Suhbat. Gerolid BELGER
Gerolid BELGER:-«Qazaqtar «Men qazaqpyn!» degen sózdi maqtanyshpen aituy kerek!»
Bizde «naghyz qazaq Beligerdey bolsyn!» degen sóz bar. Juyrda sol kóp jyldan beri tilimizding janashyry bolyp kele jatyrghan Beligermen súhbattasudyng orayy keldi.
-Gerolid Karlovich, әngimemizdi qazaq tilining qazirgi jaghdayy jóninde bastasaq deymin.
-Býgin men Germaniyada bastyrylghan bir kitapty oqyp shyqtym. Kenes nemisterining taghdyry jóninde jazylypty. Osy kitapty oqyp otyrghanda mening basyma bir oy keldi. Kezinde kenes nemisterin tiriltemiz, olardyng ruhyn kóteremiz, sóitip olardy qaytadan búrynghy qalpyna keltiremiz, avtonomiya jasaymyz dep bir dýrlikkenbiz. Nemisting ruhany dengeyin kóteru ýshin Germaniyadan kóp kómek kelgen de bolatyn. Sonda da esh nәtiyje bermedi. Kenestik nemisterdi qanshama kótereyik desek te kótere almadyq. Aqyry olardyng teng jartysyna juyghy Germaniyagha ketti. Al qalghan nemister ózderining últtyq qasiyetterining bәrinen aiyrylyp, basqa halyqpen assemlyasiyagha úshyrau qarsanynda. Kenestik nemisterding taghdyry men qazaq taghdyrynyng arasynda kóptegen úqsastyq bar siyaqty maghan. Bәlen jyldan beri qazaq tili dep aiqaylap kele jatyrmyz, talay dóngelek stól de ótkizdik. Ýlken minbelerde de sóiledik. Qatty-qatty sózder de aittyq. Naqty mysaldar da keltirgenbiz. Búl iske qarayghan qarjy da júmsaldy. Ýkimet tarapynan qoldau da bar. Biraq nәtiyjesin kóre almay otyrmyz. Shynymdy aitsam keybirde osy mәseleden týnilip ketemin. Sol sebepten búl taqyrypta asa bir sóilegim de kelmeydi. Kónilim qalghan mәsele boldy. Tanerteng bolkongha shyghyp túrghan kezde maghan qazaq tilining bolashaghy bar siyaqty bolyp kórinedi. Jas qazaqtyng jigitteri men qyzdaryn kóresin. Áp-әdemi kiyinip alghan. Qarasang kóz toymaydy. Búrynghyday qazaq tiline eshbir qyspaq joq. Qayta qazaqsha sóile dep jatyrmyz. Qúdaygha shýkir qazaghymyzdyng sany da jyldan jylgha artyp keledi. Al, keshke qaray jatar aldynda bolkongha shyghyp túrghan kezde, «әi, osy qazaq tilining jetistigi shamaly-au» degen oigha kelemin. Ýlkeni de kishisi de oryssha sóilesip jatqan bireu. Keyde tipti qazaqsha sóilep jatqan adamdy kórmeysin. Qazaq mektebinde oqityn oqushy balalardyng ózderi de ýzilis kezinde oryssha sóilesedi eken. Álbette, birqatar jetistikter de bar әriyne. Toylarda, týrli otyrystarda, studenttermen kezdesulerde qazaq tilinde sóileylesip jatady. Biraq onyng keng qanat jayyp damuyn angharmaymyn. Taghy bir bayqaghanym osy qazaq tili baylargha qajet emes siyaqty. Qazaq tili tek qana kedeylerge kerek siyaqty bolyp kórinedi.
-Baylar týgel keyde el aghalary men sheneuinikterding de biyik minbelerde oryssha sóilep túrghanyn kóremiz.
