Juyrda, «Egemen Qazaqstannyn» betinde belgili tarihshy, alashtanushy Mәmbet Qoygeldining «Elimizding alghashqy joghary oqu ornyna – 90 jyl» atty maqalasy jaryq kórdi (15.03.2018 jyl). Aghamyz ózining maqalasyn bizding 4 qantarda jariyalanghan «Alashtyng alghashqy institutyna – 100 jyl» («EQ», 04.01.2018 jyl) atty maqalamyzgha qarsy pikir retinde jazghanyn tilge tiyek etipti.

Ekeumizding de aityp otyrghanymyz qazaqtyng alghashqy joghary oqu orny, qazirgi Abay atyndaghy Últtyq pedagogikalyq uniyversiytet, búrynghy QazPI. Əriyne, týrli izdenisting songhy tújyrymy búltartpas dəlelmen ghana týiiledi. Al bir dəleldi eki jaqqa tartyp, ərkim óz týsinigin algha tartsa, onda biligi joghary, niyeti týzu, ədiletke ghana bas iyetin ýshinshi jaq óz tóreligin aituy kerek. Osy ədil tóreshilerge arnap biz de tómende óz pikirimizdi naqty týrde aitugha tyrysyp, algha tartyp otyrmyz.

2007 jyly shilde aiynda Tashkentte shygharmashylyq issaparmen bolyp, bir top qazaq ziyalylaryna jolyqtym. Sonyng ishinde tarihshy, Nizamy atyndaghy Tashkent memlekettik pedagogikalyq uniyversiyteti tarih fakulitetining 30 jylday dekany bolghan Seyduəli Tileuqúlov aqsaqalmen kezdestim. Búl kisi óz isine əbden berilgen, naghyz ghalym eken. «Elge qaytpaysyz ba?» degen súraghyma: «Keter edim, biraq Tashkentting arhiyvin qimaymyn, qazaqqa qatysty derekterding bәri osynda», degen edi. Mine, osy aqsaqal maghan «Pervyy kazahskiy institut v Tashkente» degen jinaq berdi. Jinaqta qazaqtyng alghashqy JOO-nyng tuu, ósu tarihyna qatysty barlyq qújattar tirkelgen eken. 1928 jyly onyng Almatygha kóshirilgendigi de aitylghan.

Múny kórip tanghaldym, demek, QazPIY-ding kindigi kesilgen jer Tashkent eken dep halyqqa jariyalaugha asyqtym. Maqalam «Egemennin» 2007 jyldyng 29 tamyzdaghy sanynda «Qazaqtyng túnghysh JOO» degen atpen, «Mine, janalyq!» aidarymen basyldy. Kóptegen izdengish, bilimdar ghalymdar búl janalyqqa eleng etti, sonyng ishinde professor Bahtiyar Sman da qoldaghan maqala jazdy. Alayda tiyisti organdar búghan mən bermedi. Uniyversiytet 2008 jyly 90 jyldyghyn emes, 80 jyldyghyn atap ótti...

Al biyl qazaqtyng alghashqy JOO ómirge kelgenine 100 jyl tolyp otyr- ghanda, ózimizben tuysqan ózbek halqy da óz JOO-larynyng ghasyrlyq toyyn atap ótkeli jatqanda qarap otyra almay, jogharydaghy maqalany tolyqtyryp jazyp, ony internet resurstary arqyly taratyp, Bilim jəne ghylym ministri E.Saghadiyevtin, Qazaq ÚPU rektory T.Balyqbaevtyng atyna ashyq hat jazdym. Búl joly da kóptegen ghalymdar, sonyng ishinde professorlar Dihan Qamzabekúly, Býrkitbay Ayaghan, Ziyabek Qabyldinov, Sabyr Qasymov, Əyip Ysqaqov jəne t.b. kóptegen azamattar qoldau bildirip jatty. Biraq búl joly da məsele ayaqsyz qalugha sayyp kele jatqanday kóringende, tarihshy Məmbet Qoygeldi aghamyzdyng osyghan baylanysty maqalasy jarq etti. Qarsy pikir bolsa da onyng məselege ortaqtasqanyna riza bolyp qaldyq.

Endi məselening mənisine boylaytyn bolsaq, M.Qoygeldi aghamyzben ekeu- mizding de sýienip otyrghanymyz bir derekter. Men jogharyda S.Tileuqúlov agha- myzdyng óz qolynan «Pervyy institut v Tashkente» degen jinaqty alghanymdy aittym. Sol jinaq «Iz istoriy kazahskogo pedagogicheskogo instituta v Tashkente» degen atpen S.Tileuqúlov jəne G.Tileuqúlovanyng atynan 2005 jyly Almatyda basylyp shyghypty. Demek, mening sýiengenim osy kitaptyng alghashqy núsqasy bolsa, M.Qoygeldi aghamyz ekinshisine sýienedi. Biz atalmysh jinaqtan: «Postanovleniyem Musulimanskogo komiyteta ot 7-15 oktyabrya 1918 goda, utverjdennym Sovetom Narodnogo obrazovaniya 20 oktyabrya 1918 goda pry russkom Pedagogicheskom uchiliyshe otkryto Kirgizskoe pedagogicheskoe otdeleniye» degen qújattyng týpnúsqasyn keltiremiz de, onyng 1919 jyldyng 1 shildesinde derbes pedagogikalyq uchiliyshege ainalghanyn, al 1920 jyldyng 1 qazanynda ólkelik Qazaq aghartu instituty bolyp qayta qúrylghanyn kórsetemiz. (Múnyng bərin S.Tileuqúlov aghamyz «Sentralinyy gosarhiv Uzbekistana., f.372, op.1, d.60, l.5» alghanyn jazghan).

