(Núrmúqan Janúzaqúlynyng ólenderi turaly)

Tendik tiyip, egemen el qúrghanymyzgha 25 jyl bolsa da, Kenesary úranyna erip, kemelimizge kelip, tolysa almay jatqanymyzdy, Bәiteregimizding dinin Saryarqamyz tórinde nyq tiktesek te, jaqyn jәne alys shetelderge shashyrap, taralyp ketken jasyl japyraq, aluan bútaqtarymyzgha bolysa almay jatqanymyzdy nesine jasyramyz?! Ony jasyrghanda shyndyqty dostarymyz kórmey me, týrli  tilektes emes qastarymyz shyn jaghdayymyz – ahualymyzgha kónil bólmey me? Dau joq, eng basty shýkirshiligimiz: taban tirep túrghan tughan topyraq – jerimiz, býgingi  kýnnen de keng qanat jayyp, aldaghy uaqytta kókke órleter Bostan Elimiz bar: bas erkimiz óz qolymyzda. Biyligimiz týzelse, gýl bitip, núr tógilui әbden mýmkin alys sapar – Aq jolymyzgha. Jas memleketimizdi naq osynday kenistik kelege jetkizer, órkendi  órege ótkizer basty bir sebep-faktordyng biri – dau joq, diasporagha ainalghan, ainalmaghan kórshi-kórshi  emes elderdegi qandastarymyzdyng kóship kelse – ózderin, jas úrpaghyn,  qatarymyzgha qosuy, otyrghan jerlerinde irge kótermey qala berse – sózderin, aq tilegi: yaghny әdebiyeti men pәk jýregi: mәdeniyetin atajúrt Qazaq Eline jetkizip, ortaq últ iygiligine ainaldyruy Úly Syrdariya  Tәnirtaudaghy bastau-suat, joldan qosylghan jýzdegen búlaq-ózenderden qor jinap, darqan dariyagha ainalsa, biz de bolashaqta Samúryq qús úya salar Alyp Bәiterek bolyp boy týzeymiz desek, syrttaghy 5 million qazaqsyz kýn kórsek te, qorek ashyp, Altyn Ordadan bólingen keshegi teren  tamyrymyz – iri qaghanat Qazaq handyghynday qalypqa qayta jete almaymyz.

Biz óz basymyz sondyqtan da syrttan kindik atajúrtyna jetken әrbir qazaqty jalghyzym dep qana qoymay, sol syrttaghy әrbir aqyndy,    mәdeniyetke jaqyndy, alashtyq qonyr sazdy, sanlaq ónerpazdy layyqty baghalay bilu – eldik mәsele, egemen elimizding eseli damuy ýshin óte qajet búlaq, janyp túrghan shyraq dep esepteymiz. Áriyne, búl әiteuir olar jazghan úiqasqandy óleng deuge úlaspaugha tastýlek qyrandar, qúlandar ornyna qarghalar men shyrghalar qyr aspaugha tiyis. Yaghny búl tústa da әdeby dengey, ónerli bolmys-bitim birinshi orynda; olar óz elderinde qanday enbek sinirip keldi, Áuezov bola almasa da Álimqúlov (Tәken) boldy ma, óz ýnin, kýnin kemeri men bederin tapty ma, bizge kelgen song da taza búlaq bolyp móldirep aqty ma, osynyng bәri ekshelip-eskerilui kerek. Ónerde kókpenbek Talghar shynyna qosa basy shalghan Kóktóbening de basqalar basa almas óz oryny, qosh porymy bar ekenine kelissek, qazaq jyrynyng qúlageri Iliyas Jansýgirov:

Lermontov bolmaghanmen bizding Aqan,

Jan ba edi aqyndyqtan qúralaqan, –

dep aitqany qashanda qaltqysyz shyndyghymen moyyndata berse kerek.

Bizdinshe, kindik atajúrt Qazaqstangha kóship kelgeli de eki-ýsh әrli ólen, nәrli qarasóz jinaqtaryn shygharyp, әdeby synymyzgha da  shama-sharqynsha aralasyp jýrgen Núrmúqan Janúzaqúly da – osynday elenuge, qúrmetke bólenuge tiyis túlgha, tәuir qalamgerlerimizding biri. Onyng shygharmashylyghy jóninde tughan jeri Qytay elinde qúndy baylam-pikirler aitylyp, jeke maqalalar jazylyp qana qoymay, býgingi bizdin  Qazaq Elinde de  biraz layyqty baghalar berilip, maqalalar jaryq kórdi. Múnyng ýstine jeke basymyz N. Janúzaqúly  enbekterine eng basty ólshem, әdil tarazy – osy aqyn, qalamger әriptesimizding tól shygharmashylyghynyng shynayy kórkemdik kelbeti, shyn jetken biyigi, qazaq әdebiyetine qosqan ýles-jyr janalyqtary dep bilemiz.

