Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Internet iydeologiya... 5369 0 pikir 17 Sәuir, 2018 saghat 13:00

Killer internet-2

Osydan  tura on shaqty jyl búryn «Killer-internet » degen maqala jazghan ek. Qazirgidey qaptaghan baylanys messendjerleri bolmasa da, ol kezde  mail. ru  agentting zamany  shengeldey dýrildep túrghan. Osy  agentting kesirinen   talay adam qaza bolghan edi .  Sәl ýzindi keltirsek    «Bayaghyda Ybyray atamyz arman etken «ayshylyq alys jerlerden, jyldam  habar alghyzghan» ainalayyn internet adamzat balasyn jana órkeniyet biyigine kótergenimen, búryn belgisiz bolyp kelgen qaptaghan problemalardyng piligine «qan jýgirtti». Býgingi tandaghy eng ózekti mәselelerding biri -suisiyd, yaghny ózin-ózi qasaqana ólimge qii bolyp túr. Statistikalyq mәlimetterge sýiensek «Qazaqstan әlem boyynsha, qarghys atqyr» - kesepat jóninen alghashqy ondyqtan oiyp oryn alypty. 100 myng adamgha shaqqanda, 20 adamnan keledi eken. «Búl - óte qauipti» deydi, osy salanyng mayyn ishken mamandar. Shyndyghynda, qazir jasóspirimderding sanaly týrde óz ómirimen qoshtasuy  jiyilep ketti. Gazetterdi ashyp qalsang da, teledidardy basyp qalsang da, radiony qosyp qalsang da, bir habardyng izi suymay jatyp, ekinshi mәsele elimizding bir búryshynda tilin salaqtatyp túrghany.

Janylmasaq әne bir jyly Óskemendik bir boyjetken óz aulasynda asylyp óldi. Internet arqyly ghashyqtyq ghazaldaryn tógip-tógip, qiyalyndaghy aibyndy serisimen úzaq syrlasyp, tәtti-tәtti qiyalgha shomylyp jýrgen boyjetken jigitining migit bolyp shyqqanyn bilgende bulyghyp buynyp qalghan. Oqigha bylay bolghan. Býginde ýlken-kishini de torymen orap alghan mail. ru agent arqyly jas qyz senimdi serisimen  tanysqan. Sózi sypayy, ziyalylyghy bayqalyp túratyn jigit boyjetkendi birden baurap alady. Qiyalyndaghy jigit beynesine kez bolghan qyrmyzy qyz birden «qúlap týskenge» úqsaydy. Jigit te qu eken ózining memlekettik manyzy bar mekemede júmys isteytinin aityp, jana ghashyghyna әdettegiden tys 10 sannan túratyn telefon nómirin berip, habarlasyp túruyn ótingen. Ózi telefon sogha almaydy. Oghan qyzmeti rúqsat etpeytin kórinedi. Alghashynda búl nómirge sekemmen qaraghan qyz bolashaq jarynyng qúpiya mekemede qyzmet isteytinin esepke alyp, kónili ornyghady. Arada bir shama uaqyt ótkende oghan 290 myng tengelik telefon aqysyn tóleu turaly habarlama keledi. Sóitse, ziyaly bop kóringen serisi, qiyalshyl boyjetkenderding sezimin saudagha salyp sol arqyly paydagha kenelip jýrgen alayaq bop shyghady. Múnday qorlyqqa tózbegen әri mol qarajatty tóley almaytynyn bilgen qyz ózin-ózi óltirip tynady.»

Qazir búnday mәsele  balanyng oiynshyghy sekildenip qaldy.  Yutub, instagram, feysbuk, tviyter, v kontakte, vatsap tolyp jatqan jelilerdi bylay qoyghanda balalardy tegin internetpen qamtamasyz etip, bireui Mәskeude, bireui  Amerika,  bireui  Qazaqstanda otyryp  ýsh -tórt adam birigip oinay beretin atys-shabys oiyndary  keyingi kezde keng taraghanyn ýidegi  qúdaydan qalaghan alghan qaraghymyzdyng kózi qyzaryp, sabaq oqydym dep ózimen-ózi sóilep otyratynyn  kórip sekim alyp qalghanym bar.  Zamanauy tehnikanyng tilin balanyng jetik mengergenine quanghanymmen ishtey bir qauipting baryn sezip otanasyna  ýnemi qadaghalaudy tapsyryp,  balanyng kýn sayyn minez- qúlqyn ózim de andap jýrdim. Biraq  «sabaqtan qoly bosaghanda  til ýirensinshi»  dep shet eldik balalarmen sóilesip, oinaghanyna asa qarsylyq bildirmedim. Jaman nәrsening paydaly jaghy da bolu kerek dep topshyladym.  Jamannan jaqsy nәrse ýirenip shyqsa nesi aiyp.  Onyng ýstine pedagogikada  oyyn arqyly bilmeytindi ýiretu, tәrbiyeleu tәsili eng ozyq әdis bolyp sanalady.

