Jerdi bóliske salu nauqany qaytadan qozatyn týri bar
«Agenttik oblys әkimderimen birlesip, biyl auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerge týbegeyli reviziya jýrgizip, 2012 jylgha qaray ol jerlerge inventarizasiya jýrgizu mәselesin pysyqtauy kerek... Qarjy ministrligi atalghan mәseleni qarjylandyrudy sheshuge tiyis, osy mәseleni pysyqtauy kerek... Qazir auyl sharuashylyghy boyynsha mal jayylymdaryna, shabyndyqtargha erekshe nazar audarynyzdar, sebebi múnyng barlyghy bizding nazarymyzdan tys boldy. Óitkeni mal bolmady, al qazir biz auqymdy baghdarlamany qolgha alyp jatyrmyz («Iri qara mal etining eksporttyq әleuetin damytu» baghdarlamasy. - QazTAG) jәne osynyng barlyghyna jogharydaghy jaghday әser etedi».
QR premier-ministri Kәrim Mәsimovting QR Jer resurstaryn basqaru agenttigining alqa mәjilisinde aitqan sózinen.
QazTAG. 20 qantar, 2011 jyl
Auyldaghy aghayyn, nazarynyzda jýrsin: erterek qamdanbasanyz, jayylymdyq jәne shabyndyq jerinizden aiyrylyp qaluynyz mýmkin. Múny jay sóz eken dep qalmanyz: 2010 jyly 1 mln 100 myng gektar jer jekelegen adamdardan memleket menshigine tartyp alynghan. Al jekeshelendiru mәselesin qayta qaraugha niyettengen ýkimet múnday әdiletsiz әreketti biyl tipten qyzdyra týspek.
«Agenttik oblys әkimderimen birlesip, biyl auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerge týbegeyli reviziya jýrgizip, 2012 jylgha qaray ol jerlerge inventarizasiya jýrgizu mәselesin pysyqtauy kerek... Qarjy ministrligi atalghan mәseleni qarjylandyrudy sheshuge tiyis, osy mәseleni pysyqtauy kerek... Qazir auyl sharuashylyghy boyynsha mal jayylymdaryna, shabyndyqtargha erekshe nazar audarynyzdar, sebebi múnyng barlyghy bizding nazarymyzdan tys boldy. Óitkeni mal bolmady, al qazir biz auqymdy baghdarlamany qolgha alyp jatyrmyz («Iri qara mal etining eksporttyq әleuetin damytu» baghdarlamasy. - QazTAG) jәne osynyng barlyghyna jogharydaghy jaghday әser etedi».
QR premier-ministri Kәrim Mәsimovting QR Jer resurstaryn basqaru agenttigining alqa mәjilisinde aitqan sózinen.
QazTAG. 20 qantar, 2011 jyl
Auyldaghy aghayyn, nazarynyzda jýrsin: erterek qamdanbasanyz, jayylymdyq jәne shabyndyq jerinizden aiyrylyp qaluynyz mýmkin. Múny jay sóz eken dep qalmanyz: 2010 jyly 1 mln 100 myng gektar jer jekelegen adamdardan memleket menshigine tartyp alynghan. Al jekeshelendiru mәselesin qayta qaraugha niyettengen ýkimet múnday әdiletsiz әreketti biyl tipten qyzdyra týspek.
Múnday aqpar Jer resurstaryn basqaru agenttigining kollegiya otyrysynda aityldy. Ótken jyly agenttikting aimaqaralyq jer inspeksiyasy jer zannamasynyng saqtaluyna 6 myng 300 tekseru jýrgizgen. 1 mln 100 myng gektar jerding memleketke qaytaryluy, mine, osy tekseruding nәtiyjesi bolsa kerek. Agenttik tóraghasy Ómirzaq Ózbekovting mәlimdeuinshe, aumaghy 95 myng gektar bolatyn 254 uchaskeni memleket menshigine alu sharasy sot sheshimimen ghana jýzege asqan. Búl ne degen sóz? Búl - osynsha uchaskening iyesi jerdi óz erkimen bergisi kelmegen degen sóz.
