibigende, salqyn tartqan jandar, sarymayday erip, bir-birine keshirim jasap, qúshaq jaya kórisip jatsa, mine, bizding Elbasynyng sara  sayasatyndaghy Yntymaq, Birlik, Tatulyq osy emes pe?

Bizde Jana jylda balalardyng Ayaz Atadan syilyq kýtkeni sekildi Úlystyng Úly kýni Nauryz merekesinde Qydyr atanyng jaqsylyq alyp keler jarqyn obrazyn  simvoldyq beynege ainaldyru jaghy jetispey jatyr.

«Qazaqtyng dәstýrli últ­tyq kiyimine kýlli әlem tamsana, qyzy­gha qaraydy. Bar­­lyghymyz osy qasiyetti kýni, bas­­qa da atauly kýnderi últtyq kiyim kiyip shyghayyq!  Bayqasanyz, Tәuelsizdik tany atqa­ly beri jogharghy biylik­ten Nauryz me­re­kesinde Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev qana әdemi shapan kiyip, Úlys kýninde qalay jýruding keremet mәdeniyetti ýlgisin kórsetude.  …Merekening ózine sәi­­kes ai­shyq­taryn týlete oty­­ryp, folik­lorlyq-etnografiyalyq auqym­nan jalpy qazaqstan­dyq me­reke dәrejesine jetkizu kerek. Búl mәselede Últtyq namys pen ruhany bolmysymyzdy janghyrtu degen asqaq oy jatyr. Qazir Nauryz degende, tigilgen kiyiz ýilerge kelip, qonaq bolyp ketetinder men syrttan baqy­laytyndar dep ekige bólip qaraugha bolady. Merekede baqy­lau­shylar bolmaydy, bәri de qaty­su­shy bolu kerek» dedi Mәdeniyet jәne sport ministri  Arystanbek Múhamediyúly atalmysh súhbatynda. Sonymen qatar ministr Nauryzdyng negizgi keyipkerleri eng aldymen balalar bolu kerektigi  turaly oryndy úsynys aitty.

Últtyq kiyim demekshi, qazaqtyng qoshqar mýiizdi  últtyq oi-órnekpen kórkemdelgen shapanyn esh halyqtyng shapanymen salystyrugha bolmaydy. Tuys halyqtarymyz,  qyrghyzdar aq qalpaghymen, ózbekter ala taqiyasymen ózgeshelense, qazaqtar últtyq shapanymen erekshelenedi. Osy jerde aita ketu kerek, ýsh jyl búryn kәsipqoy bokstan әigili әlem chempiony Gennadiy Golovkin әlem arenasyndaghy jenisterine shatasyp, shyghys shapanyn (ózbek shapany)  kiyip shyghyp jýrdi. Keyin Ontýstik Qazaqstan oblysy Otyrar audanyndaghy kәsipker-mesenat Ábdimәjit Syzdyqbek arnayy qazaqy oyly shapan tiktirip, Monakogha alyp baryp, ózi  kiygizdi. Sodan beri qazaq boksshysy Golovkin әlemdik әigili jekpe-jekterine qazaq shapanyn kiyip shyghyp jýr. Sol kezde biz búl janalyqty Feysbuk paraqshasynda jariyalaghanda  3 mynnan asa adam bólisip, 2 myngha juyq pikir jazylghan bolatyn.  Endeshe, biz nege ózimizding Úlystyng Úly kýnimizdi últtyq shapanymyzben kórkeyte týspeymiz?

Sondyqtan da ministrding sózi quana qúptarlyq úsynys.

Bala kezimizde auylda Nauryz toyyn toylau ýshin  barlyq auyl túrghyny kógalgha shyghyp, tayqazangha әr ýiding  jasap kelgen Nauryz kójesi qúiylyp, odan bәri dәm tatyp, aq tilekterin aitar  edi. Onyng sony últtyq dәstýrli oiyn-sauyqqa, kýres pen kókpargha úlasatyn. Keyin el bala-shaghasymen birge ýidi-ýige kirip, dәm tatyp, soghymnan saqtalghan sybaghadan jasalghan Nauryz kóje isher edi. Kósheni kógaldandyru júmystary da, aghash egip, aula tazalau da osy Nauryz merekesi ayasyna kiretin.

Nauryz merekesi elimizding Batys ónirlerinde 14 nauryzda Amal kýni –Kórisumen bastalady. Qazir kóp jerde  búl mereke bir aptadan bir aigha deyin jalghasyp keledi.

Eng bastysy, biylikting búl Nauryz merekesin sol kýni ghana qazaqy shapan kiyip, qazy-qarta jep, qymyz iship ketetin meyram dep qana emes, Úly dala elindegi Úlystyng Úly kýnine – Últtyq merekege ainaldyrugha  týbegeyli bet búrys jasauy kerek.

Onyng alghyshartyn Mәdeniyet ministri Arystanbek Múhamediyúly jasap, Alashqa sauyn aityp, saual tastady. Endi búl últ kýtken útymdy úsynys úzaghynan sýiindirsin dep, el bolyp, jemisti boluyna ýles qosayyq,  halayyq

Úlystyng Úly kýni – jyl basy Áz Nauryz merekesi qútty bolsyn, aghayyn! Alla jar bolyp, Merekemiz Berekege úlassyn!

Qazybek Isa

«Qazaq ýni» gazeti

17 pikir