TAJAL – TAGhAM
Biz gazetimizding ótken sanynda Fast fud taghamdarynyng adam aghzasyna tiygizetin ziyany turaly sóz qozghaghanbyz. Býgin de sol taqyryp ayasyndaghy әngimeni jalghastyryp, Alekseyding tәjiriybening kelesi aptasynda qanday kýy keshkeni jayly jәne bizding kýndelikti paydalanyp jýrgen et, sýt ónimderinin, taghy basqa azyq-týlik týrlerining qalay óndelip, tútynushygha jetetini jóninde әngime órbitpekpiz.
Óz aghzasynda únamsyz ózgerister biline bastaghanyn bayqasa da Aleksey tәjiriybeni toqtatpaugha bel baylady. Ol tym kýigelek bolyp ketti, әriptesterimen til tabysu da qiynday bastady. Basy qatty auyryp, joghary qabatqa kóterilgende entigip qalatyn, úiqysy da búzyla bastady.
Osydan keyin ol tәjiriybening ekinshi aptasynda tek et, sýt jәne qaqtalghan qús etimen qorektenudi úighardy.
Qús etining tez qorytylatyn, óte jenil tamaq ekeni belgili. Biraq sol qústyng tútynushygha qalay kelip jetetine mәn bere bermeymiz.
Al, qús ósirushiler balapandardyng eki ay ishinde tez onalyp, salmaq qúrauy ýshin jemge týrli dәrumender men aghzanyng ósuin kýsheytetin natriy glutamaty bar jasandy qozdyrghyshtar qosady. Múnday gormondyq dәrumender men antibiotikterding adam aghzasyna da ziyandy әseri óte kóp. Oghan qosa, qús etin dayyndauda kóbinese sanitarlyq-gigiyenalyq talaptar saqtalmaydy. Etti qaqtaytyn, yaghny pisiretin ydystar men jabdyqtar jii tazalanyp túrmaydy. Al, birneshe ret qoldanylghan may ony qyzdyrghan kezde kanserogendi zattar payda bolyp, adam aghzasyna óte ziyandy zatqa ainalady. Dәmdegish zattardyng qúramyndaghy himiyalyq elementter de ystyqtyng saldarynan qúramyn ózgertip, zalaldy nәrseler bólip shygharady.
Mine, Fast fud tamaqtarynyng adam densaulyghy men jýikesine keri әser etip, Fast fud ónimderine degen tәueldilik payda bolady. Al, artyq salmaq aghzagha qosymsha jýk týsiredi.
Býgingi tanda damyghan elderding ekonomikasy, negizinen, farmasevtika salasyna, kosmetologiya óndirisine jәne Fast fud taghamdaryn shygharugha tikeley tәueldi. Búl kompaniyalargha býkil adamzattyng ash, auru, әri shekten tys semiz bolghany kerek. Óitkeni jýikesi nashar semiz adam tek qúlqynnyng qamyn oilap, qaryn toyghyzudy ghana biledi. Auyra qalsa, dәrihanalarda týrli dәri-dәrmek tolyp túr. Al, bet-auzyndaghy «kemshilikterdi» kosmetikanyng kómegimen әrlep, «jónge» keltiredi. Osylaysha dýniyejýzilik alpauyt kompaniyalardyng aqsha jasau diyirmeni toqtausyz ainalyp túrady.
Maldyng nemese qústyng tamaghyna qosylatyn antibiotikter men etti óndeude qoldanylatyn himikattar onyng qúramynda saqtalyp qalady. Songhy kezderi et ónimderinen ulanudyng kóbeyip ketkeni sodan. Reseyding ózinde 2006 jyly jýzdegen adam et ónimderinen ulanyp, auruhanagha jatyp shyqty.
Fast fud ónimderin jii paydalanatyn adam artyq salmaq qosyp, sonyng saldarynan aghzasy kýizeliske úshyrap, depressiyagha týsedi. Múnday kezde odan qútyludyng jalghyz joly – antiydepressanttar. Stress kezinde aghza energiyany esepsiz shyghyndaydy. Onyng orynyn tek qana Fast fud ónimderi toltyrady. Osylaysha jýikesi búzylghan, óz-ózine senimsiz túlgha qalyptasady.