Siz de osylay dep aqtalatyn shygharsyz týineginizding kózi qyzaryp týnimen  kompiuter qaraghanyn bile túra «mening balam әldeqayda aqyldy ghoy  onyng ýstine sabaq ýlgerimi de dúrys»  dep topshylap.

Alayda búl oiymyzdyng teristigin jaqynda Taldyqorghan qalasynda óz anasyn ózi qylqyndyryp óltirip, pyshaqtaghan jasóspirimning qylyghyn estip  tóbemizden ashyq kýnde jay týskende biraq sezip qaldyq ta  bildirtpey óz barmaghymyzdy biz de qyrshyp aldyq.  Bala tәriybesine dúrys kónil bólmese milary ghalamtormen shyrmalyp qalghan  bauyryng etinizdin  ótinizdi jaryp, janynyzdy júlyndaytynyn úqtyq.  Kózge kórinbeytin internettegi «iytelgiler» balanyzdyng sanasynan sanlau tauyp enip, tanymynyng tórine qosynyn tigip, bildirtpey biyligin jýrgizip otyrghanyn úqtyq.  Al ol «qanisherdi»  jer-kókten itpen izde, myqtyq at, zamanaui  «aqyldy» qúltemirlerding kómegine jýgin bәri bir tappaysyz.  Saytanmen sybaylastyng  kózge kórinbes qorghanyn tabudan,  altyn men múnay qoryn barlau әlde qayda onay.

Búl oqighany  osy jerden qayyryp, ara kýn salmay  Shymkentten shyqqan oqighagha  qúlyq qoysanyz bir ýili jandy ózining dosyn,  onyng 2005 jylghy beykýnә inisin, olardyng ainalayyn anasyn qoly qaltyramay qynaday qyra salghan jasóspirimning bar kózdegini dosynyng jaqynda satyp alghan  mýmkindigi myqty, oiyn oinaugha әldeqayda tiyimdi qymbat kompiuteri bolyp túr.   Zamany qúlsha iylegen Zomby balagha adam ómirinen de, dostyqtan da  (dostyq deuge auzyng barmaydy)  bir qúltemir qymbat.  Áytpese  jәy súrap alugha da bolatyn  zatty iyemdenu  ýshin qandy qasap jasaudyng ne jóni bar edi. Bәrine oiyn kinәli. Oiyndaghy kózge kórinbes «killerdin» tapsyrmasy aiypty.  Biraq  zang boyynsha sorlaytyn jas ómirin de ózgening ómirinde kýl talqan etken bozbala ghoy.

Internet degen jaryqtyq  túrmysymyzgha  dendep engende alaqaylap quanghan ek. Júmys jenildedi.  «Súraghanynnyng aldynnan, izdemey-aq tabylyp» jatqanyna mәz boldyq. Ras jaqsy jaghy jeterlik. Alayda ghalamtordyng bir shyrmauynan bir shyramauyna óz erkimizben ekpindey enip, ózimizdi ózimiz qylqyndyryp jatqanymyzdy endi-endi ghana sәl –sәl úgha bastadyq.  Alayda odan endi bas tarta almaytynymyz, onsyz ómirimizdin  «qaratýnek» bolatynyn bәrimiz jaqsy bilemiz.  Qalta telfonynyndy bir sәtke úmytyp ketseng el-júrtsyz japanda jalghyz qalghanday sezinetimiz taghy bar. Ras ghalamtor әleumettik san aluan mәselelerdi kóterip qoghamnyng onshaluyna, onyng týitkildi mәselerine qoghamnyn, sol arqyly biylikting nazaryn audarugha taptyrmas qúral. Tipti demokratiyanyng jarqyn ýlgisi, minsiz minberi siyaqty  oyyna ne kelse sony aitasyn.  «ózing de barmen kózge úryp, maqtanghyng kele me jelige sal,  jalanash minsiz mýsinindi kórset,  ólen, әngime jaz, kijin, aqyl aityp danyshpansy, batyrsyn, qoqilanyp  qorazdan, tipti bireuler bireulerdi óltireyin dep jatsa  kómektespe kerisinshe beynejazba jasa da  taghy jelige sal, layk jina,  sol ýshin sen tanityn tanymaytyn әldekimderding ii-qii bop jatqanynan syrttan baqylap mәz bol. Tipti qazir jurnalist mamandyghynyng mәni ketip barady. Gazet-jurnaldyng da  kýni tayau syqyldy. Árkim ózine ózi jurnalist.  Qolyndaghy  telefonyn alady  da pikirin  jazyp, noqtasyn sypyryp    jelige jibere salady. Onyng saldary, saraptauy, topshylauy, resmiyligi  sekildi mәselelerge bas auyrtyp jatpaydy, ózining kónil-kýii qalay solay aqpar beredi. Búghan arnayy zanmen  sýzgi  qon, búghattau sekildi mәseleler bólek taqyryptyng arqauy.

