|
Sóz qylyp jaza berdim joqtan-bardan,
Dalagha ot jaqtyrdym qalap qardan.
Bir naqyl, júrtqa tansyq jәdiger sóz
Haziret Ghaysa ruholla payghambardan.
Bos sózdi auyzgha alyp aitpaymyz biz,
Ynsapty shyn qúlaqpen tyndanyz siz.
Bazargha júrt jiylghan kele jatqan
Laghyngha jol ýstinde úshyrapty kez.
Qysqa aittym, qylmay myljyng sózdi úzartyp,
Tyndaushy ketpesin dep jalqau tartyp.
Ol malghún keledi eken jolmen aidap,
On qashyr, bes esekke jýgin artyp.
-Janyna shyn sóileseng payda,-deydi,-
Dining qatty, qúr tiling mayda,-deydi.
Súrady taqsyr Ghaysa túra qalyp:
-Barasyn,-Laghyngha aitty,-qayda?-deydi.
-Sen shyqtyng tura joldan asyp,-deydi,-
Bizderge jol qisyghy nәsip,-deydi.-
Jalpaq júrt bara jatqan du bazargha
Baramyn men de qyla kәsip,-deydi.
-Topyraqqa bas úrmaymyn dep qylyp ar,
Búrynghy dәurenine sen boldyng zar.
Basqa júrt teri-tersek, jýn satady,
Satatyn, malghún, sening ne púlyng bar?
-Jýgim bar, kórmeymisin, on bes kólik,
Kelemin aiuangha artyp eki týlik.
Júrttyng tynyshtyq, býtinin oilamaymyn,
Salamyn kóp bas qosqan jerge býlik.
-Qashyrdy, esek penen tanyp túrmyn,
Ótirikti shynday qyldyn, nanyp túrmyn.
Bile almay artqan jýging ne ekenin,
Tamasha airan-asyr qalyp túrmyn.
-Artqanym bir esekke ylghy jalghan,
Jalghanda ótirik joq búdan qalghan.
Nanbasan, erip birge, kór kózinmen
Bazargha qyzyghymdy qalay salghan.
Jýgim bar bir esekte - mikir-hayla,
Múnymen keltiremin ýlken payda.
Bir tiyngha on tiyn payda alamyn
Kópting basy qosylghan jiyn jayda.
Kýnshildik - bir esekke tiyep artqan,
Jibek, kendir arqanmen buyp tartqan.
Bazargha búdan búryn kóp barghanmyn,
Jerim joq búl saudamnan zalal tartqan.
Artqanym bir esekke ónkey zorlyq,
Esepsiz mal tabamyn qylmay úrlyq.
Men almay, onyng malyn kim alady,
Itter bar kórip jýrgen maldan qorlyq.
Paydasyz bos oryngha jýrmeymiz tek,
Kóringen bir jerim joq eshkimge tek.
Mastanyp, artqandyqtan tәkapparlyq,
Jýre almay bara jatyr mynau esek.
Estumen taqsyr Ghaysa tang qalady,
Kózben kórip, kónilmen angharady:
-Kiyer kiyim, isher as, tamaq emes,
Kerek qyp búlaryndy kim alady?
-Bazargha aidap baryp salam qatar,
Aldymen jetip keler alypsatar.
Týk qoymay ótirigimnen talap alyp,
Ol da aldar kóringendi, dәmin tatar.
Kóterme ótirikpen menen alghan,
Olar da bar әlinshe sóiler jalghan.
Kim bolsa búl zamanda sol әketer,
Qor bolyp qashan ótirik jerde qalghan.
Bilmeydi eshkim mening ulyghymdy,
Maylyqpen kórip birdey sulyghymdy,
Qatynnyng eng jamany, it ap keter,
Talaumen mikir-hayla, qulyghymdy.
Zakon joq jerde múny qaldyrugha,
Búlargha ózim erikti aldyrugha.
Bilmeytin dәnemeni jaman ústar,
Mikirmen aldar bayyn nandyrugha.
Bazargha alyp barsa, ne qalady,
Qaraumen әr nәrsege kóz talady.
Biletin kýnshildikting qadir, qúnyn
Oqyghan kóp oqudy molda alady.
Sharsharsyn, bazar barsan, basyng qatyp,
Sóilep túr óz bilgenin әrkim shatyp,
Júrt biyleytin úlyqtar talasumen
Alady zorlyghymdy púlgha satyp.
