Turasyn aitayynshy: osy shiyrek ghasyrda kóp qadirlimizden aiyrylyp qaldyq. Sol qadirlilerding – eng qadirlisi – sóz bolatyn!

Sózden qadir ketti, júrday bolugha ainaldy. Qazirgi әkiming – keshegi úry, býgingi bastyghyng – keshegi barymtashy bolsa, sózding qadiri ketpey qaytedi?..

Jaujýrek jazushy Qabdesh Júmadilov qazaqtyng aqiyq aqyny Qadyr Myrza Álining eske alu asynda: «Qadyrmen birge bir dәuir ketti, әdebiyetting altyn ghasyry» – dep edi...

Qalay dóp aitqan?!. Qalay dәl tapqan?!.

Men jek kóretin, namysymyz ólmegenimiz óltire jamandaytyn «keshegi kenestin» kezinde qazaq әdebiyetining altyn ghasyry jazarmandarynyng kitaptary 40-50 myng danamen shyghyp túratyn. Sonyng ózi bәrimizge jetpey, bir-birimizden jalynyp-súrap alyp oqitynbyz...

Qazirgi qazaq jazushysy – diuana. Kókiregi sayrap túr, jýregi altyn qazyna, talanty shartarapqa shabady, qaltasy tesik, kiygeni júpyny, jigeri júqalghan, bedeli múqalghan...

Esesine, eldi aldap-arbaghan, úrymtal úrlaghan alayaqtar juanqaryn bolyp, bayyp alghan. Álgi diuana bayghúsqa topqa kirip kórmegen jalanpút jeti atasyn maqtatyp, jazdyrady. Jazarmangha da shaylyq kerek, amal neshik, qarap otyryp óle me?!.

Ótkende mening bir jerlesim (әlgi eldi aldap-arbaghan, úrymtal úrlyghyn aita beretin alayaqtyng biri) ózining marqúm anasy turaly kitap jazdyrypty. Sonda aitady deydi: «Mening anamdy búl kitapta Domalaq Anadan asyrmasan, kem qylmay jaz» dep...

Býgingi qazaq jazushysynyng bedelin – kýzetshiden de tómen týsirip aldyq. Óitkeni, kýzetshining ózi ary-beri ótkenge edirendep, aqyl aityp qoyady. Al, jazushymyz – jezókshening etek jaghynda júmghan auzyn asha almaydy...

Jalpy, qolynda ótkir qalam-qylyshy bar jazushygha tym jataghandau, tym kónbisteu, tym tәrtiptileu bolu – jarasa ma?!. Sosyn shyghar, biylikting auzyna kelgenin aityp, «oryssha aitqangha – qazaqsha jauap bersen, júmystan taydyramyn» dep qoqy qorazsha qoqandaytyny?!..

Abyroyy abdyratqan Áuezov, mysy basqan Múqanov, esin ketirgen Esenberliyn, qabaq-janarymen jauratqan Júban Moldaghaliyevter qayda?..

Neghyp ónsheng qoyanjýrek qorqaqtar qaldy? Nege jazushy jasyp ketti? Jazarman jasysa, oqyrman oisyraydy...

«Úyat bolmasyn» desek, dýr silkinui kerek, jazarman qauymnyn...

Qajymúqan Ghabdolla 

Abai.kz