-Iya, deputattardy qarasanyz da, preziydentting manayynda jýrgenderdi qarasanyz da bәri de jinalystarda orys tilinde sóileydi. Soghan júrt qaraydy da, «E, osy qazaq tilining bolashaqta qajeti joq shyghar» dep oilaydy. Qyzmette ýlken jetistikke jetu ýshin, bizneste tabys tabu ýshin qazaq tilining qajeti shamaly eken ghoy, orys tilin bilsen, aghylshyn tilin bilseng jaraydy eken ghoy dep oilaydy. Tipti el basshysynyng ózi de shetelge is-saparymen barghan kezde oryssha sóilep túrady. Qazaqstannyng Preziydenti bola otyryp, memlekettik tilde emes oryssha sóilep túrghanyn kórgende tang qalasyn.
-Ýsh tildik túghyr degenge qalay qaraysyz?
-Qarsymyn! Áriyne qazaqtar orys tilin, aghylshyn tilin bilgeni jón. Degenmen bizde memlekettik tilding taghdyry alandatyp otyrghan kezde, ýsh tildik túghyr degen mәsele qazaq tilining damuyna kedergi keltiredi. Ana tilin ýirengisi kelmey jýrgen shala qazaqtargha búl ýlken syltau bolady. Oghan әli erteleu.
-Til mamany retinde qazaq tilining qazirgi damu dengeyi jóninde ne aitar ediniz?
-Men әdeby kitaptardy kóp oqimyn ghoy. Aymauytovtyng zamanyndaghy qazaq tilimen qazirgi qazaq tilining arasy jer men kóktey. Qazirgi qazaq tili óte júpyny. Búrynghy úshqyrly oy joq. Bayaghy jan joq. Kóp jerde oryssha-qazaqshany aralastyryp paydalanady. Sonau, XVIII-XIX gh.gh. jyraulardyn, aqyndardyng ólen-jyrlaryn oqyp otyryp tang qalamyn. Qazaq tilining auqymy qanshama desenizshi?! Kýndelikti túrmysta paydalanudan shyghyp qalghan sózderdi eseptesek qazir on mln. qazaq sózi bar eken. Onday sózdik qor nemisterde de, orystarda da, aghylshyndarda da joq. Sony biraq qazaqtardyng ózderi de bile bermeydi. Olardyng oilary keremet bir baylyqta jatyr. Tayauda maghan bir qazaqtyng jigiti keldi. Jasy otyz eki-otyz ýshterde. Ýlken qyzmettegi adam. Týrik tilin, aghylshyn tilin jatyq mengerip alghan. Aqyly mol, bilimi teren. Ózi óte pysyq eken. «Jana qazaqtardyn» biri. Sol jigit aitady:-«Osy qazaq tilin qarabayyrlau etip qayta jasaugha bolmay ma? Qazaq tili tipti qiyndap ketti. Ataulary óte kóp. Tek qana kýndelikti ómirge qajettisin ghana alyp, al qalghan sózderining bәrin joysaq qaytedi. Grammatikany jenildetsek. Sintaksiste shetelding sózderin molyraq qoldansaq qalay bolady eken?». Men oghan qarsylyq bildirdim. Ne ýshin bay tildi jasandy týrde kedeylendiremiz. Nege barymyzdy joghaltuymyz kerek. Onsyz da kóptegen sózderimiz qoldanudan qalyp bara jatqan joq pa? Qayta sol bay tildi qaytadan qalpyna keltirip, ony odan sayyn damytuymyz kerek emes pe? Áy keybir jastardyn osynday shala týsinigine ishim uday ashidy.
-Óz elinde túryp ana tilinde sóilegisi kelmey jýrgen qazaqtargha qaraghanda sheteldik qazaqtardyng bәri de derlik qazaq tilinde erkin sóilesedi eken. Múnyng mәni nede dep oilaysyz?
