Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2497 0 pikir 21 Qantar, 2011 saghat 12:38

Dihan Qamzabekúly: «Smaghúl Sәduaqasúly mәiitining kýli qashan jerlenetini belgisiz»

Býgin - qasiyetti júma kýni Alash qayratkerlerining aruaghy bir aunap týsken shyghar. Óitkeni, Alashtyng azattyghy jolynda qyrshyn jasynda qiylyp týsken últ qayratkeri Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiegining kýli tughan topyraghyna jetti. Tanmen talasa Astanagha jetken úshaqpen әkelingen mәiit kýlin elordadaghy iygi-jaqsylar, jastar, deputattar, el-júrt kýtip aldy.

Osynau tarihy isting basy-qasynda jýrgen alashtanushy ghalym Dihan Qamzabekúlymen az-kem әngime-dýken qúrghan edik.

- Agha, Mәskeuge qalay baryp qayttynyzdar? Ol jaqta qanday is-sharalar jasaldy?

- Mәskeude jaqsy sharalar ótti. Birinshiden, diaspera ókilderi, elshilikting qyzmetkerleri, ghalymdar qarsy aldy. Olar bizben birge Don zirathanasyna bardy. Smaghúldyng sýiegining kýlin sol kýni Mәskeu ýkimetining sheshimine sәikes aldyq. Mәiit kýli túrghan jerge taqtaysha ornattyq. Taqtayshada: «Búl jerde 1933-2011-nshi jyldar aralyghynda Qazaqstannyng memleket jәne qogham qayratkeri, sayasy repressiya qúrbany Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiegining kýli túrdy. Astana qalasynda jerlendi» dep jazylghan. Taqtayshany qoyghan maqsatymyz - әri qaray tarihy ne boldy dep, erteng bireuler izdeui mýmkin ghoy.

Býgin - qasiyetti júma kýni Alash qayratkerlerining aruaghy bir aunap týsken shyghar. Óitkeni, Alashtyng azattyghy jolynda qyrshyn jasynda qiylyp týsken últ qayratkeri Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiegining kýli tughan topyraghyna jetti. Tanmen talasa Astanagha jetken úshaqpen әkelingen mәiit kýlin elordadaghy iygi-jaqsylar, jastar, deputattar, el-júrt kýtip aldy.

Osynau tarihy isting basy-qasynda jýrgen alashtanushy ghalym Dihan Qamzabekúlymen az-kem әngime-dýken qúrghan edik.

- Agha, Mәskeuge qalay baryp qayttynyzdar? Ol jaqta qanday is-sharalar jasaldy?

- Mәskeude jaqsy sharalar ótti. Birinshiden, diaspera ókilderi, elshilikting qyzmetkerleri, ghalymdar qarsy aldy. Olar bizben birge Don zirathanasyna bardy. Smaghúldyng sýiegining kýlin sol kýni Mәskeu ýkimetining sheshimine sәikes aldyq. Mәiit kýli túrghan jerge taqtaysha ornattyq. Taqtayshada: «Búl jerde 1933-2011-nshi jyldar aralyghynda Qazaqstannyng memleket jәne qogham qayratkeri, sayasy repressiya qúrbany Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiegining kýli túrdy. Astana qalasynda jerlendi» dep jazylghan. Taqtayshany qoyghan maqsatymyz - әri qaray tarihy ne boldy dep, erteng bireuler izdeui mýmkin ghoy.

Sodan keyin baryp, sýiekting kýlin aldyq. Qúran oqyldy. Sol jerde ýsh bauyrlastar qorymy bar. Sonyng birinde qazaq ziyalylarynan Álihan Bókeyhanov, Nyghmet Núrmaqov jatyr. Ol ózi bir shaghyn ghana alang soghan bәrin jerley bergen. Kýlin jerledi me, sýiegin jerledi me ol jaghyn aita almaymyn. Ol jerde de qúran oqyldy. Múnda koreyler, qytaylar, rumyndar, polyaktar ózderining eskertkishin qoyghan eken. Bizde sol jerge bir eskertkish qoy kerek degen oigha keldik.

Sýiekting kýlin alyp kelgen son, Reseydegi elshilikte as berildi. Sodan úshaqpen shyghyp, tanda Astanagha keldik.