Nege bolys bolady malyn shashyp,
Qashan bolyp shyqqansha jantalasyp?
Tekke tiyn bireuge kim beredi,
Zorlyqpenen almasa, ýkimi asyp.
Qarsy kelse betine, basyn shaynar,
Qúnsyz, búlsyz kedeyding sory qaynar.
Ózi aparyp úlyqqa tyghar malyn
Ishpes, jemes, shyq bermes Shyghaybaylar.
Bireu ún, bireu púttap may alady,
Bireu qoy, bireu tayynsha, tay alady.
Tәkapparlyq jýgimdi qaltasy mol
Jetilgen nadandyqqa bay alady.
Tompaytyp qaltasyna jýrgen syimay,
Beruge eshbir jangha kózi qimay,
Alghan song tәkapparlyq satyp menen,
Dýrdiyer óz ýiine ózi syimay.
Bay bitken bolghandyqtan qara bauyr,
Arqasy er salmastan bolar jauyr.
Ne aityp, ne qoyghanyn bilmes ózi,
Tyrnaday ózine ózi bolyp auyr.
Siyrday qatyp jýrer dәl bolghan qúrt,
Kómeyde joq, bos sózben toltyryp úrt.
Jelbirer entigumen eki tanau,
Semiz dep qúr kórumen aitsyn dep júrt.
Jýrgenin bilmes ózi batpaq sazdap,
Ýlkendik aityp qoyar azdap-azdap,
Arlan tazy bútynday búltiimen,
Edireyip eki kóz shygha jazdap.
Ghaysa aitty: - Toqta, malghún, boldy, - dedi,-
Aytqan sózing qúlaqqa qondy,-dedi.-
Aparyp ony qayda ótkizesin,
On qashyr tiyep artqan púldy?-dedi.-
Búl kýnde tilindi alghan jas pen kәri,
Azghan júrtqa tura sen bir em, dәri.
Jýging ne on qashyrgha artyp alghan,
Nemene tolyp jatqan sonyng bәri?
-Ol bir jýk shiyr emes, sony, - dedi,-
Búlardan on ese artyq qúny, -dedi.-
Búl jerde alushy joq, sharshamaymyn,
Ótkizip qaytqanda aitam ony, - dedi.
Múnymen shaytan daghy bazar bardy,
On bes kólik jýkpenen topty jardy.
Lezde apa-sapa qyldy bәrin.
Úiqy-túiqy kóbeytip daudy-shardy.
Aldynan alushylar dayar jetti,
Qoldan qolgha týsirmey, talap ketti.
Qaytqanda taghy úshyrady ruhollagha,
Mәn-jayyn saudasynyng bayan etti:
-Bes esek ózdi-ózining ornyna ótti,
Jýk edi on qashyrda bir retti.
Artqanym bәrine de tamigh edi,
Bireuin tileushiler talap ketti.
IYinine ala qorjyn salghan aldy,
Qayyr súrap júrt tiyshyn alghan aldy.
Pirge qol bergen sopy, birәdarlar,
Júrttan púl jinap, qajygha barghan aldy.
Bir qashyr jýk bәrine týgel jetti,
Toghyzy ótpey, biraz tentiretti.
Qoja, molda, ishandar eldi jegen,
Daghdaryp túrghan shaqta solar jetti.
Aqsaqal, qajy, qoja sattym shalgha,
Beynetpen mal tappaghan jýrip jalgha.
Qoja, molda kóterip aldy bәrin
Enbeksiz tapqan júrttan tegin malgha:
«Biz ýide qalay shydap jatamyz,-dep,-
Múny alsaq, qaryq oljagha batamyz,-dep,-
Shaytannan kóterme alghan búl tamiyghty
Qydyryp ýiden-ýige satamyz»,-dep.
Búl púlmen biri meshit salmaq boldy,
Biri mýlgip ishan bop qalmaq boldy.
Bireude shay, bireude et qaynattyryp,
Júrttan payda shygharyp almaq boldy.
Olardyng jәne aitayyn qylghan isin,
Búldaydy keybireui kón terisin.
Bas-basyna bir mýsuәk omyrauynda,
Eger ótkir qylugha tamigh tisin.
Basyna dagharaday sәlde saldy,
Júrt qorshap, «oy, taqsyr» dep ortagha aldy.
