Diplom kәdege jaramay túr
Súranysqa iye, bәsegege qabiletti maman bolyp, qoghamda óz ornyn tabu – әrbir jastyng basty armany. Qazir jaqsy qyzmetke ornalasqysy keletin jas mamangha qoyylatyn talap ta joghary. Hat tanityn sauaty bar adamdy bilimdilerding qataryna qosatyn kez әldeqashan ótken.
Taqyrypqa túzdyq retinde aldymen myna bir mysaldy aita ketsek. Jaqynda asyghys bir sharuamen jolay taksy toqtattym. Jýrgizushi jigit Qostanaydan eken. Ózi Astanadaghy medisina akademiyasyn bitirgen, mamandyghy – kardiolog. Ángimeden әngime shyghyp, onyng nege óz salasynda júmys istemey jýrgenin súradym. Jýrgizushi jigit: «Astanada pәterdi jalgha aludyng baghasy aiyna – 60-70 myng tenge. Al bizding ailyghymyz 40-50 myng tenge. Ony bir ay jýrip alghansha, kýnine – 6-7 myng tenge tapqanym artyq. Men ózimdi de, әke-sheshemdi de asyrauym kerek. 40 mynmen qalay ómir sýremin? Áriyne, tapqan tabysymnyng birazy kóligimdi jóndeuge jәne salyq tóleuge ketedi», – dep aghynan jaryldy.
Súranysqa iye, bәsegege qabiletti maman bolyp, qoghamda óz ornyn tabu – әrbir jastyng basty armany. Qazir jaqsy qyzmetke ornalasqysy keletin jas mamangha qoyylatyn talap ta joghary. Hat tanityn sauaty bar adamdy bilimdilerding qataryna qosatyn kez әldeqashan ótken.
Taqyrypqa túzdyq retinde aldymen myna bir mysaldy aita ketsek. Jaqynda asyghys bir sharuamen jolay taksy toqtattym. Jýrgizushi jigit Qostanaydan eken. Ózi Astanadaghy medisina akademiyasyn bitirgen, mamandyghy – kardiolog. Ángimeden әngime shyghyp, onyng nege óz salasynda júmys istemey jýrgenin súradym. Jýrgizushi jigit: «Astanada pәterdi jalgha aludyng baghasy aiyna – 60-70 myng tenge. Al bizding ailyghymyz 40-50 myng tenge. Ony bir ay jýrip alghansha, kýnine – 6-7 myng tenge tapqanym artyq. Men ózimdi de, әke-sheshemdi de asyrauym kerek. 40 mynmen qalay ómir sýremin? Áriyne, tapqan tabysymnyng birazy kóligimdi jóndeuge jәne salyq tóleuge ketedi», – dep aghynan jaryldy.
Osy shaghyn әngimeden jastardyng budjettik qyzmetke ne ýshin qyzyqpaytynyn biluge bolady. Oqu bitirgen jastardyng keybiri júmys tappay jýrse, endi birazy júmys bar bolsa da jalaqysynyng azdyghynan ol salagha ayaq baspaydy. Múnyng saldarynan elimizge qajetti degen mamandardyng tapshylyghy tuyndaytyny ras. Taghy bir eskeretin jayt, bizde shetelde oqyp kelgen maman men qazaqstandyq bilimi bar jastargha degen kózqaras ta әrtýrli. Iri óndiristik kompaniyalarda júmys isteu ýshin sheteldik diplom ótimdirek.
Qolyna kýni keshe ghana su jana dipolmyn alyp, ýlken ómirge qadam basqan jastar tapshy mamandardyng ornyn toltyra ma, әlde “diplomdy júmyssyzdardyn” qataryn kóbeyte me? Biz múny sol jastardyng óz auzynan estigendi jón kórdik.
Jazira, L.Gumiylev atyndaghy EÚU-dyng týlegi:
– Zanger mamandyghyn alyp shyqtym. Ázirge qayda baratynym belgisiz. Óndiristik tәjiriybeden ótken sot ornynda «diplomyndy alghan song bizge kel» dep júmysqa shaqyrghan. Mýmkin, jalaqysynyng azdyghyna qaramastan, sonda baratyn shygharmyn. Áriyne, odan góri jalaqysy joghary júmys tabylyp jatsa, bas tartpaymyn. Biraq, júmys ótilinsiz, biz siyaqty jas mamandy jalaqysy joghary beldi kompaniyalar qabyldamaydy. Sondyqtan, jalaqysy az bolsa da, sotta ne basqa qúqyq qorghau organynda istep, tәjiriybe jinaqtaytyn shygharmyn.
Aydos, S.Seyfullin atyndaghy QazATU-dyng týlegi:
– Agronom bolyp júmys istemeymin. Basynda ÚBT-dan jinaghan úpayymmen tek osy mamandyqqa týsu mýmkin bolghannan keyin ghana, bos jýrgenshe dep oqy salghanmyn. Diplomymdy alghan song basqa oqugha tapsyramyn. Al agronom mamandyghynyng bolashaghy zor dep aita almaymyn, onymen kariera jasay almaysyn.
Dinara, M.Áuezov atyndaghy OQMU-dyng byltyrghy týlegi:
– Oqudy ýzdik bitirdim. Shymkenttegi bir jekemenshik firmada júmys istegenmin. Biraq qysqartugha úshyrap, sosyn Astanagha keldim. Múnda da 2 aidan beri júmys izdemegen jerim joq. Aylyghy onsha joghary bolmasa da, memlekettik qyzmetke quana-quana ornalasar edim. Naryqty zertteytin marketologpyn. Osy mamandyq boyynsha oryn bar degen son, jaqynda bir memlekettik mekemege barghanmyn. Sóitsem, qazir memlekettik qyzmetke almaytyn bolyp, moratoriy jariyalanypty.
R.S. Bilikti maman әrqashan da súranysqa ie bolady degenge sendirip edi bizdi múghalimderimiz. Keyde soghan kýdiktenip qalatyn boldyq. Qalay desek te, jas buynnyng ruhyn júmyssyzdyq, baspanasyzdyq, qylmysqa boy úrushylyq siyaqty kýizelister basyp qalmasa jarady. Búl mәselelerdi sheshude jastar tek ózderine ghana sene alatynyn týsinedi. Qogham qashan da aqyldy da, erlikti de, jana iydeyany da sol jastardyng ózderinen kýtken…
Klara EREHANQYZY
«Núr Astana» gazeti 4 mausym 2009 jyl