M.Qoygeldi sol derekterdi: «1918 jyly 20 qarashada Tashkent qalasyndaghy orys pedagogikalyq uchiliyshesining janynan úiymdastyrylghan alty ailyq kurstar qazaq mektepteri ýshin arnayy múghalimder dayyndaytyn alghashqy oqu orny edi dese de bolady» dep qújatty səl erkindeu audara otyryp, əri qaray «Qazaq pedagogikalyq kursy 1919 jyly 1 mausymda jeke pedagogikalyq uchiliyshe bolyp bólinedi de, óz retinde osy uchiliyshe 1920 jyly Qazaq Oqu-aghartu komissariaty alqasynyng sheshimimen Qazaq aghartu instituty bolyp qayta qúrylady» deydi. Kórip otyrghanymyzday derek bir, eki jaqtyng sýiengeni de bir Tileuqúlovtyng kitaby, biraq ghalym aghamyz «pedagogicheskoe otdeleniye» degendi «alty ailyq kurstar» dep basqasha audarypty...

Búl jerde məsele audarmanyng naqtylyghynda da emes. Məsele – bir oqu ornynyng irgesi keneyip, ósip kele jatqanyn kórsetse kerek. Odan əri eki avtor da múnda qanday Alash arystarynyng sabaq bergenin, qalay oqytqanyn, qansha bala oqyghanyn, qanday ghylymy enbekter, oqulyqtar jazylghanyn jəne t.s.s. derekterge silteme jasay otyryp, sol týpderekten terip jazyppyz.

Ólkelik Qazaq aghartu instituty zamana talabymen birge ósip, damyp kele jatady. Bes jylda ol kóptegen qazaq azamattaryna bilim berip, kókirek kózderin ashady. Osy məselege baylanysty jazylghan maqalasynda belgili alashtanushy, akademik Dihan Qamzabekúly: «Qúrmanbek Jandarbekúly, Ghany Múratbaev, Əlibek, Əuelbek Qonyratbaevtar – Tashkenttegi Kirinpros bitirushileri», dep jazdy. («90 jyl emes, 100 jyl toldy», «Ayqyn» gazeti, 21.03.2018 jyl). 1926 jylghy 2 mamyrda Ólkelik Qazaq ýkimeti mətini mynaday qauly qabyldaydy: «Byvshiy KazInPros v g.Tashkente schitati preobrazovannym v PedVUZ pod nazvaniyem «Kazahskiy Pedagogicheskiy Institut». M.Qoygeldi aghamyz da osyny túp-tura qaytalaydy. Sonymen qatar Tashkentte Pedagogikalyq joghary oqu ornyn ashqanda sol kezdegi Halyq aghartu komissary Smaghúl Səduaqasovtyng sóilegen sózderin de biz sekildi búljytpay keltiripti.

Osydan əri, bir kezde barlyq týrkistandyqtargha ortaq bolghan Tashkent qalasy endi tek 1925 jyly qúrylghan Ózbek KSR-ning astanasy boldy. Sondyqtan mandayyna basqan jalghyz JOO-ny Qazaq ýkimeti kórshiles respublikada qaldyrmay, jana astana – Almaty qalasyna kóshiru məselesin qolgha alady. 1927 jyldyng 23 nauryzynda Qazaq AKSR Halyq komissarlar kenesi «Tashkenttegi Qazpedvuzdy bir ay merzimde Tashkentten Almatygha kóshiru məselesin sheshudi» Halyq aghartu komissariatyna tapsyrady. Alayda kóshi-qon bir ay emes, bir jylgha sozylyp, 1928 jylghy 1 qazanda Qazaqtyng alghashqy joghary oqu orny etek-jenin jinap, es biletin shaghynda Almatydaghy ómirin jalghastyrady.

Al endi qúrmetti oqyrman, QazPY 1918 jyly Tashkentte tughan ba, əlde 1928 jyly Almatygha kelgen song tudy ma, ony ózderiniz salmaqtanyzdar. Dýniyening bəri nólden bastalady emes pe, adam da tughan kýnin qaraqúlaqtana bastaghan kezinen emes shaqalaq shaghynan bastaydy. Sol siyaqty atalmysh oqu orny da birden qalyptasa qoymaghan, ol əueli pedagogikalyq uchiliyshening bólimshesi, odan peduchiliyshe, odan Aghartu instituty, odan PedVUZ, odan QazPY bolghan... Jogharyda aitqan maqalasynda akademik D.Qamzabekúly dýnie jýzining talay ataqty uniyversiytetteri ózderining shaghyn oqu oryndary bolyp bastalghan uaqytyn tughan kýni dep kórsetetinin aita kelip, QazÚPU-dyng da peduchiliyshening bólimshesi bolyp bastalghany dúrys ekenin taygha tanba basqanday dəleldep shyghypty. Osy pikirdi eshkim teris dey almas. Bizdinshe QazÚPU-dyng tughan kýni 1918 jyldyng 20 qazany...

Jaqsybay Samrat

Abai.kz