Statistika mәlimetterine kóz jýgirtsek, әlemde әr minut sayyn 1 adam ókpe obrynan qaza tabady. Jyl sayyn Qazaqstanda qaterli isikpen auyratyn 30 myngha juyq nauqas anyqtalady eken. Onkolog dәriger Rayymqúl Qaraqúlovtyng boljamy boyynsha, әlemde 2020-deyin 2,5-3 mln adam obyr dertine shaldyghady. Qazaqstanda qazir 300-356 myng nauqas esepte túr. Jylyna 35-36 myng adam esepke alynady, taghy.

Demek, qazirgi tanda qogham bop kýresetin qaterli aurudy jenip, ózgelerge senim syilap jatqan jandardyng alar orny bólek. Endeshe, erekshe ruh pen qaysarlyghynyng arqasynda aurudy jenip shyqqan jandar da bar. Biz býgin sózge tartqan Júldyz Ondash ta osy saptan. Ózining basynan keshken oqighasyn ol bizge bayandap bergen edi.

Júldyzdyng әngimesi: «Men rakty qalay jenip shyqtym?..»

9 synypty bitirgen son, ata-anam meni kolledjge oqugha týsirdi. Sonda jýrip uniyversiytette oqudy qatty armandadym. Sol armanym oryndalyp, keyin uniyversiytetke týstim. Qiyn bolsa da AUES-ke týstim. Radiotehnika mamandyghyna, memlekettik grantta oqydym. Uniyversiytette jýrgen kezde kóp qiynshylyqtar bola qoymady. Alayda, mening anammen qarym - qatynasym jaqsy bolmady. Mamammen 10 minuttan artyq sóilessek, ekeuimiz úrysyp qalamyz. Aradaghy baylanys alystap ketti. Mysalgha, kóptegen qyzdar kýnine 1-2 ret bolsyn mamasymen sóilesedi ghoy. Men bolsam, eki aptada bir sóilesem, onyng ózinde asa til tabysa almadyq.

Keyin magistraturagha týsken kezde qatty qinaldym. Sabaqtarym da qiyn boldy. Oghan qosa júmys jasadym.  Emtihannan qúlap qaldym, úyaly telefonymdy joghaltym aldym. Týsiniksiz jaghdaylar kóbeye bastady. Óz-ózimnen jylay beremin. Áttegidey namazymdy da dúrys oqy almadym. Keyin, Germaniyagha da bardym. Ol jaqta jaqsy qydyryp keldim. Biraq, kýshti әser ala almadym. Germaniyadan kelgen song qatty auyra bastadym. Jótele berem, әlsizdik payda boldy. Entigip qalamyn. Oghan qosa týnde úiyqtay almaytyndy shyghardym. Uniyversiytetke baryp kelgen kezde ayaghym isip keletin boldy. Basym auyryp, qúlay beremin.

Bir kýni gruppalastarymmen baryp, barlyghymyz fluragha týstik. Nәtiyjesi dúrys shyqpady.  Dәriger maghan nege kórinbeysing dep úrysty. Men sol kezde ýsh ay boyy jótelip jýrgen edim. Sodan bir ay boyy tekserildim. Keyin kompiuterlik tomografiyagha týstim. Bәri jaqsy dep jazyp berdi. Biraq, astynghy jaghyna onkologtyng kenesi kerek dep jazyp bergen eken. Alayda men ony bayqamaghan bolyp shyqtym. Onkologtyng ne ekenin de bilmedim ghoy. Sodan oghan nazar audarmadym. Shyqqan qorytyndyny dәrigerge әkelip berip, esh alansyz jýre berdim.

Bir kezde mamam habarlasyp, Almatygha kelemin, ekeumiz birge tekserileyik dedi.  Keyinnen mamam kelip, artynan sinilim keldi. Sonymen, bir ay boyy tekserilgen qaghazdarymdy jinastyryp, onkologiyagha bardyq. Ol jerdegi dәrigerler «Júldyz, sen ómir sýrip ketesin, bәri jaqsy bolady»-dep jatyr. Men ne bolghanyn mýlde týsinbey jatyrmyn. Nege búlay aityp jatyr dep oiladym. Mýlde eshtene týsine almadym. Barlyghynyng mennen bir nәrseni jasyryp jatqandary anyq boldy...

Sosyn, eki apta operasiyagha dayyndaldym. Tapsyryp jatqan analizderim de jaqsy bolmady. Eki aptanyng ishinde әjem keldi, tuystarym keldi. Men bolsam qatty uayymdap, aryqtap kettim. Qansha uayymdamaugha tyryssang da bolmaydy eken ghoy...

Keyin onkologiyagha kirgen kezde әrtýrli auyr jaghdaydaghy adamdardy kórdim. Ishimnen «Men nege búnday jerdemin, nege osylay bolyp jatyr?» degen týrli oilar mazalay bastady. Operasiyagha kirer kezde mamamnan keshirim súradym...

