Býgin taghy bylyghy bastan asyp jatqan bilim ministrligi jayly sóz etpekpiz. Dәlirek aitsaq, Saghadiyev tizginin ústap otyrghan ministrlikting budjetti josaparlau departamenti diyrektorynyng orynbasary Janar Rahmetova hanymnyng әdepsiz әreketine qatysty sóz bolmaq.

Mәsele bylay: mektep múghalimi Ayman Saghidolla men ministrlikting bildey bir departamenti diyrektorynyng orynbasary Janar Rahmetova arasynda әngime bolghan. Sóz týiini tildik mәselege kep tirilgen. Sodan, Ayman Saghidolla memlekettik qyzmetkerding әdep normasyn óreskel búzyp, til turaly zandy tabanyna taptap sóilegen Janar Rahmetovanyng ýstinen shaghymdanyp, sotqa deyingi talap-hat joldaydy. Memlekettik tildi mensinbeytin memlekettik qyzmetkerding jazalanuyn talap etedi. Sebebi, ministrlik ókili eki birdey normany búzghan. Birinshisi – memlekettik til turaly zandy, ekinshisi – memlekettik qyzmetkerding әdep normasyn. Mine, sol jazylghan talap-hatqa resmy jauap kelipti.

Biz Ayman Saghidolla hanymdy sózge tarttyq. Mәselening anyq-qanyghyn súrap bildik. Sonymen, ýshtildilikpen  úshyqtalghan ministrlikting darday departament «basshysy» ne dep sóiledi? Oghan qanday shara qoldanatyn boldy?

Preziydentting múghalimderding jalaqysyn ósiru turaly arnayy tapsyrmasy bar-túghyn. Bilesizder ghoy... Sol tapsyrma boyynsha qantar aiynan bastap múghalimderding ailyqtaryna aqsha qosyluy kerek edi. Mine, kókek tudy. Kók tiyn qosylmapty. Sosyn Ayman hanym Saghidolla óz diyrektorynan jalaqynyng kóbeymey jatqanyn anyqtap súraghan ghoy. Sóitse, ministrlik eshqanday búiryq týsirmegen eken. Diyrektor sony aitady.  Búl - aqpanda bolghan jayt.

Sodan keyin Ayman  BGhM budjetti josparlau departamentine qonyrau shalyp,  jalaqynyng nege óspey jatqanyn súraghan. Telefon arqyly qoyylghan súraqqa departament diyrektorynyng orynbasary Janar Rahmetova jauap qatady. Alayda, qazaq tiline qyryn qaraytyn  ol birden orysshagha kóshedi.

«Men: Siz qazaqsha sóilenizshi, bolmasa qazaqsha sóileytin adamgha berinizshi. Men oryssha týsinbeymin degen edim, ol kisi maghan: "Ya ne govoru po kazahskiy. Pochemu vy ne razgovorivaete na angliskiy ily na ispanskiy? U nas trehiyazychie esly chto" dep sóiledi. Men búl dialogty diktafongha jazyp alghanmyn. Osyghan baylanysty búl ministrlikti sotqa bermek bolyp, sotqa deyingi talap-hat jazdym», - deydi Ayman Saghidolla.

Janar Rahmetova aldymen memlekettik qyzmetkerding әdep normasyn eskermesten, dóreki minez tanytqany ýshin jazalanuy tiyis. Óitkeni, qyzmettik etika erejelerin ol mýlde eskermegen. Búl - anyq. IYә, memlekettik til turaly zandy tabanyna taptap, memlekettik tildi, qazaq tilin mensinbey, aidaladaghy aghylshyn men orystyn, iytim bilmeytin ispannyng tilin mindettep súrau – minisitrlikting darday "depbasshysyna" jarasymdy qylyq pa?!

Oghan qosa memlekettik qyzmetkerding әdep normalary jәne minez-qúlyq qaghidalaryn odan әri jetildiru sharalary turaly Preziydent Nazarbaevtyng 2015 jyldyng 29-jeltoqsanyndaghy Jarlyghy bar. 153-Jarlyq. Sonda jogharydaghy biz sóz etken etika erejeleri taygha tanba basqanday kórsetilgen. Osyghan sýienip, talap-hat jazylady. Áriyne, Saghadiyevting óz atyna. Qaramaghyndaghy qyzmetkerining qylyghyn tyiyp, tәrtipke saludy súraydy.