Týlkining qúiryghynday búlandatyp,
Qúiryghymen sәldening tapty maldy.
Tәspini jybyr-jybyr serpip tastap,
Nadandyq qisyq-qynyr jolgha bastap,
Onysy - jerge shashqan biday, tary
Torghaydy kelu ýshin torghay bastap.
Búlardyng qylghan isin qylmaydy úry,
Qúiylghan keudesine shaytan qory.
Mol qylyp jaynamazdy jayyp salyp,
Alghuam, kәl hauamgha jayghan tory.
Mal tabu bәrining de bolyp qasty,
Mal soyghysh, myrza atanyp qazan asty.
Júrttyng basyn shynjyrlap ainaldyru
Maqsaty sol, moynyna qúran asty.
Tamigh ýshin týgeldep qaru-jaraq,
Nadangha jasap alyp búdan araq,
Tamiyghtyng tyrnauyshy bolsyn dep sol,
Qajy baryp alyp kelgen saqal taraq.
Qapshyghyn qayyrshylyq toqyp alghan,
Óner joq búlar bilmey qapy qalghan.
Júrttan zeket aludy dúrystaugha,
Baylar bala oqytty jiyp jalghan.
Bir tabaq et penen shay berip para,
Ýmiti sonda qylghan bir-bir qara,
Jýziqaranyng aitam dep arsyzdyghyn,
Qylmayyn aq qaghazdyng jýzin qara.
Shaytannan, qyldy sauda, kóterme alyp,
Ornyna búlar jýrdi, shaytan qalyp.
Basynda baq, ýiinde dýnie mol,
Aldyna jýzdep, myndap malyn salyp.
Bayqamay jazyp óttim bes-alty jol,
Erkime qoymaghan song qyzyghyp qol.
Aq qaghaz, qara siya basyn qosyp,
Týsirdim júrt kózine, riza bol.
Din qayda osy kýni, ghylym qayda,
Túrghan joq anyq kónilim bir Qúdayda.
Laq pen toqty alam dep jýrgen jannan
Oylaysyng tiyedi dep kimge payda...
Dýniyeden qalghan jan joq ayap kýshin,
Qayraumen shyqyr-shyqyr otyz tisin.
Ayt, tauyp, jastanayyn bosaghasyn.
Moldany bala oqytqan Qúday ýshin.
Aytsan, tildi almaydy qatyn, bala,
Endi múny aitamyn kimge ghana?
Ózindi «jyndy» deydi, «shaytan» deydi,
Ne qylsan, ózing qyldyn, Haq Taghala.
Bet aldyna men laqtym, auyz baqpay,
Betimdi jibergen song eshkim qaqpay.
Haqlyqta, turalyqta túramyn dep,
Jalghanda jalghyz qaldym jangha jaqpay.
Ejelden bolyp óstim baylargha ósh-qas,
Qoja, molda, ishandar - bәri bir bәs.
Qatyn-bala solarmen bәri birge,
Dalada qalghan jalghyz men - tesik tas.
Tas edim jergilikti Qúday tesken,
Jalghanda jan emespin kónilim ósken.
Belgisiz ne bolarym boldym bir jan.
Kisi bop bir jerim joq kózge týsken.
El ozyp shyqpasam da ózim qyrgha,
Aytqan sózim qúlaqqa boldy syrgha.
Susynyn qandyrarlyq boldym kenes
Edil, Jayyq, Ertispen, Shu men Syrgha.
Deymising tesilgen tas jerde qalar,
Shamshyraq Haq jandyrghan saulap janar.
Asyl, jasyq ekenin bilmese de,
Jelekke taghu ýshin bireu alar.
Dýniyede kórdim bәrin ne barqatty,
Bes jasta qalam ústap, jazdym hatty.
At berip, aqsha berip shashqanym joq
Jýzine jalghan dýnie Mәshhýr atty.
Búl atty joqtan bar ghyp Tәnirim shashty,
Sózimdi júrt syrgha ghyp qúlaqqa asty.
Boytúmar basqalargha bolghan sózim
Ózimdi qylmas tipti ayaq asty.
Men ózim óz-ózime uanamyn,
Lәili joq, qorjyn da joq - diuanamyn.
Kórinbesem, IYlәhi, kórinbeyin,
Eshkim kerek qylmasa, quanamyn.
|