Búl az deseniz resmy tirkelgen qaptaghan aqparat qúraldary qoghamdaghy  eng súrqay oqighalardy alyp kórsetu arqyly reyting jinaydy. Keyde oilaysyng osy qogham nazaryn audaramyz dep jýrip keybir jabyq taqyryptardy ashyq kórsetu arqyly boyynda soghan beyim «jyny bar»  qanyq búzyq jandardyng  «osylay jasasa bolady eken-au»  degen oilaryna ot tamyzyp jatqan joqpyz ba dep.  Tipti bireuding ýiindegi úrys keris te qazir qoghamda qyzu talqylanatyn mәselege ainaldy.   «Erli –zayyptynyng ortasyna esi ketken týsedi» degen ata-babamyzdyng ósiyetin sandyqqa salyp qúlyptap tastaghaly qashan.

Birdi aityp birge ketesing internetting saldarynan qoryqqan ata-analar «oybay endi internet degen bәleni ýiden alastaymyz» degenimen,  sharua  ontayly sheshilmeydi. Bir kýn, bir ai  shekteu qoyghanmen, qalay qosylyp ketkenindi ózing sezbey qalasyn.  Sebebi, sen bas tartqanmen  basqalar  bas tarta almaydy, bәri-bir sol jylymnyng jylghasyna  týsemiz.

Qazir internet arqyly virtualdy ghúmyr keshetin jandar  sany bizde de jyrtylyp aiyrylady. Neni qalasa da internat arqyly alady. Internette bәri bar. Kiyim –keshek, azyq-týlik bәri sonda. Tek tilin tap. Tipti pysyq bolsang týrli baghdarlamalar qúrap nemese jasap qoyghan dayyn baghdarlamalargha qosylyp aqsha tap.  Tauyp jatqandar  da jeterlik.  Olardyng kim ekenin siz menen de jaqsy bilesiz. Jәne sol jandardyng óz-ózinen kýizelip depressiyagha úshyrap jatqanynan da  habarynyz  bar shyghar. Shet eldik kinolardan  kóp kóretin әlgi psihologtardyng kómegine jýginip jatatyn júrttyng baybalamyn endi úqtyq.  Qazir naghyz zamanauy mamandyq osy psihologtar bolmaq.  Sizge aqyl aityp, ómirinizdi týzeuge kómektesedi, tipti sizding eshkimge aita almaytyn, sandyraq qiyaly oilarynyzdy tyndap, ishinizdegi qyjyldyng qoyasyn aqtarugha kómek kórsetedi. Ne degen izettilik, izigilik. Alayda búl imandylyq әreketting de baghasy uday qymbat bolmaq.  Endi siz bireuge oiynyzdy tyndatu ýshin birinshi aqsha tóleuge mәjbýr bolasyz. Sosyn aqshanyzdy alghan bir beybaq sizdi kýni-týni tyndaugha bar, maltanyzdy ezip-ezip qaytynyz.  Aqshanyz joq bolsa, asylyp, atylyp óliniz, nemese «órtenip  ólem», «pәlenbayynshy qabattan sekirem» dep júrtty dýrliktiriniz bәri marhabbat. Internetting kórinbes qorghanynda otyrghanda  milliondaghan dosy, janashyry bar jan, shynayy ómirde mýlde jalghyz beybaq, naghyz tasmanday.  Senseniz de senbeseniz naghyz lypasyz shyndyq osy.

Jә, búny da qoyshy.  Biz alandap otyrghan jayt -  balamyzdyng bolashaghy.  «Býgingi mektep oqushysy - ertengi el tiregi» degen úrandatqan sózdi siz de ishinizden qaytalap otyrghan shygharsyz. Ertenimiz qalay bolmaq. Kimge senemiz. Balalarymyz ýsh til bilsin dedik. Aldy bilip ýlgerdi. Zamangha say bolsyn dedik ony da iygerdik. Tehnika tilin bilsin dep ek tipti asyp týsti.  Týskeni sonshalyq óz balamyzdy ózimizge bóten etip aldyq.  Tәrbiyening oshaghynan ys shygharyp, is tiydirip alghanynymyzdy endi bilip otyrmyz.

