Qolymda qalam. Aldymda qaghaz... El úiqyda. Men oyau. Otyrmyn. Ekini, ýshti soqty...әli otyrmyn. «Perebroskege» úshyraghan  N. joldasshylap  oiym bayyz tappaydy, birden birge kóshedi. Ol maghan schet emes, jarylyp ketsem de bir kýn maqala jazuym kerek. Aymaqtyq jastar komiyteti eki  kýnning ishinde jazyp tapsyrugha moyynma bir maqalany artqan...

Basym synyp barady. Synbay qaytsin, «Maslenkenin» shelpegin jeymin dep bir joldastyng ýiinde otyryp qalyp, «bozjorghany» aidanqyrap jibergenmin... Qalamymdy shyqyrlatyp, qayta qayta malamyn... kelmeydi. Jer oshaqqa ayaghyn tyghyp alatyn botasha qalamymdy silke týsemin... әli týk joq. Ersili qarsyly uqalap jyn soqqan torghay bastandyryp, shashymdy da dudyrattym. O da týkke sep bolmady.

Bar bitirgenim alabota jaqqan auylsha, túmsyghymnan týtindi gu guimen shygharyp, byqsyta beremin. Ýiding ishi alay dýley sasyq túman. Basym da túman. Qazynany jep, jazagha tartylghan zavhozdan jaman únjyrgham týsti, súrym qashty, yza boldym. Sol kezde oiys kózime kórinetin zat bolsa, dereu: «Sabotajniyk», «Kontr» dep jaghasynan alghanday edim. Átteng qolyma týspedi.

Qolymda qalam. Aldymda qaghaz... El úiqyda. Men oyau. Otyrmyn. Ekini, ýshti soqty...әli otyrmyn. «Perebroskege» úshyraghan  N. joldasshylap  oiym bayyz tappaydy, birden birge kóshedi. Ol maghan schet emes, jarylyp ketsem de bir kýn maqala jazuym kerek. Aymaqtyq jastar komiyteti eki  kýnning ishinde jazyp tapsyrugha moyynma bir maqalany artqan...

Basym synyp barady. Synbay qaytsin, «Maslenkenin» shelpegin jeymin dep bir joldastyng ýiinde otyryp qalyp, «bozjorghany» aidanqyrap jibergenmin... Qalamymdy shyqyrlatyp, qayta qayta malamyn... kelmeydi. Jer oshaqqa ayaghyn tyghyp alatyn botasha qalamymdy silke týsemin... әli týk joq. Ersili qarsyly uqalap jyn soqqan torghay bastandyryp, shashymdy da dudyrattym. O da týkke sep bolmady.

Bar bitirgenim alabota jaqqan auylsha, túmsyghymnan týtindi gu guimen shygharyp, byqsyta beremin. Ýiding ishi alay dýley sasyq túman. Basym da túman. Qazynany jep, jazagha tartylghan zavhozdan jaman únjyrgham týsti, súrym qashty, yza boldym. Sol kezde oiys kózime kórinetin zat bolsa, dereu: «Sabotajniyk», «Kontr» dep jaghasynan alghanday edim. Átteng qolyma týspedi.

Ýstelge shyntaqtap, basymdy tirenip otyrmyn. Taldym bilem: kózim búldyrap qalghan tәrizdi boldym. Birdene qarang etti. Sóitkenshe bolmady, keudesi portfeli qoltyqtap, avtomobili mingen komissardyng keudesindey kerdendey basyp, bir jigit sap ete týsti. Tang tamashamyn. Esik ashylghanday bolghan joq edi. «Bú qaydan kelip qaldy?» deymin. Aldy artyma qaratqan joq, ejelden tanys joldasymday:

- E, joldas  ne jazyp otyrsyn? - dedi.

Sasyp qaldym. Áytse de syr bildirgim kelmedi. Jópshendi kisige ózim de boy bermeytin jigitpin. Gazet jurnalgha bir eki sózi basylsa, «jazushy», «aqyn» ekenmin dep ózine ózi den qoyyp alatyn omyrau jigitter az ba? Sonday budan men de sau kisi emespin, neghyp bola qoyayyn. Sondyqtan, aqsha mekemesining biyleushisi siyaqtanyp yzbarlanyp:

- Sizge ne kerek?- dedim.

- Irilenbe, irilenbe. Týn boyy týk jaza almay otyryp, qatqanynnyng basyna kókiymisin, - dedi.

-  Jazam ba? Jazbaymyn ba? Onda sizding júmysynyz joq. Mening jazuymdy tergeytin siz emes, jornalshylar, - dep syrt berdim. Odan jaman әkirendedi.

-  Tanymasan, tanytarmyn. Odan da shynyndy ait!

- Ózing qalay ókim sóileysin? Ózing kimsin? Partiynyy biyleting bar ma?- dep qoqan loqqygha saldym. Ayylyn da jighan joq, syqaq qylghan kisishe, myrs etti.

- Ei, bayghús, biyletindi ústap qoqilanghyng keldi me? Sonsha qoqilanghanday qansha biliming bar? Qanday tútynghan jolyng bar?

- Jolym bar. Jolsyz jýrgen senderden saqtasyn!

- Olay bolsa, jolyndy aitshy, tyndayyn.

- Mening jolym   -  tónkeris joly.

- Á, tónkeris jazushysy ekensing ghoy?

- IYә.

- Mening de kóp qarastyryp jýrgen mәselem osy edi. Tónkeris aqynyn  jolyqtyra almay jýr edim: jaqsy kelding ghoy. Olay bolsa, әngimeleseyik, pikir alysayyq, әlde bir birimizden paydalanyp qalarmyz, - dedi.

Qúlaghyma  jaghyp ketti. Sózi de әri jatyq, әri jat kórindi. Magnit quaty barday aq, sóilegen sayyn úiytyp, boyymdy balqytyp әketti. Managhyday emes, týsimdi jylytyp, oryndyq úsyndym, otyrdyq.

- Dúrym,  men de kisi taba almay jýr edim. Jaqsy! Sóileseyik,  -  dedim. Ol bastady:

- Endeshe, tónkeristen beri ne jazyp jýrsinder? Áueli maghan sony aitsang eken.

- Biz be? Biz tónkeristing bergen bostandyghyn, tendigin jazamyz. Tónkeris jolynda qúrban bolghan erlerdi óleng qylamyz. Ortaqshyldar jolyn, Kenes ýkimetin jaqtaymyz...

- Taghy da.

- Taghy da enbikshilerdi tap kýresine shaqyramyz; әielder tendigine arnap jazamyz. Jastardy oyatamyz, júrtty oqugha ýndeymiz. Baydy, juan júdyryqty týireymiz...

- Taghy da...

- Taghy nesi bolady? Eski moldalargha, dinge, eski әdet ghúryptargha qarsy sózder de jazylady. Mine, osy tәrizdi.

- Tónkeristen beri neshe jyl ótti?

- Alty jyl ótip, jetinshige ayaq basyp otyrmyz.

- Sodan beri qaqsap kele jatqan jarapazandaryng osy ghoy?

- Endi neni jazu kerek?

- Mine, senderding tónkeristi úqpaghandyqtaryn. Kýnde aighay, kýnde dauryq, jeldetken qara boran sóz mezi qylghanday bolghan joq pa? Qúrghaq sózden jalyqsandarshy! Endi bir ómirge, túrmysqa keletin sóz jazsandarshy! «Bizder  -   jastar  - kóppiz, júldyzbyz, arystanbyz, batyrmyz, qoryqpaymyz, janshyp taptap ketemiz, janyp túrghan otbyz, jalynbyz, biz qoymaymyz, biz keneltemiz, biz qaryq qylamyz...» dey bergennen ne tamady? Múnyng bәri et pen terining arasyndaghy jel emes pe? Tónkeristi jazghanda osylay jaza ma eken? Osydan bóten jazatyndaryng bar ma?

- Nege bolmasyn? Árkim әr týrli jazady,  - deuim múng aq eken, bastyrmalatyp sogha jóneldi:

- Basqa әdebiyetshilerding sózin kórmey jýrmin be? Kimdi aitasyn? Olar ne jazyp jýr? Bireu «Asan Qayghy», «Shortanbay» bolyp qazaqtyng ertegidey ótken kýnin jyrlap, «zar zamandatyp» jýr. Ótkendi qaytaru, ólgendi tiriltu kimning qolynan kelmekshi? Tarih ózenin keyin aghyzatyn qanday  «әuliye»? Qay qúday? Bú kýnnen týnilip, ótkendi kóksep, mәdeniyetten qashyrghan qaydan shyqqan payghambar? Qazaqtyng qay dosy?

Bireuing janashyl bolghannyng jóni osy dep eski әdebiyetti otqa órtep, eneden danyshpan, eneden enbekshil bolyp tughan kim bar edi? Kiyimsheng tughan qanday úl?

Eski әdebiyet, eski mәdeniyet baydiki, patshaniki eken. olardy joyalyq. Bershi, kәne jana әdebiyetindi, jana ónegendi. Osyny aitatyn aqyndar  kimning әdebiyetimen sugharylyp, janashyl bola qaldy eken? aldynda әleumet ghylymyn, túrmys jýiesin, tabighat zandaryn, jan januarlar jarylysyn zerttegen bay mәdeniyetining ghalymdary bolmasa, Marks shyghar ma edi? Markssiz Lenin tuar ma edi? Janaghy eski sabaq, eski baspaldaq emes pe?

Bireuing qyzben jýrgenindi, gulyayt salghanyndy, myqynynnan ústaghanyndy jazyp jýrsin, endi biring ne anda, ne mynda joq, qoyannan kóz jazyp qalghan tazyday, arsalandap jýrsin. Taghy bireuing kóringenge «Jalpaqsheshe» kóringeli týlkishe qúiryghyndy búlandatyp jýrsin. Endi birinning orysty qazaqqa, qazaqty orysqa shaghystyryp senim almaq, aqyn atalmaq oiyng bar. Taghy bireuing oiyn jasyryp, boyyn jasyryp, jat elding jazushylaryn  audaryp talshyq etudesin. Senderde múrat bar ma? Baqyt bar ma?  Jýrek bar ma?  Býgin  -  iydealist, erteng  -  materialist, býgin  - realist, erteng  -  simvolist, býrsigýni  -  futurist,  taghy birdeme «ist», әitpese әrqaysysynan bir shókim. Aqyndyqty, jazushylyqty sauysqangha aiyrbastap, neden múnsha adastyndar?  Kýndik kýnine, óshti qasty kegine, әlde kýnshildigine bola  elding ainasy  -  әdebiyetti úrys keriske, boqauyzgha ainaldyrdyndar.  Keleshekten úyalsandarshy! Kýiip kettim ghoy, shyday almadym ghoy!  Aytpayyn desem de qoymadyndar ghoy, týge azyp tughan múndarlar!  -  dep túra jóneldi.

- Toqtanyz, joldas! Qayyrylynyz! Ne qyl deysiz? Aytqanynyzdy isteyik. Jazbayyq dep jýrgenimiz joq. Qol tiymeydi. Kýnde qyzmet, mәjilis, dәris, teatr, suretke týsu, qyzben jýru, taghy, anau mynaudan  múrshamyz kelmeydi.

Artyna qasqyrsha qarap túrdy da, qayta oraldy. Taghy sóiledi. Men auzymdy ashyp, kózimdi júmyp tyndadym da otyrdym. Ol aita berdi:

- Jazushy kim? Aqyn kim? Bilesing be? Olar  -  zamannyng ainasy. Elding túrmysyn, ómirin, tilegin, armanyn әdebiyet ainasyna týsiretin solar. Ony kórse ony saq, múny kórse múny saq bolyp qazaqqa úghymsyz ne bolsa soghan eliktemey, shyn ómirdi, derekti ómirdi nege jazbaysyndar? Tónkeristen beri qazaq elining basynan qanday kýnder ótpedi? Qazaq dalasyn kómirdey basyp aqtar ótti. Qazaq dalasyndaghy soghys maydany ashyldy. Múnyng bәri qanday iz qaldyrdy? Osylardy qaysyng jazasyn?

Kenes ýkimeti ornady. Razberske, prodnalok, kólik,adam salyghy týsti. Eldi melitse, agent, instruktor, otryad qaptady. El ne kýige týsti? Áuelgi kezde partiyagha tonyn ainaldyryp talaylar kirdi. Olar týrli qyzmetpen, saylau júmysymen el aralady. Sauatsyzdyqty joyatyn dýmshe  múghalimder tarady. Olar elge ne payda, ne ziyan keltirdi?

Qazaq jútqa, asharshylyqqa úshyrady. Onyng auyrtpalyghy, shyghyny, qayghysy, zardaby qandaylyq boldy?

Tónkeristing jaqsy jaqtary, enbekshiler qojalyghy, sot, oqu, mektep, әiel tendigi,jer alu, qala salu, kedey balasy oqugha úmtylu, júmysshylar, ortaqshylar, jastar úiymdary,jetimhanalar ashyluy, olardyng isi  - mine, osylardy kelistirip, surettegen jazushylar bar ma?

Qazaqtan tónkeris ýshin alysqan, jan qighan erler boldy ma? Bolsa olardyng ómiri nemen ótti? Tónkeris jaghyna shyqqan azamattardyng kimi ne istedi?  Ortaqshyldar men boyamalardyng aiyrmasy neden kórindi? Últshyldar, ortaqshyldardyng kesiri qanday boldy? Búlardy qozghaghan jazushy boldy ma?

Býgingi shenqúmarlyq, kenesshildik, ata ru namysy, guberne namysy, oryngha talasu, toptasu, jiktesu qanday kýide? Kim ne ýshin kýresip jýr? Búlardy jazugha tisi batqan jazushy shyqty ma?

Osylardyng әrbireui әngime, bir roman bolugha jaramay ma? Tónkeris jazushysy, tónkeris aqyny bolsandar osyny nege jazbaysyndar? Tónkeristing maqsatyn týgel jazbaghan son, jazushymyn dep ne kerek? Osynsha sony, osynsha bay әngimeler jatqanda, sóz taba almay sandalyp, «Qara borangha», «Zar zamangha», «Asyq jargha», «Qaygha zargha» salynatyn ne bar? Qanday uaq nәrlerden qúralyp, tónkeris jemisi kórinbey me?

Ótken jaz bir kedey shәkirt elge baryp, ózindey jiyrma kedey balasyn әkelip,  oqugha týsirip otyr.  Búl tendikti kedey balasy qashan alyp edi? Áne, sening óz elinde parahodta jýk kóterip, jer astynda kómir qazyp jýrgen  talay júmysshylar ispolkom bolyp otyrghanyn kórmeysing be?

Melshiyip ne derimdi bilmedim. Tesireye qarap, tepsinip:

- Jazasyng ba?  - dep altyataryn suyryp aldy.

- Sha...m...mam.... kelmeydi ghoy, joldas!

- Endeshe, jazghanyndy qoyasyng ba? -  dep aqyryp, myltyghyn kezenip keudeme taqady.

- Qoyayyn, qoyayyn...  - dedim. Basyp jibere me boyym shimirgip, selk etip kózimdi júmyp qaldym.

Bitegeneden song kózimdi ashsam  - týk joq. Bayaghy ýstelim basynda shyntaqtap otyr ekenmin.