Al, qazirgi shújyq ónimderi búrynghydan mýldem basqasha. Kenes uaqytynda azyq-týlik ónimderine GOST jýiesi engiziletin. Býginde búl ónimder tehnikalyq sharttargha (TU) sәikes shygharylyp jatyr. Mәselen, GOST talaptary boyynsha, etten jasalatyn ónimderge azyqtyq qospalar qosugha mýldem tyiym salynghan edi. Al, tehnikalyq sharttargha sәikes, múnday núsqaular alynyp tastalyp, sapasyz etke soya aquyzyn, ónimning sapasyn jasandy týrde arttyratyn basqa da himiyalyq zattar qosugha shekteu qoyylmady. Senseniz, qazir dýkende túrghan shújyqtyng qúramynda et joq. Dayyn ónim dam aghzasyna óte ziyandy soya konsentratynan, dәmdegish, salmaq kóbeytkish, et dәmin beretin týrli himiyalyq qospalardan túrady. Solay bola túra, et ónimin shygharushylar tútynushyny ónimning qúramyndaghy himiyalyq qospalar óte az mólsherde, esh ziyansyz dep sendiredi. Biraq himiyalyq zattar jyldar boyy aghzamyzgha shógip, ishki mýshelerimizdi ziyandap jatyr. Shyn mәnisinde, múnday shógindiler adam aghzasynda tipten bolmauy kerek. Al, Fast fudty paydalanghan sayyn aghzanyng ózin ózi tazalau qabileti joghala beredi.
Al, siz óziniz jaqsy kóretin jinishke shújyqtyng (sosiska) qúramynda ne bar ekenin bilesiz be? Onyng 25 payyzy – soya aquyzynan, 15 % – qús etinen, 7 % – mal etinen, 5 % – krahmal únynan, al 45 % – maldyng terisinen, taramys-tamyrlary men býirek-bauyrlarynan jasalghan emulisiyadan túrady. Mine, sýiip jeytin taghamnyng siqy osynday.
Eng soraqysy – ótpey qalghan shújyq ónimderi et kombinatynda qayta óndeuden ótip, sauda nýktelerine qayta әkelinedi. Múndayda búrynghysy azday, onyng qúramyna qaytadan azyqtyq qospalar qosylady.
Himiyalyq azyqtyq qospalarmen sauda jasaytyn kompaniyalardyng óz jarnamalarynan mynaday úsynystardy kóptep kezdestiruge bolady:
«Bizding ónimderimiz biznesinizding algha ilgerileuine kómektesedi, shújyq, taghy basqa et ónimderining qúramyndaghy etti jasandy jolmen 10%-gha kóbeytedi. Múndayda óndiristi damytu ýshin qosymsha qarajat talap etilmeydi, jana tehnologiyalardy engizuding qajeti joq. Jartylay ystalghan shújyq ónimderin 8-10%-gha kóbeytu ýshin azyqtyq qospanyng 400 gramyn ghana 100 kg farshqa qossanyz jetkilikti. Ónimning tartymdylyghy, dәmining ereksheligi oidaghyday bolady». Múnday jarnamagha pikir aitudyng ózi – aghat.
Azyq-týlik satyp alghan kezde ónimning tauar qúlaqshasyndaghy (etiyketka) kanserogendi zattar turaly mәlimetke múqiyat nazar salghan jón. Sapasy tómen, kanserogeni óte joghary ónimdi túraqty týrde paydalanyp jýrgen kisining dertine daua joq. Qyltamaq siyaqty emi joq aurulardyng bәri de osy kanserogendik zattardan tuatynyn ghylym dәleldep otyr. Jyldar boyy uly zattar jinalghan aghza genetikalyq ózgeristerge úshyraydy. Al, genning ózgerui adamnyng azuyna, kónil-kýiining qúldyrauyna әkelip soghady. Bauyrdyn, talaqtyn, býirekting qaterli isigine shaldyghugha osy kanserogender sebepshi bolady. Eger tamaqtyng tauar qúlaqshasynda qúramynda «E» degen degen zat bar dep kórsetilse, onda ónimge azyqtyq qospalar, himiyalyq dәmdegishter, jasandy boyau qosyldy degen sóz. Olar ónimdi búzyludan saqtaytyn kýshti reagentter.