Osy tústa taghy bir oidyng úshyghy shyghady. Qazir ne kóp jalghyz basty, bir balasy bar analar kóp. Songhy kezde kýieuge tiymey-aq joldan bala tauyp alyp erkin ómir sýrgisi kelgen baquatty, óz kәsibin ózi dóngeletken qyz- kelinshek  kóp. Olar bireuding kir-qonyn juyp, bayyna jautandap qarap,  onyng oiymen sanasqannan góri bәrin ózi sheshkendi jón kóredi. Balasyn da ózi qalay bolsa solay tәlim beredi.  Shyntuaytynda júmys basty kelinshekterding balasyn ózgeler   mәselen bala kýtushiler tәrbiyeleydi. Bala kýtushilerding kóbine  balanyng jeke túlgha bolyp óskeni emes, kýnining tynysh ótkeni paydaly, bala auyrmasa, jylamasa boldy.  Oiyn qosyp beredi, internetke erkin kirgizedi. Tek shesheleri kele jatqanda sәl-pәl ertegi oquy mýmkin. Demek balanyng jana-jana býr jaryp kele jatqan tanymyn  internettegi  «tәrbiyeshiler» iy qyp iyleydi. Onyng saldary jogharydaghy.  Er adamnyng minez qúlqyn kórip óspegen bala bәri bir jaltan, ne kekshil bolyp jetiledi. «Áke - asqar tau» degen teneu beker aitylmaghan. Ákening sesi bólek. Bala bәri bir әkesin izdeydi. Úl-qyzy zingittey bop erjetkende  jalghyz basty analardyng  ie bola almay jatatyn jayttaryn  kýnde kórip jýrmiz ghoy ainalamyzdan.  Qaytpek kerek. Psihogtargha jýginemiz be. Mektepterde qúidaygha shýkir psihologtar jeterlik. Biraq bәri  shynayy psiholog pe. Psihologiya turaly annan-múnnan ýzip –júlyp oqyghanyn shala sharpy  týsinip, oqushylargha әdemi oiyn kórsetip jýrgen, «aqyldysyn, súlusyn, ózindi ózing iyger, myqty bol» deuden ary aspaytyn ózderine de bir aqylman kerek jandar ma ony taghy aiyryp alu qiyn.

Mektepterde keneui ketken  kelensiz oqighalardyng bolary bolyp, boyau singende baryp olardy «jerden alyp, jerge salamyz» odan ne qayyr. Demek naghyz psihologiyanyng kelensiz jayttardy әr balanyng tittey bir qylyghynan, ishrasynan sezip,  bile qoyatyn  naghyz mamandar bizde әli dayyndalghan joq, dayyndaytyn mamandar da joqtyng qasy. Sebebi biz onday әleumettik keselmen  endi-endi ghana betpe-bet kelip otyrmyz. Shet elding әdis tәsilderimen qazaqy týisiktegi balalardyng anysyn andau mýmkin emes. Demek  bizge últtyq negizdegi psihologiya әdis-tәsilderi qajet.

Sonymen qatar endi myng jerden shekteu qoysaqta   kompiuterlik oiyndargha tiym sala almaymyz. Búl biznesting bir tarmaghy. Ony jabu mýmkin emes. Biznesine mýddeli qaltaly  jandar oghan yryq bermeydi de. Bizding endigi múrat dәl sonday biraq adam óltiruge, zorlyq-zombylyqqa iytermeleytin oiyndar  emes, kerisinshe últtyq patriotizmdy qalyptasyratyn, últtyq oilau jýiesine, qazaqy qalypqa negizdelgen, iman, ibany serik etken, jyghylghana jebeu, sýringenge sýieu bolatyn, ýlkenge qúrmet, kishige izetke ýndeytin,  qoghamdaghy  adam balasyna qauipti kesepattarmen ýnemi kýresip, sol jolda jeniske jetip, el qúrmetine bólenetin  izgi keyipkerlerdi  arqau etken,  balalardy salauatty ómir saltyna ýndeytin  oiyndar oilap tauyp engizu. Búnday oiyndardy jasau qazir pәlendey qiyndyq tughyzbaydy. Tek memleket tarapynan tapsyrys berilip, baqylaugha alynsa bolghany dep oilaymyz.

Erghazy Manapúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1677
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2059