Hatta memlekettik til mәselesi kóp aitylghan.  Qaranyz:

Minisitrlikting eki bólimi bar eken. Birinshisi – til mәselelerin qaraytyn bólim bolsa, ekinshisi – әdep bólimi. Ayman Saghidollanyng haty ainalyp jýrip, әdep bólimining qarauyna týsken. Mine, sol әdep bólimi "әibәtilәp" túryp jauap jazyp jiberipti. Jauap hatta Janar Rahmetovagha shara qoldanylatyny turaly  jazylghan.

«Sizding hatynyzda atalghan fakti boyynsha memlekettik qyzmet salasyndaghy zannamany jәne Ádep kodeksin saqtau mәseleleri boyynsha J.Rahmetovagha týsindiru júmystary jýrgizildi. Sonymen qatar, әdep normalaryn búzghan qyzmetshini jauapqa tartu ýshin Jauapty hatshynyng 16.03.2018 jylghy búiryghymen qyzmettik tekseris jýrgizu taghayyndaldy. Preziydentting 2015 jylghy 29-jeltoqsandaghy 152-Jarlyghymen bekitilgen memlekettik qyzmetshilerge  tәrtiptik jaza qoldanu qaghidalarynda kórsetilgen tәrtipte  qaralatyn bolady. Ministrlik tarapynan memlekettik qyzmet salasyndaghy zannamany jәne Ádep kodeksin búzu profilaktikasy jәne oghan jol bermeu maqsatynda is-sharalar qabyldanady. Atalghan sheshimmen kelispegen jaghdayda  belgilengen tәrtippen qayta aryzdanuynyzgha  qúqynyz bar», - dep jazylghan qysqasha.

Ministrlik shara qoldanatynyn aitqan. Degenmen naqty qanday jaza qoldanylatyny aitylmaghan. Onan son, resmy jauapta memlekettik til turaly bir auyz sóz joq. Tek qyzmetkerding beyәdep qylyghy jayly sóz bolghan.

«Jalpy hatty jazardan búryn, ministrlikting til bólimine habarlasyp, súraghan edik. Mine, biz osylay hat jazghaly jatyrmyz dep aittyq. Olar jalpy ministrlikting atyna jazsaq, bizding hatty ózderi-aq, til bólimine jetkizetinin aitty. Sóitip, til jayly sosyn әdep jayly jazyp, hat joldaghanbyz. Bizding hatymyz til bólimine emes, әdep bólimine týsken eken. Sondyqtan onda til erejelerin búzu jayly sóz aitylmaghan. Biz advokat Marjan Aspandiyarova apayymyzben aqyldasyp sheshemiz. Ári qaray sotqa beremiz be, joq pa aqyldasuymyz kerek. Ne degenmen, Janar Rahmetova jazasyz qalmaytyny aitylghan», - deydi Ayman Saghidolla.

Týiin. Ýsh tilge ýiir Ýkimetting memlekettik tilge, qazaq tiline nemketti qaraytyny jayly jaza jaza qalam, aita aita auyz taldy. Statistikany kórsettik. Sóilemedi. Preziydentting naqty tapsyrmalaryn taghy kórsettik. Taghy sóilemedi. Ózgelerden mysal keltirdik. Bedireygen betteri beri búrylmady. Endi búlargha qaytpek kerek? Zang bar. Mine, sol zangha jýginu kerek. IYә, qazaq tiline qayrylyp qaryq qylmasa da, dәmeli qyzmetin saqtap qalu ýshin shendi shkpendilerding til syndyrary sózsiz.

Kelismek tildi kemtar biylikting – kórshi elding memlekettik tiline tәueldiligin – janaghy Janar Rahmetova deytin departament orynbasarynyng orynsyz talabynan anyq kórdik.

Qarapayym mektep múghalimi Ayman Saghidollanyng sauatty talap-arazy az da bolsa jemisin bergenin kórdik. Búl bәrimizge ýlgi bolsa kerek. Siz de óz qúqynyzdy osylay qorghanyz. Qazaq tilining qúqyn osylay qorghanyz! Nәtiyjesi bolady. Búl - anyq!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz