Senbi, 23 Qarasha 2024
Dat 4992 15 pikir 3 Sәuir, 2018 saghat 12:34

"Sagintaevtyn" baqyty – býkil qazaqtyng baqyty emes

«Pendening bәri armanda – aqymaqtyng ghana múny joq» - depti  ghúlama shayyr Ábubәkir Kerderi. Qúday saqtasyn, búl jerde Qazaqstan degen әp-әidik elding ýkimbasy (ýkimet basshysy) Baqytjan Saghyntaev, yaghny "Bahitjan Sagintaevty" sen sondaysyng degeli otyrghan joqpyn. Alayda, jaqynda onyng Ontýstik Qazaqstan oblysyna barghan saparynda «Orys tili bizge Qúday bergen baqytymyz» degenin әleumettik jeliden oqyghanda jogharydaghy óleng joly esime týse qalghanyna kinәli emes shygharmyn. Ol az bolsa «Oyly adamgha qyzyq joq búl jalghanda» deydi Qúnekem balasy.

Shynynda da, arghy-bergi zamanda ghúmyr keshken nebir danagóilerding ózi «armanym joq», «men baqyttymyn», әsirese, «oryssha bilgenim ýshin baqyttymyn» degenin estigen emespiz. Biraq baqyt degenimiz el, jer baylyghyn satyp-bútyp shetel bankilerine buma-buma aqsha tyghu jәne Sagintaev myrzagha úqsap birneshe jyl bolsa da Ýkimbas (Ýkimet basshysy) bolyp otyru dep oilaytyndar bar. Ekinshiden, Bahitjan myrza ózining ýkimet basshysy qyzmetine keluine oryssha bilgendigi zor septik bolyp otyrghanyn, al Qazaqstanda oryssha bilmeytin adam audan әkimi de bola almaytynyn jaqsy biledi. Aytpaqshy, Qazaqstanda lauazymdy qyzmet atqaryp, milliondaghan aqshany shetelge audaryp qashyp ketkender týgel derlik oryssha oqyghan, orysshanyng týbin týsiretinder. Biraq Sagintaev myrza orys tilin bizge Qúdaydyng bergen baqyty degende biz dep býkil qazaqty aityp otyrsa onbay qateleskeni. Óitkeni, ýkimet basyna barghandar, ministrler men әkimder qazaq tilin mensinbey oryssha sóilep baqytqa bólenip otyrghanymen, myna jaqta qazaq tili óz elinde orystildilerge qarap, jetim baladay jaltaq-jaltaq etip otyr. Al tili onday kýige týsken halyq esi dúrys bolsa baqytty halyqpyn dep aita almaydy. Oryssha bilmeytin qazaq Sagintaev siyaqty premier-ministr bolmaq týgil onyng kómekshisi de bola almaydy. Eger bir qazaq jinalysty qazaqsha ótkize bastasa, zalda otyrghan kez-kelgen orys nemese óz tilin mensinbeytin kez-kelgen  mәngýrt sol jerde shu shygharugha «pravoly». Olar Qazaqstan degen qazaq elinde oryssha bilmese eng әri ketkende kileng qazaqtar ghana túratyn 60-70 ýili auyldyng әkimi boludan әri kóterile almasyn, yaghni, onsha «baqytty» adam bolmay  qalaryn da biledi.

Átten, Sagintaev siyaqtylar orys tili býkil qazaqqa baqyt әkelmek týgil, onyng әlemdegi eng bay tilding biri – qazaq tilin óz elinde onsha qajet emes til qataryna ysyryp tastaghanyn bilmey otyrghan joq. Olar býkil mәjilis-mәslihatyn, býkil aqyl-kenesin qazaqtargha qarap «maghan mynany da istey almaysyn» degendey dýrkiretip túryp oryssha ótkizedi.

Jaqynda sol «baqytty» qauymnyng ishinde kózge iliner-ilinbes qana qyzmet isteytin bir dosym «jas Otannyn» sezine qatysqan eken, sol dosym qazaqtyng joyylyp baratqanyna kózim jetti dep jylarman bop keldi. Sol jiynnyng shet-jaghasyn teledidardan ózim de kórgenmin. Bir-birimen oryssha sóilesip jatqan ónkey qazaq úl-qyzdary, shash qoyysynan, kiyim-kiyisinen, keybireulerining ne bolsa soghan mәz bolghan dóreki de daraqy kýlkisinen janyng shoshidy. Boyynan inabattylyqtyn, últtyq tәrbie kórgendikting iysi onsha bayqala bermeytin shuyldaghan әumeserler ónshen. Úmytpasam, birer balanyng qúlaghynda syrgha jyltyrap túrdy. Osylardyng bir-birimen shuyldasyp tek oryssha sóilesip jatqanyn kórgende qanday «jas otanym» ósip kele jatqanyn oilap,  qazaghymnyng erteninen ózim de shoshynyp qalyp edim. Nege shoshynbasqa?! Býgingi biyliktegiler qazir qazaqqa qarsy әdeyi ertengi biylikke osynday jastardy dayarlap otyrghan siyaqty. Erteng qazaq elin basqarugha ne tili, ne kiyim kiyisi, ne aityp jatqan әn-kýii qazaqqa qosyp qyryq qaynatsang da sorpasy qosylmaytyn mynaday orystildi «baqyttylar» kelse, janaghy dosym aitqanday qazaqtyng joyylyp ketpegende nesi qalady? B. Saghyntaev aitqan, bizge Qúday bergen yaghni, orys tili әkelgen baqyt osy bolsa, qazaqsha dep bergen balabaqshadaghy nemerem  orysshagha aghylshynshany aralastyryp shýldirlep otyrsa, baqytty bolghannan góri, ólgenim artyq emes pe?! Qúday-ay, keshire gór.

Myrzan Kenjebay

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5341