Astanada ziyaly qauym, Astananyng túrghyndary, jastar, aqyndar, jazushylar qarsy aldy.

Mәiitti alyp kelu óte jaqsy memlekettik rәsimde ótti. Sýiekting kýli túrghan qoraptyng ýstinen memlekettik tu jabyldy. Arnay nәrsemen kóterip alyp kelip, shaghyn miting ótti. Birneshe azamat sóiledi. Sodan song arnayy mashinalardyng kolonnasymen mәiitting kýlin «Qazaq eli» monumentining janymen, Tәuelsizdik danghylymen alyp óttik. Sóitip, bir oryngha amanattap, sórelep qoydyq. Endi jerleytin orny anyqtalghan kezde bәri de óz jýiesimen bolady. Búl turaly Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng pәtuasyn tyndadyq. Alash azamattarynyn, repressiya qúrbandarynyng ruhyna qúran baghyshtaldy.

- Smaghúl Sәduaqasúlynyng mәitining kýli shamamen qay jerge jerlenbekshi, qanday mәseleler qaralyp jatyr?

- Astananyng ghalymdary men ziyalylarynyng tarapynan eki úsynys bolghan. Birinshisi - qaladaghy «Jastar» audanynda eski zirat bar. 1962 jyly jabylghan. Sol ziratta oryndar bar. Sebebi, onda Kenesary sarbazdary, repressiya qúrbandary jatyr. Ekinshisi - qaladan jiyrma shaqyrym jerde Qabanbay batyrdyng ziraty degen biyik jer bar. Birneshe jyldan beri búl jerde últtyq qabirstan soghu turaly әngime bolyp jýr. Osynday eki jer aitylyp otyr. Ony endi qalanyng basshylyghy, jauapty azamattar sheshedi dep oilaymyn. Qalay degenmende, ol - músylmansha jerlenip, ýlken sharamen atqarylatyny ras. Jalpy, búghan baylanysty elbasynyng mәdeniyet ministrligine jәne basqada tiyisti oryndargha bergen arnayy tapsyrmasy bar. Olardyng osynday isterdi 31-nshi mamyr sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýnine oraylastyrsaq degen oilary bar eken. Oghan deyin bola ma, odan keyin bola ma ony naqty, kesip-piship aita almaymyn. Biraq býgin jinalghan ziyalylardyng Smaghúldyng mәiitining kýlin keshiktirmey tiyisti jerge jerleu jóninde pikirleri bir jerden shyqty.

Taghy bir aita ketetin jayt. Smaghúldyng tughan jeri soltýstik Qazaqstan oblysy, Aqjar audany. Aqjar audanynyng bir top aqsaqaldary halyqtyng túlghasy Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiegining kýlin Astanagha jerleu turaly Elbasyna, Astana qalasynyng әkimine ótinish jazghan. Ol da eskeriler dep oilaymyn. Ári qaray is ózining jýiesimen oryndalady ghoy degen ýmitimiz bar.

- Osynday ýlken tarihy oqighany iske asyrghan jәne sonyng basy-qasynda jýrgen azamattar turaly birer auyz sóz aitpasaq bolmas.

- Jalpy búl mәselede atsalysqan adamdar óte kóp. Ghalymdardan aitatyn bolsaq, Smaghúldy alghash zertteudi qolgha alghan Beybit Qoyshybaev, marqúm Batyrhan Dәrimbet, Mәmbet Qoygeldiyev, Túrsyn Júrtbay, biz barmyz, basqa da ghalymdar bar. Mәiitting kýlin alyp kelu sharasynda Sabyr Qasymovtyng enbegi zor. Sol azamattyng Mәskeu ýkimeti basshylyghyndaghy tanystyghy osynday ýlken mәseleni ontayly sheshuge yqpal etti.

Jәne Berik Ábdighaly myrzanyng da ynta-yqylasy boldy. Ol kisi Sabyr Qasymovqa aityp, Sabyr myrza osy isti sheshti. Jalpy, sol zamangha әdil bagha berip, Alash qayratkerlerining isin qazirgi kezde jalghastyru mәselesin kóterip jýrgen azamattardyng qatarynda Berik Ábdighaly da bar.

- Rahmet agha!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5441