Bir qyzyghy, resmy mәlimetterde tekseruding qanday talaptar boyynsha jýrgizilgeni jóninde mardymdy aqparat joq. Degenmen Qazaqstan Respublikasynyng Jer kodeksinde «Maqsaty boyynsha paydalanylmaghan jer uchaskesin menshik iyesinen jәne jer paydalanushydan mәjbýrlep alyp qoy» (92-bap) degen bap bar. Onda bylay dep jazylghan:
Auyl sharuashylyghy óndirisine ne túrghyn ýy qúrylysyna nemese ózge de qúrylysqa arnalghan jer uchaskesi eki jyl ishinde (eger Qazaqstan Respublikasynyng zandarynda neghúrlym úzaq merzim kózdelmese) tiyisti maqsatynda paydalanylmaghan jaghdaylarda, onday jer uchaskesi osy Kodeksting 94-babynda kózdelgen tәrtippen menshik iyesinen jәne jer paydalanushydan mәjbýrlep alyp qoyylugha jatady. Búl kezenge múnday uchaskeni iygeruge qajetti uaqyt, sonday-aq dýley apattar saldarynan nemese osylaysha paydalanugha mýmkindik bermegen ózge de mәn-jaylargha baylanysty atalghan uchaskeni maqsaty boyynsha paydalanu mýmkin bolmaghan uaqyt kirmeydi.
Auylsharuashylyq maqsattaghy jerdi tartyp alugha osy Kodeksting 93-baby da negiz bolady. Onda jerdi útymdy paydalanu erejeleri óreskel búzylsa, ony paydalanuda auylsharuashylyq jerining qúnarlylyghy tómendese, ekologiyalyq jaghdaydyng nasharlauyna әkep soghatyn bolsa, menshik iyesinen nemese jer paydalanushydan mәjbýrli týrde alynatyny aitylghan.
Endeshe, memleket menshigine mәjbýrli týrde qaytarylghan jer kimderge berilui mýmkin? Búl asa ózekti saualdyng jauaby 94-baptyng 4-shi tarmaghynda túr: Osy Kodeksting 92 jәne 93-baptarynda atalghan negizder boyynsha sot sheshimimen jer uchaskesin menshik iyesinen nemese jer paydalanushydan mәjbýrlep alyp qoyghan jaghdayda jer uchaskesine menshik qúqyghy nemese jer paydalanu qúqyghy (jer uchaskesining memleketten satyp alynghan jaldau qúqyqtaryna qatysty) Qazaqstan Respublikasynyng azamattyq is jýrgizu jәne atqarushylyq zandarynda belgilengen tәrtippen sauda-sattyqta (konkurstarda, auksiondarda) satylady.
Konkurs pen auksionnyng bizding elimizde qalay jýrgiziletini jalpaq júrtqa mәlim. Auksion - aqshalylardyng oiyny. Kimning aqshasy kóp bolsa, kim әkim-qaralardyng kónilin taba bilse, auksiondaghy jenis soniki. Óitkeni jerdi qaytaru men qayta satudy biylikting jergilikti tarmaqtary jýzege asyrady.
Jer resurstaryn basqaru agenttigining derekterine sýiensek, jerge qatysty auksiondardan biyl ayaq alyp jýre almay qaluynyz mýmkin. Sebebi, dәl osy qúrylym oblys әkimdikterimen birlesip, 3 mln gektarday paydalanylmay jatqan jerdi anyqtap qoyypty. Búl - 17 myng uchaske iyesining basy daugha týsedi degen sóz. Búl az deseniz, agenttik jalpy aumaghy 1,6 mln gektar bolatyn 4 myng 900 uchaskeni iyesiz jer retinde tirkegen.