-Iya, sheteldegi qazaqtar birimen-biri qazaqsha sóilesedi. Men ony ózim shetelderge barghanda kórdim. Germaniyagha barghan kezde de talay qazaqtarmen qazaqsha sóileskenmin. Sirә, olardyng ana tiline degen ruhany qajettiligi joghary shyghar. Olay deytin sebebim men nemis tilinde sóilesu ýshin keyde adam tappay, nemisshe kitaptardy dauystap oqitynym bar. Ásirese Gyoteni. Ishimnen әrbir sózding nemisshe audarmasyn qaytalap jýremin. Keyde bir sózder esime qazaqsha týsedi de onyng nemisshesin esime týsire almasam, ol sózdi jazyp alyp, sózdikten qarap, nemisshe audarmasyn esime saqtaymyn. Al qazaqtar ózderining elinde jýrip, ózderining ana tilin mensinbeydi. Tipti auyldyq jerlerden kelgen, әligi «qaymaghy búzylmaghan» deytin qazaq qyzdary Almatygha kelgen boyda-aq birden oryssha sóileuge qúmartyp túrady. Osy Almatyda oryssha bilmeseng adasyp qalasyng dep oilamaymyn. Onyng ýstine búrynghyday qazaqsha sóileseng eshkim kemsitip túrmaydy ghoy. Apyrmay endi qazaqsha sóiley berseyshi. Joq, oryssha sóilesip bara jatqan bireudi kóresin. Býgingi qyzdar ertengi analar emes pe? Olar óz balalaryn qay tilde tәrbiyeleydi? Qazaqsha sóileu otbasynan bastalmay ma?.
-Oralmandardyng elimizge kóptep qaytuy qazaq tilining qoldanysynyng kenenine óz septigin tiygizip jatyr. Degenmen bizding kirillisamen jazylghan kitaptarymyzdy oqu olargha onay týspey otyrghan siyaqty. Osy jerde mýmkin tezirek latyn shriftasyna kóshu kerek shyghar degen oy keledi. Búl mәselege siz ne aitar ediniz?
-Jalpy erte me kesh pe latyn shriftisine kóshu kerek bolady. Múny bizge ómirding ózi jýktep otyr. Býkil әlem osy shrifte jazyp-oqidy. Tek bir eskeretin jәi, latyn tiline kóshken song bolashaq úrpaqtar osy alpys-jetpis jyldyng tarihynan beyhabar bolyp shyghady. Olar búl kezde jazylghan dýniyelerdi oqy almaydy. Sonau jiyrmasynshy-otyzynshy jyldarda jazylghan nebir qúndy dýniyelerdi oqy almay otyr emespiz be? (Men óz basym nemis tilin bilgendikten maghan latyn shriftisi tansyq emes. Jalpy kópshilik ýshin aityp otyrmyn). Sol jaghday taghy da qaytalanatynyn eskeruimiz kerek. Al endi oralmandargha keletin bolsaq, olargha baylanysty aitar basqa oiym bar. Biz qazaq tilin kóteremiz dep jýrip osy oralmandardy úmytyp ketpeyik. Meninshe býgingi kýnning eng basty mәselesining biri-osy shetelde jýrgen barlyq oralmandardy elge qaytaru bolyp tabylady.
-«Memleket tilin bilmegenderdi joghary lauazymdy qyzmetke qoymau kerek!» degen pikirler aitylyp jýr. Oghan qalay qaraysyz?
-Búl dúrys pikir dep oilaymyn. Memleket tilin bilmegenderdi ýlken qyzmetke jibermeu kerek. Sonda barlyq sheneuinikter memlekettik tildi ózderining ertengi kýni ýshin ýirenetin bolady. Múnday tәjiriybe búryn-sondy boldy da. Týrli yntalandyru júmysyn qatar jýrgizu qajet. 20-shy jyldary qazaq tilin erkin mengergen basqa últ ókilderine qosymsha jalaqy qosqan bolatyn.
-Al Germaniyada memlekettik tildi bilmegen nemisti memlekettik qyzmetke ala ma?
-Germaniyagha barghan nemister aldymen «Hoh doychti» ýirenedi. Ony mengerip almay olardyng eshqaysysyn júmysqa qabyldamaydy. Memlekettik qyzmet týgel tipti eden sypyrushygha da júmysqa almaydy. Reseylik nemister jinalghan jerinde oryssha sóilesedi eken. Sonda olardyng bastyghy olargha qatang eskertu jasaytyn kórnedi. Tipti júmystan quugha deyin barady eken. «Sen nege oryssha sóilesesin, nege nemis tilinde sóilespeysin? Sen maghan jaldandyng ghoy. Endeshe sen mening qyzmetkerimsin. Sen nemis tilinde sóileuing kerek!» dep talap qoyady eken, olar. Nemis tilin bilmesen Germaniyada eshqanday júmys jasaugha mýmkinshilik joq. Qazaqstanda da osyghan kóshse jaqsy bolar edi.
