Senbi, 23 Qarasha 2024
Talqy 3164 0 pikir 6 Sәuir, 2018 saghat 09:58

Ýmitten góri, kýdik kóp

Ýkimetimizding «Sifrly Qazaqstan» atty memlekettik baghdarlamany qabyldaghandyghyna kóp uaqyt ótken joq.  Onyng qazirgi tanda asa qajetiligine eshkim de kýmәn tudyra qoymas. Ol jemisti týrde jýzege asqan kezde ekonomikamyz mýlde basqa qalypqa enedi. Basqaru tәsili jenildeydi, enbek ónimdiligi birneshe esege ósedi, tehnologiya týbirimen janarady. Qysqasy, bizding damyghan elderding qatarynan kórinuimizge tolyq mýmkindigimiz bar. Eng bastysy, qarapayym adamdardyng jaqsy júmys istep, demaluy men emdeluine qolayly jaghaday tughyzylady. Alayda osynau jaqsy janalyqtar men ong ózgeristerding mәn-jayyn qalyng kópshilik týsine qoydy ma eken? Oghan mening ýlken kýmәnim bar. Óitkeni sifrly tehnologiya dәuirine ótuge degen dayyndyq asa kónilge qona qoymaytyn sekildi. Mәselen, kóp júrttyng kónilinen shygha bermeytin densaulyq saqtau salasyn alyp qaralyq. Ony sifrlandyrudy bizding oblys qyzu qoldap, birden ilip әketti .Osy jyldyng basynan bastap  «Qaghazsyz auruhana» memlekettik jobasy ayasynda auruhanalardy, emhanalar men dispanserlerdi sifrlandyru jýzege asyrylmaq. Búl ne beredi? Ol eng aldymen dәrigerge onlayyn rejim negizinde jazylugha, elektrondy syrqat qaghazy men elektrondy densaulyq tólqújatyn tirkeuge jol ashady.

-Sifrlandyru ayasyndaghy medisinalyq kómek kórsetu adamdargha asa qolayly bolmaq,-deydi Qazaqstan Respublikasy densaulyq saqtaudy damytu Respublikalyq ortalyghy filialynyng basshysy Andrey Soloviev.

«Qazir ekining birinde qalta telefony bar. Demek,  mobilidi qosymshalardyng tiyimdiligi artady. Sol qalta telefony arqyly ózine ynghayly uaqytta dәrigerge jazylasyz, jeke kabiynetke tirkelesiz jәne de onlayn kenes ala alasyz. Sonday-aq pasiyent zerthana zertteuining qorytyndysyn da onlayn rejimde alady. Al elektrondy tólqújatta syrqatynyng tarihy, tipti allergiyalyyasy jayly da jazylady. Osynau sifrli týrde tirkelu tizimine oblysymyzdaghy ýsh psihatrialyq auruhana, SPID ortalyghy, balalar tis emhanasy men onkologiyalyq dispanser engizilip otyr», deydi Andrey Soloviev myrza.

Qarap otyrsan, erteng auyra qalsan, bәri de jep-jenil sheshilip, úzan-qayyr kezekten arylyp, dәrigerler janynnan tabyla ketedi eken. Múnan artyq qanday arman kerek. Arman degendi beker kaytyp otyrghan joqpyz. Óitkeni búl ghajayyptyng mynau naqty ómirde birden jýzege asuy tym qiyn bolatyn týri bar. Óitkeni ony jyldam engizuge tolyq jaghday joq desek te bolady. Ony Qostanay oblystyq densaulyq saqtau departamenti basshysynyng orynbasary Abat Jәuikov moyyndaghanday kedergiler jetip artylady. Mәselen, basty problema keng jolaqty, asa jyldam ghalamtorgha kelip tireledi. Onsyz sifrly tehnologiya degendi jyly jauyp qoigha bolady. Al orynbasardyng aituyna qaraghanda әlgindey ghalamtor ónirdegi tek 164  medisinalyq mekemede ghana ber. Búl  múnday barlyq mekemening 32 payyzyna әzer jetedi. Qalghandary, yaghny ýshten ekisi bayaghy taz qalpynda. Múny az deseniz, obldysymyzdaghy 366 auyldyq densaulyq mekemesinde ghalamtor degennen mýldem habarsyz. Mine, sondyqtan da tek ony ótkizuge ghana 400 million tenge bólindi. Sonymen qatar, dәrigerlerding ózderin ghalamtordy iygeruine arnayy bólinetin qarajatty qosynyz. Ol da anau-mynau azghantay dýnie emes, qomaqty qarjy. Búghan endi oblysymyzda dәrigerlerge degen múqtajdyqtyng eoelden erekshe ekendigin qosynyz. Mәselen, bizding ónirde ghana barlyghy 600-dey dәriger jetispeydi. Ásirese, anesteziolog, hirurg, reanimatolog, akusherov-giynekolog y pediatr degender mýldem qat. Búl problemalaar auyldyq jerlerde ghana emes, ýlken qalalarda da ótkir kýiinde qalyp otyr. Mәselen, Qostanay qalasyndaghy perinatalidyq ortalyq mamandarmen tek 60 payyzgha ghana jabdyqtalghan. Demek, aldymen kadrlar mәselesin shesheip almay, qanday            janalyq engizem deu, bos әureshilik.

Minekey,osydan keyin kónilge kóp kýdik úyalaytyndyghyn qalay jasyrarsyz. Onyng ýstine dәrigerge onlayn-rejiyminde qabyldaugha jazylu sol bayaghy orasan ýlken kezekti qalay azaytatyndyghyn eshkim de týsindirip bere almaydy. Oblysymyzda medisisna salasynda dәrgerlerding jetispetytindigi aityla da, jazyla da jauyr bolghan taqyryp ekendigin eskersek, әlgi kezek degen pәlening azayatyndyghyna eshkim de senbeydi. Demek, mamandardyng qat kezinde sifrly tehnogiyany engizu joghary jaqqa jalghan aqparat berip, «bәrin de qatyryp jatyrmyz» dep jaqsy atty kórinip qalu demeske laj joq. Jalpy, bizde qanday da bastama aldymen esh dayyndyqsyz bastalyp, keyin ol siyrqúiyshaqtanyp ketip, eshkimning de esinde qalmaytyn «jazylmastay syrqat» sindromy bar. Bizding qorqatynymyz osy. Áytpese osy sifrly tehnologiyanyng oidaghyday jýzege asuyna tilektes emes adamdy tabu qiyn shyghar.

Jaybergen Bolatov

Qostanay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377