Azyqtyq qospany adamzat erte kezden paydalanyp keledi. Mysaly, tabighy as túzy etke, balyqqa, kókóniske qosylsa, astyng dәmi kirip, tәbet shaqyrady. Al, himiyalyq qospalardyng adam aghzasyna ziyany úshan-teniz. Sondyqtan dýniyejýzilik tamaq óndirisinde azyqtyq qospanyng ýsh týrin mýldem qoldanugha tiym salynghan. Olar E-121 qospasy – qyzyl sitrus taghamdyq boyauy, E-123 – amarant boyauy, E-240 – formaldegid konservanty. Búl qospalar shokoladqa qosylatyn.
Býginde E-240 konservantynyng azyq-týlikke keri әser etetini dәleldengen. Keybir azyqtyq qospalar allergiyalyq reaksiya tughyzady, asqazan-ishek jolynda qabynu payda bolyp, tayanysh-qozghalu mýshelerding júmysynyng búzyluyna alyp keledi. Búl turaly ghylymy jurnaldarda jii aitylyp jýr.
Dәmdegish eki týrge bólinedi: jasandy jәne tabighi. Óndelgen azyq-týlik ónimderine jasandy dәmdegish tabighy dәm beredi. Búlardyng bәri himiyalyq jolmen alynatyndyqtan múnday qospalargha óte saqtyqpen qarau kerek.
Eksperiymentting on birinshi kýni Alekseyding asqazanyn shanshy bastady. Úiqysy búzylyp, týnde qayta-qayta oyana berdi. Beymaza kýige týsip, kónil-kýii bolmady. As qorytu qyzmeti nasharlady.
Mamandardyng aituynsha, búl talaq júmysynyng nasharlauynyng belgisi. Endi Alekseyge sýt ónimderinen jasalghan taghamdardy ishuge kenes berildi.
Keybir sýt ónimderi 100 payyz jasandy ekeni, zauyttan shyqqan sýt ónimderining adam aghzasyna ziyandylyghy turaly kóp aitylyp jýr. Tabighy sýt asyp ketse 3-4 kýn ghana saqtalady. Sosyn ashyp ketedi. Al, sauda nýktelerindegi «tabighy sýt» belgili bir temperaturada 6 aigha deyin saqtalady. Bizdi de oilandyratyny – osy jaghday. Mәsele sýtting qúramyna qosylghan konservanttar men sýt saqtalatyn aseptikalyq qorapta túrghan siyaqty.
Aseptikalyq qorap degenimiz ne? Búl qorapqa antibiotikter sinirilui mýmkin, әlde ol zalalsyzdandyrylatyn zattarmen bayytylady. Múnday qorapta kóp saqtalghan sýt ónimderi adam aghzasyna óte qauipti azyqqa ainalyp ketui mýmkin. Ayran men yogurt 0 jәne -1 gradusta kóp saqtalsa, onyng qúramyndaghy tiri mikroaghzalar ómir sýre almaydy. Yogurttyng saqtalu merzimi – 3 ai. Mamandardyng aituynsha, 3 aigha deyin saqtalatyn yogurt ózining tauarlyq qúnyn mýldem joyghan bolyp esepteledi. Sebebi yogurttaghy mikroorganizm ólmey, tiri saqtaluy tiyis.
Ayrandy qalay saqtaugha bolady? Aytatyny joq, oghan tek konservant qosu qajet. Nemese túraqtandyrghyshtar, antibiotikter qosyp, radiasiya sәulesimen qayta óndeuden ótkizu kerek. Yogurt, airan jәne taghy basqa sýt ónimderinen jasalghan ónimderdi túraqty týrde paydalansanyz, ómirinizge qauip tóndiretininizdi de esten shygharmanyz.
Jaqynda Shveysariya aqparat qúraldarynda tang qalarlyq derekter jariyalandy. Búdan otyz jyl búryn jerlengen adam mýrdeleri sol kýiinde búzylmay saqtalghan. Dәl bir jeti búryn dýniyeden ozghan adamdar siyaqty dersin!
Ólgen adamnyng denesi 3-4 jyldyng ishinde irip-shirip, tek qu sýiegi ghana qaluy kerek edi. Búl elding zannamalaryna sәikes, búryn zirat bolghan jerge 17 jyldan keyin ghana qayta adam jerleuge rúqsat etiledi. Al, otyz jyl boyy mini qúramay túrghan mәiitter turaly ne aitugha bolady? Áriyne, ghalymdar búl jaghdaydy zerttey kele, denelerding búzylmay saqtaluyna jegen tamaqtarynyng qúramyndaghy kogservanttardyng tikeley qatysy bar ekenin anyqtady. Konservanttar sol kezding ózinde gazdalghan ishimdikterde, tәtti taghamdar men susyndardyng jәne Fast Fud ónimderining qúramynda kóp bolghan. Ómir boyy aghzagha jinaqtalghan konservanttar ol ólgennen keyin de denesining búzylmay saqtaluyna әser etedi eken.
Azyq-týlikting saqtalu merzimin úzartu – tamaq ónerkәsibimen ainalysatyn kóptegen kompaniyalardyng basty maqsaty. Kókónis jәne jemis-jiydekterdi, әueli, himiyalyq qospalarmen «óltirip», zalalsyzdandyrady, sosyn konservanttardyng kómegimen taghy da qayta óndeledi.
Ananas, banan, jýzim, t.b. kókónis ónimderi mini qúramay tútynushygha jetu ýshin himiyalyq jolmen aldyn-ala óndeledi. Mysaly, alma qabyghy parafinning júqa qabatymen qaptalady. Osynday tәsil almany eki jyl saqtaugha mýmkindik beredi. Almany jemes búryn jәy ghana sumen juu jetkiliksiz. Ony shetkamen múqiyat ysqylap, birneshe minut ystyq sumen juuymyz qajet.
Bazardaghy kózding jauyn alghanday órik qaghy – tabighy týrde osynday bolyp qaqtalyp qaluy ekitalay nәrse. Eger órik tabighy týrde keptirilgen bolsa, onyng qúramyndaghy adam densaulyghyna paydaly zattardyng bәri de minsiz saqtalady. Al, himiyalyq jolmen qaqtalghan óriktegi kerekti zattardan dәnene qalmay, adam aghzasyna paydasynan ziyany kóp zatqa ainalady.
Sózimiz tiyanaqtyraq boluy ýshin bir mysal keltirip keteyik. Kartoptan jasalghan fry – әlemde eng kóp taraghan jenil tagham. Makdonalidste ony dayyndau ýshin qyruar uaqyt júmsalatyn. Biraq ol gamburgermen birge tútynushylar arasynda ýlken súranysqa ie bolyp, firma ýshin orasan zor tabys kózi bolghandyqtan, qansha uaqyt ketkenine qaramastan, ony dayynday berdi. Mine, osyny eskergen kartop ósirushi fermer Djey Arsing kartop óndeuding jana tehnologiyasyn oilap tapty. Qazirgi kartop zauyty osylaysha payda boldy. Óndiristik prosess búl jerde tolyq avtomattandyrylghan. Kartop iriktelip, juylyp keptirilgennen keyin ystyq budyng kómegimen qabyghy sydyrylady. Odan song ol avtomatty qondyrghyda turalyp, ýlken ydystardaghy qaynap túrghan maygha salynady da qytyrlaq kýige kelgenshe quyrylady. Tonazytqyshta múzdatylady. Mine, osydan keyin dayyn tauar dýken sórelerine jol tartady.
Kartoptyng pyshaqpen kesilgen orny 4-5 minuttan keyin-aq qarayyp ketetinin bilemiz. Al Fast fud ónimderin dayyndaytyn firmalar kartoptyng osy qasiyetine qarsy qanday әdis qoldandy? Búl jerde taghy da konservanttardyn, qyshqyldardyn, reagentterding kómegi tiydi.
Kartoptan jasalghan fry men ýy jaghdayynda pisirilgen kartopty bólek ydysqa salyp saqtaldy. Arada 45 kýn ótkende ýide pisirilgen kartoptyng búzylyp, shirip ketkenin, al Fast fudta dayyndalghan fry ózining tauarlyq týrin joymay saqtaghanyn kórdik.
Sauda oryndarynda satugha shygharylghan azyq-týlik zattarynyng 80 %-y aldyn ala óndeuden ótken nәrseler. Sondyqtan da olar búzylmay kóp uaqyt túra beredi. Osylay biz songhy 50 jylda himiyalyq ziyandy zattarmen óndelgen tamaqtardy ghana jeuge mәjbýr bolyp otyrmyz.
Jenil túzdalghan seledka balyghyn alyp qarayyq. Ony úzaq merzimde saqtau ýshin urotropin qospasymen óndeydi. Biraq, tamaq ónerkәsibi mamandary osynday jolmen saqtalghan balyqtardyng odan әri de kóbirek saqtaluyn kózdep, balyqty sirke qyshqylymen óndeudi úsynady. Sirke qyshqylyna qosylghan urotropin óte uly formalidegid qospasyna ainalady. Búl – adam aghzasy ýshin óte qauipti zat. Ol kóru, estu, dem alu mýshelerine zalal keltirip, ortalyq jýike jýiesin de zaqymdauy mýmkin. Formalidegid kinotaspa shygharu óndirisi men aghzalardy konservasiyalap saqtaugha kerekti himiyalyq nәrse. Bir sózben aitqanda, ólikti balizamdau júmysynda paydalanylady.
Qazir geni modifikasiyalanyp ózgertilgen azyq-týlik týrleri de qaptap ketti. Búdan 35 jyl búryn Stendford uniyversiytetining ghalymdary týrli aghzalardan alynghan eki gendi biriktirip, bir gen jasady. Mine, osylaysha, birinshi ret aghzanyng gendik kiltin ózgertuge jol ashyldy. Búl zertteu nәtiyjesinde geni ózgertilgen ósimdikter ómirge keldi. Birneshe jyldan song AQSh-ta geni ózgertilgen ónimderdi industriyalyq týrde shygharu jolgha qoyyldy. Búl әdisting arqasynda týrli ósimdikter men kókónister suyqqa tózimdi, úzaq saqtalu qasiyetine ie boldy. Olardy ziyankester de jemeydi. Geni ózgertilgen daqyldan alynatyn ónimning kólemi de joghary. 1994 jyly qarapayym qyzanaqtyng genin kambala balyghynyng genimen shatystyrdy. Osynday tomattan jasalghan ketchupter әlemning barlyq elderinde satugha shygharyldy. Al, kartop genine bәisheshek gýlining geni kiriktirildi. Qazir dýnie jýzinde myngha juyq geni ózgertilgen ósimdikter payda boldy. Solardyng jýz shaqtysyn qoldanugha rúqsat etilgen. Búlardyng ishinde soya, janghaq, jýgeri, biday jәne kartop ta bar.
Tәjiriybege qatysushy Aleksey ekinshi aptanyng songhy kýnin klinikada ótkizdi.
Jýrek, qantamyr jýiesi, asqazan júmysynda kýrdeli auytqular bayqaldy. Sonday-aq, tahikardiya, ókpe túsy shanshuy bastalyp, qan qysymy jogharylady. Ortalyq jýike jýiesi de búzyldy. Úiqysy qashyp, mazasyz týs kóretin. Este saqtau qabileti tómendedi. Eger Aleksey osylay Fast fud taghamdarymen tamaqtanudy jalghastyra berse, atalghan aurulardyng asqynyp ketu qaupi tudy.
Qannyng gendik skanerleu saraptamasy qanynyng qúramynda ottegining azayyp, jasushalardyng dәrmensizdigin anyqtady. Densaulyghy kýshti jigitke osylay әser etken Fast fud balalargha qalay әser etedi? Egde jastaghy nemese densaulyghy nashar adamargha she?
Alekseyge búdan bylay tamaqtanu ýrdisin týpkilikti ózgertu qajet, bolmasa, giypertoniya, qant diabeti, ateroskleroz aurularynyng payda bolu qaupi bar. Múndayda immundyq qabiletting tómendeui de ghajap emes.
«Songhy saraptamadan keyin Fast fud tamaqtarymen qorektenetin kisining qan qúramy qanday bolatynyn óz kózimmen kórdim. Búdan bylay gamburger, hot-dog, jalpy Fast fud taghamdaryn jemeytin bolamyn», – deydi Aleksey.
Ol eki aptanyng ishinde 6 kelige semirip, bauyry ýlkeyip, qandaghy holesterin dengeyi 1,5 esege artty.
“Alekseyding aghzasy jarty jyldan song qalpyna qayta keledi”, – deydi dәriger mamandar.
Búdan shyghatyn qorytyndy – shújyqtyng ornyna siyr etin jep, tabighy sýt ishu kerek. Yogurt, basqa da óndelgen airan ónimderin shektep, kókónis, jemis-jiydekterdi tek bazardan satyp alyp, qaynatylghan etting sorpasy, jemis-jiydekting sóli, shay, su siyaqty susyndardy jii ishu – adam aghzasyna paydaly.
Óitkeni densaulyqtan qymbat esh nәrse joq.
Jaqan Tólegen
«Ýsh qiyan» gazeti 4 mausym 2009 jyl