-«Hoh doyche» degenimiz ne?
-Kezinde Germaniyada kóptegen dialekter bolghan eken. Óitkeni Germaniya 300-ge juyq jeke knyazidyqtan qúrylghan memleket bolatyn. Olar bir-birinen diny kóz-qarastary jaghynan da erekshelenetin bolypty. Bireui kotoliyk, bireui luterandyq, bireui protestandyq degendey. Tipti bir-birin týsine almaytyn jaghdaygha deyin barghan kórnedi. Sol kezde Gyote siyaqty nemisting ziyaly qauymdary ortaq bir mәdeniyetti, әdeby til qalyptastyru maqsatynda osy «Hoh doycheni» ómirge әkelgen eken. «Hoh doyche» degen sózding qazaqsha maghanasy «jogharghy til», yaghny damyghan mәdeniyetti til degen maghanany bildiredi.
-Qazaq tilinde de kóptegen dialekter bar. Mýmkin osynday damyghan ortaq til bizge de kerek shyghar?
-Men búryn keng baytaq Qazaqstanda túratyn barlyq qazaq ortaq bir tilde sóilesedi eken dep oilaushy edim. 54-shy jyly Almatyda alghash kelgen kezde, basqa oblystardan kelgen qazaqtardyng sóilegen sózderinde birqatar aiyrmashylyqtar bar ekenin anghardym. Múnyng kedergisi bar әriyne. Songhy shyghyp jatqan әdeby kitaptardy oqyp otyrghanda keybir jergilikti jerding dialektisimen jazylghan sózderdi kezdestirip jatamyz. Onymen qosa basqa tilderden alynghan qospa sózder kóp qoldanylady. Ghabit Mýsirepovtyng aitqanynday búl «til búzarizm». Osynday jaysyzdyqtan qútylu ýshin әdeby tilge kóp kónil bólu kerek. Jәne búl әdeby til ghylymy negizdelgen til boluy qajet. Dialekter ózderining jergilikti jerinde qoldanyla bersin. Oghan eshkimning qarsylyghy joq. Biraq mәdeniyetti, әri әdeby damyghan ortaq til kerek.
-«Qazaqstandyq» últ degenge qalay qaraysyz?
-Qarsymyn. Men ózimning tól qújatyma qazaqstandyqpyn dep jazdyrtpaymyn. Geografiyam boyynsha men qazaqstandyqpyn. Biraq mening últym nemis. Nemis bolyp tudym, nemis bolyp ólemin. Qazaqtargha da aitarym sol. «Qazaqpyn» degen sóz «Qazaqstandyqpyn» degen sózden әlde-qayda joghary. Sondyqtan qazaqtar «Men qazaqpyn!» degen sózdi maqtanyshpen aituy kerek!
-Qazirgi naryq zamanynda últtyq til, ruhany baylyq degen qaghidalar materialdyq qúndylyqtyng tasasynda qalyp qoymay ma?
-Áriyne naryqtyng basty qaghidasy: «Aldymen tabys tap!» degen talap bolyp otyr. Amal joq búl zanmen jýruimiz kerek. Degenmen ruhany mәselege kónil audarmasa bolmaydy. Sonyng ishinde qazaq tilining damuyna jan-jaqty kónil bóluimiz kerek. Sebebi qazaq tili songhy jetpis-seksen jyl kenje damydy. Búryn kitap oqyghan adamdar, sauatty, mәdeniyetti adamdar qoghamnyng jetekshi kýshi bolyp túratyn. Al qazir oqyp-bilgen adamdardan góri sanap biletin adamdar artyp keledi. Múnyng zardaby әli tiyedi. Naryq dep jýrgende barlyq ruhany qúndylyqtarymyzdan aiyrylyp qaluymyz mýmkin.
-Qazaqtyng últtyq ónerine degen kóz-qarasynyz qanday?