Osy shara, bir qaraghanda, kedeylerding jerin tartyp alyp, baylargha ýlestiru nauqanyna úqsap ketedi. Nelikten deseniz aitayyq, tekseruge ilikken jer telimderi anau aitqanday paydagha batyratyn asa tiyimdi jerler emes. Mәselen, astyqty aimaqtardyng jerin biylik ókilderi men bay-baghlandar әldeneshe jýz myng gektarlap, әldeqashan bólisip alghan.
Al býgingi tekserude jayylymdyq pen shabyndyqqa basa mәn berilip otyr. Agenttik tóraghasyna osyny qadap tapsyrghan Kәrim Mәsimovting «Qazir auyl sharuashylyghy boyynsha mal jayylymdaryna, shabyndyqtargha erekshe nazar audarynyzdar, sebebi múnyng barlyghy bizding nazarymyzdan tys boldy. Óitkeni mal bolmady, al qazir biz auqymdy baghdarlamany qolgha alyp jatyrmyz», - degeni tipten qyzyq. Ýkimet basshysy: «Múnyng barlyghy bizding nazarymyzdan tys boldy», - deuimen ne aitqysy keldi? «Halyqqa bayqamay jer berip qoyyptyq», - degeni me? Qanday memleket jer mәselesine «nazardan tys» qaray alady?
Shamasy, keybir sarapshylardyng pikirine qaraghanda, 90 jyldary jýrip ótken eldegi jekeshelendiru sayasaty býginde qaytadan qaralugha týsetin siyaqty. Qarapayym tilmen aitqanda, iri óndiris oryndarynda jýrip jatqan jeke menshikti qaytadan bólisu nauqany endi auylgha da kelui mýmkin.
Eng bastysy, halyqtyng qolayyna jaqpaytyn osy nauqan Núrsúltan Nazarbaevtyng referendum siyaqty asa «nәzik» sayasatymen de úshtaspay túr. Múny týsindiru ýshin birneshe saualdy tizbektey qoysaq, jetkilikti sekildi. Auylsharuashylyq maqsatyndaghy jer mәselesi talay jyldan beri kóterilmey kelip, nege dәl býgin kýn tәrtibine shyqty? Referendumdy birinshi kezekte qoldaugha tiyis auyl halqyn jogharghy biyliktik sayasatqa qarsy qoiydyng astarynda ne bar? Jerdi tartyp alu - onsyz da әreng jan baghyp otyrghan aghayyndy qalay ashyndyrmaydy? Referendumdy dauysqa salu nauqanynyng keshe ghana ayaqtalghany belgili. Endeshe, memleket basshysynyng taghy bir 10 jyl taqta otyratyn merzimi anyqtalatyn óliara kezende halyqty biylikke qarsy qoiygha kim qúshtar bolyp otyr? Álde búl halyqpen sanasudan qalghan memlekettik sayasattyng naqúrys núsqasy ma?
Sizding ne úqqanynyzdy qaydam, al jekelegen sarapshylar jer mәselesining kóteriluin biylikting óz ishindegi alauyzdyqtyng bir nyshany dep baghalauda. Biraq búl alauyzdyq Astananyng tórindegi Aqordanyng manayyn ghana qyryq pyshaq qylsa bir sәri ghoy, onyng salqyny alys auylda alty saulyq, eki eshkisin talghajau etip otyrghan qara halyqtyng qaq mandayynan tiyetin soqqy bolatyn týri bar.
Qalay bolghanda da, anyrap qalma, aghayyn, jerine ie bol!
«D»
Ghany QALIYEV,
«Auyl» partiyasynyng tóraghasy:
«Bir kezde bizding partiya jer satugha qarsy shyqqan bolatyn. Kim ónim óndiredi - jer soghan tiyesili boluy kerektigin aitqanbyz. «Jer kodeksi» qabyldanar kezde bizge: «Jer ainalysqa týsedi, shash-etekten payda kóremiz. Jer jekemenshikke berilse, onyng kýtimi bolady, qarjyly adamdar jerdi úzaqqa satyp ala alady. Jerdi bankterge qoyyp, nesie alugha bolady», - degen edi.
Býgingi kýni satylghan jerding kólemi resmy týrde 0,7 payyzdy qúraydy.
Bankter jerdi salymgha alyp, adamdargha nesie berip jatqan joq. Qazaqstandaghy 90 payyz jer - memlekettiki. Ol jalgha berilgen. Biraq býgin ony jasyryn týrde ekinshi ret jalgha berushiler bar. Múny nege eshkim teksermeydi?
Meninshe, jer memlekettiki bolghan son, onyng memleketke qaytarylghany, әriyne, dúrys. Biraq ol jer erteng kimge beriledi? Taghy da oligarhtargha ma, bolmasa sharua adamdaryna ma?
Jayylymdyq jerler nege iygerilmey jatyr? Ony jalgha alghandar jalqaulyq tanytty ma nemese ýkimet qoldamaghan son, sharua adamdary jerdi iygere almady ma? Eng aldymen osy mәseleni talqylau kerek! Ókinishke qaray, múny taldaghan eshkim joq. Toqsanynshy jyldan beri jayylymdyq jerding 70 payyzgha juyghy paydalanylmay jatyr, eginshilik jerler men suarmaly jerler azayyp ketti. Múny kim tekserip jatyr? Ghalymdar men auyldy jerlerdegi mamandardyng basyn qosyp, búl mәseleni talqylap jatqan ýkimet joq.
Qazir maldyng 80 payyzy jekemenshikting qolynda. Onyng ózinde birer iri qarasy men sanauly úsaq mal ústaghan halyq malyn qayda aparyp jayaryn bilmey qinalady. Malgha shúrayly degen jerlerdi ang aulap, ermek etu ýshin baylar alyp alghan degen qaueset bar. Onyng anyghy qanday? Shyn mәninde, jer býgin kimning qolynda - búl tegis saralanuy kerek.
Kez kelgen damyghan elde kez kelgen mәsele onyng ishinde jer mәselesi de ghylymy túrghydan qaralady. Bizding elde jer mәselesimen ghalymdar ainalyspaydy, olar búl mәselege tipti qatystyrylmaydy».
Baltash TÚRSYMBAEV,
qogham qayratkeri:
«Jerdi tekseru, esepke alu turaly biz kóp uaqyttan ber aityp kele jatyrmyz. Jerdi jekemenshikke ainaldyrghanymyzgha da onshaqty jyl bolyp qaldy ghoy.
Biraq jer alghanymen, ony qúnarlandyryp, kýtip-baptap, odan týsim tauyp jatqandar sanauly. Ózge memleketter siyaqty auyl sharuashylyghy óndirisin damyta almadyq. Múny bizder ýnemi synap keldik. Endi búghan ýkimetting de kózi jetip, sol synnan bir qorytyndy shygharayyn dep jatqan bolar.
Memleket jayylymdyq jerlerdi, mal sharuashylyghymen ainalyspaghan, enbek etpegen, jerdi kýtpegen adamdardan qaytaryp alyp, ony halyqtyng ortaq paydalanuyna beruge tiyis.
Nege deseniz, keshegi újymshar men kensharlardyn, bólimshelerding júrnaqtary әli bar. Onda adamdar azdaghan maldaryn baghyp, kýn kórip, ómir sýrip jatyr. Halyq sol azdaghan malyn kóbeytip, mal ónimin óndirumen ainalyssyn, auyl sharuashylyghyn damytsyn.
Eger osy baghytta júmys istese, onda ýkimet dúrys baghytta, al eger «jerdi memleketke aldyq» dep, ertengi kýni ózderining ainalasynda jýrgen alpauyttargha qaytadan bólip beretin bolsa, ýkimetting býgingi isinen esh nәtiyje shyqpaydy. Ýkimet býgin jerge qatysty birinshi qadam jasady, al ekinshi qadamy qanday bolady - ony endi uaqyt kórsetedi».
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 03 (86) 26 qantar 2011 jyl