Alladan maghan taghy ómir berse, ata-anammen jaqsy bolushy edim, olardy renjitpeushi edim dep oilap jattym. Negizi ómirimning bәri jaqsy ghoy, biraq sol nәrseden qinalyp jattym. Sóitip, 9 saghattyq operasiyadan shyqtym. Operasiya jaqsy bolyp bitti, biraq qatty qiyn bolghan edi. Ekinshi kýni palatagha shyqtym.  Bir ay sarghayyp sonda jattym.  Sonda da jigerim jasymady, jaqsy kónil kýide boldym. Sóitip kýnnen-kýnge jaqsaryp kele jattym.  Bir aidan song shyghyp, sheksiz qatty quandym.

Auruhanadan shyqqan song Qyzylordagha baryp 1 ay demaldym. Bir aidan song analizderimning bәri jaqsy emes, aurudyng taralyp ketui mýmkin  ekeni belgili boldy. Isikti alghan, biraq aty jaman, basqa jerge shyghatyn qauipti týrine jatady eken. Sodan keyin mamam naqty analizdi maghan aita almady. Sebebi, búl degenimiz - óledi degen sóz ghoy. Ony ózim ishtey bildim...

Sóitip, qayta Almatygha keldik. Biraz jerge baryp kórdik. Bәri emdey almaymyz dedi. Amal joq, himiyagha kirdim. Rak degen nәrse әli túrdy. Sosyn, auyr jaghdaymen himiya-terapiyagha kirdim. Kirgen kezde, 3 kýnnen song shashym týsip qaldy, kirpik-qasym joq. Qatty qinaldym. Adamdardyng bәri ólip qalatyn shyghar dep oilady. Sebebi, men tamaq ta su da ishpedim. Dәl sol uaqytta mamam namaz oqyp bastap, dúgha tilep, maghan qatty qoldau boldy.

Mamam týsimde atamdy kóripti. Atam meni jazylyp ketedi, bәri jaqsy bolady dep aitty. Ol kezde atamnyng qaytys bolghanyn әli bilmegen edim. Mamam habarlasyp, bәri jaqsy bolatynyna sendirdi. Osydan-aq ekinshi kirgen himiya-terapiya da jaqsy boldy. Ózimnen-ózim jata beretin edim. Bir kýsh payda boldy. Tirile bastadym. Jaymen jýrip, týnimen qúlshylyghymdy jasadym.

Kýle bastadym, qasymdaghy adamdarmen de jaqsy sóilese bastadym. Sodan keyin analizderimning bәri jaqsardy. Dostarymdy shaqyryp, birge qydyryp, jaqsy jerlerge tamaqtanugha baryp túratyn boldyq. Ómirge degen qúlshynysym da arta týsti. Ýshinshi himiyadan son, analizderimning bәri jaqsy shyqty. Sóitip, alty ay uaqyt ótken song tekserildim. Sol kezde rak joq dep aitty...

Negizi ómirlik synaqtardyng barlyghy derlik, kishkentay kezinde qanday bolghanyna baylanysty tuyndaydy jәne bala soghan baylanysty ómirde kezdesetin kedergilerdi jenip shyghady. Mening kishkentay kezim óte keremet ótti. Erke bolghanmyn, ashyq bolghanmyn jәne pozitiv bolghanmyn. Betimdi eshkim qaytarmaghan. 12 balanyng ishinde meni atam erekshe jaqsy kóretin edi. Men eng birinshi nemere bolghandyqtan da barlyq nazar maghan audarylghan edi. Alayda erke bolyp ósken bala kishkentay qiyndyqtardy eseygende eselep qabyldaydy eken. Men de sóittim. Áytse de, men rakty jenip shyghuyma birden-bir sebepker bolghan  nәrse: kishkentay kezimde erke bolghanym, eshkim betimdi qaytarmaghan, barlyghy jaqsy kórip qolpashtauynyng arqasy dep oilaymyn. Búnyng barlyghy adamnyng miynda jazylady jәne sonymen ómir sýredi. Keybir adamgha psihologiyalyq túrghydan qansha pozitiv berseng de, qansha dәri berseng de jazylmaydy. Ómiri depressiyagha týsip ketui mýmkin. Mende bәri kerisinshe boldy. Mende jenip shyghamyn degen senim basymyraq boldy. Negizi, әr adamda energiya tolyq boluy kerek. Sol kezde adamnyng immunittetik sistemasy tez iske qosylady. Kónil-kýiing kýshti bolghan kezde denede baqyt garmondary bólinedi, ol kóbeygen kezde immuniytetting kýshti boluyna kómektesedi. Al rak bolyp auyrghan kezde immuniytet pen rak kletkalary talasqanda ol mindetti týrde rakty jenedi.

Adam auyrghan kezde óz-ózine súraqtar qon kerek. Men nege osynday jaghdaygha tap boldym dep. Men óz-ózime kóp-kóp súraqtar qoydym. Ata-ananyng qadirin bilu kerek.

Jazyp alghan Kógershin Tilegen 

Abai.kz