-Óte joghary.Ásirese qazaqtyng kýiin únatamyn. Anau Qúrmanghazynyn, Dinanyn, Tәtimbetting kýilerin qyzygha tyndaymyn. Tókpe kýiler mening temperamentime kóbirek kelinkireydi. Men nemispin ghoy. Kýnde týs kezinde radiodan qazaqtyng kýilerin jiberedi. Sony jibermey tyndap, bir lәzzәt alyp qalamyn. Qay kýiding qashan shyqqanyn, qalay payda bolghanyn maghan kezinde Aqseleuding ózi aityp bergen bolatyn. Sonymen qosa sheshireni oqimyn. Óte qazaqqa kerek nәrse. Ár qazaq ózining ýrim-bútaghyn bilui kerek. Áligi «jeti atandy bilu» degen shart qanday keremet. Jeti atasyna deyin aralyqtaghy jaqyn adamdar birine-biri ýilenbeydi. Qazaqtar ózining osy qasiyetimen qanynyng tazalyghyn saqtap otyr emes pe? Aldymen sol ýshin kerek. Biraq ru arasyndaghy jikting qajeti joq. Qazaqtar ru-rugha, jýzge bólinemiz dep jýrip jәman bir nәrsege úrynuy mýmkin. Kezinde zamandastary Ghabit Mýsirepovten «múnyng arty nege әkelip soghady?» dep súraghan edi. Sonda Ghaben: «múnyng aqyry ka-tas-tro-fa-gha soghady!» degen bolatyn.
-Germaniya memleketi 300-ge juyq knyazidyqtan qúryldy dep otyrmyz. Ol jaqta nemister qalaysha bólinbeydi?
-Múnday qúbylys Germaniyada da bar. Árbir búrynghy knyazidyqtardyng ózderining kóptegen erekshelikteri bar. Dialekterinen basqa tipti tamaqtary da ózgeshe. Syrasy da bólek. Olar da birin-biri keketip, múqatyp otyrady. Biraq әr jaghynda zili joq. Búl mәselege onshalyqty sayasy mәn bermeydi. Kapitalizm satysynan ótken halyq qoy. Sondyqtan olardyng últtyq sanasy joghary.
-Qazir nemen ainalysyp jýrsiz?
-Kópshilik jaghdayda jazumen otyramyn. «Razlad» degen romanym byltyr «Prostordyn» tórt sanynda jaryq kórgen. Endi ony «jazushy» baspasy shygharghaly otyr. Qazaq tilining qúdyretine aranalghan segiz-toghyz baspa tabaqtay «Qazaq dәpteri» degen bir kitabym jazylyp bitti. Taghy bir kitabym jaqynda jiyrma million danamen Germaniyada (Kyolin qalasynda), shyqty. Ol nemis tilinde, orys tilinde jәne qazaq tilinde. Alghy sózin, kirispesin ózim jazdym. Endi sol kitapty Qazaqstanda shygharuym kerek. Ekinshi synyptan bergi jazyp jýrgen kýndeligim bar edi. Shamamen on-on bes tom bolar. Onyng bәrin bastyrmay arasynan osy qajet-au degen, ruhani, qazaqi, qoghamy mәselelerdi tandap alyp, bastyrugha dayyndadym. Búl eki tomdyq kitapty ózim basyp shygharamyn dep menen bir bay jigit alyp ketken. Ol kitabymnyng aty: «Teni dney minuvshiyh». Yaghny «Ótken kýnderding kólenkesi» dep atalady. Búl bir jaqsy kitap bolady dep oilaymyn. Onda eshqanday ótirik joq. Qazaqtyng әdebi, ruhany jәne sayasy ómiri. Men bir kezde deputatta boldym, jazushylarmen birge jýrmin, kóptegen adamdardy kórdim. Oigha týigen nәrselerim kóp. Solardy keyingi úrpaqqa qaldyrayyn degenim ghoy.
-Uaqytynyzdy bólip súhbat bergeninizge kóp-kóp rahmet. Sizge zor densaulyq tileymin. Jana jyl jana tabys әkelsin. Osylay bizge janashyr agha bolyp jýre beriniz!
-Rahmet.
Int moy dokumenty 2009-10-erbolattan