Men aqyn Núrmúqan Janúzaqúlymen qashan jәne qalay tanystym.? Ashyghyn aitsam, dәl qay jyly, sol jyldyng qay kýni jýz kórisip, jón súrasqanym esimde joq. Biraq birimizdi birimiz búrynnan, bayaghydan jaqsy biletin jandarday jatyrqamay aralasyp ketkenimiz anyq. Shyndyghy da osyghan sayady-au; ol mening shygharmashylyghymdy  Beyjinning «Últtar» baspasynan 1982 jyly jaryq kórgen «Aqiqat aldynda» kitabynan beri jaqsy biledi eken. Al meni oghan tabystyryp, birden bauyrlastyryp jibergen – «Ómir – ólen, ómir – duman» atty aqjeleng jyry. Aytpaqshy, búl ólenning qiyagha qanat sermeytin, jýrekten terbeytin әdemi әn-әueni de bar. Ózi ony kәnigi әnshilerdey qazday qalqytyp, shabytpen shalqytyp shyrqaghanda men nege ekenin qaydam, sazgeri kim dep súramappyn da. Súranyp túrghan súlu ólenine ózi shygharghan jýrekjardy әni dep oiladym. Áyteuir kemi joq, teni joq bir súlu әn.

Ómir – ólen, jarandar, ómir – duman,

Dumandatyp jýredi  úl bop tughan.

Ómir degen – jaqsygha toy men duman,

Ajyratpa, qúdayym, osy dudan.

 

Esikting aldy qoghaly-ay,

Jaqsynyng orny joghary-ay!

Syilasyp ótken  bir kýnin

Myng kýngidey bolady-ay.

 

 

Men әnimdi aitamyn osyndayda,

Elding basy eline qosylmay ma?!

Elding basy eline qosylmasa,

Perishtesi qazaqtyng shoshymay ma?

 

Esikting aldy kóldey-di,

Sezimim keyde shóldeydi.

Artymda qalghan sol ómir,

Qayta ainalyp kelmeydi.

 

Men әnimdi aitamyn osyndayda,

Dostar basy dosyna qosylmay ma?!

Dostyq ketse, arannan syiyng ketse,

Qamshyng kelip jotana osylmay ma?!

Shyrqalghan әn-óleng búrynghy halyq әnderine úqsap túr ma? Úqsap túr. Alayda búl bayyrghylyq osynau ólen-әnge halyqtyq sipat syilap, qarapayymdylyq symbat darytyp, tabighy ete týsken. «Tughanda dýnie esigin ashady ólen, Ólenmen jer qoynyna kirer denen» dep qayran abyz Abay ghajap aitqanday, myna ólende de ómir – ólen, ómir – duman ekeni ajarly jetkizilip túrghan joq pa?! Anyq Abay izi, alayda qaytalau emes. Abay jyrynyng núrly jýzi, biraq Núrmúqan aiqyn óz didaryn tapqan. Ólenning anghartary – elge el qosylmasa, qay qazaqta da birlik bolmasa, qazaqtyng perishtesi qashyp keteri; dosqa dostyng basy qosylmasa, syilastyq súiylyp, bastaghy baqyt  bezip, últtyng jotasyna arazdyqtyn, azghyndyqtyng qamshysy soghylary. Jaqsylyqqa, jaqsylarmen jýzdeskenge, syilasqangha, syrlasqangha ne jetsin! Sondyqtan da әrqashan «Jaqsynyng orny joghary-ay!» Sondyqtan da «Syilasyp ótken bir kýning Myng kýngidey bolady-ay».

Mine, osylay bastalghan tanystyq aqyn Núrmúqan Janúzaqúly shygharmashylyghymen tabysugha, jaqsy adam, joghary Azamat Núrmúqan Janúzaqúlyna janasugha úlasty. Yaghny bizdi jýzdestirip, jaqyndastyrghan – ólen. Óresiz óleng emes, ómirsheng Ólen.

Syrttan ansap jetip, býgingi arqatirek Asqar tauy – tarihy Otanymen  saghyna tabysqan qandastarymyzdyng myna bizderden basty aiyrmashylyghy – tәuelsiz Qazaq Elin qatty qasterleytini, ólip-óship jaqsy kóretini. Bizderge badyrayyp kórinip túrghan iri kemshilik, orasan olqylyqtargha kóz júmyp emes, keshirimmen qaraytyny. Bizding jemqor, әli orystyng otarshyldyghynan bas tartpaghan beyshara, búqarasymen bógde tilde sóileser biyligimizdi óz ýkimetimiz dep sanaytyny. «Qansha jaman, bodan bolsa da, jaqsysyn kim beredi?!». Búghan baghyp mindi kórmeydi, dymdy  «bilmeydi» deu orynsyz. Ortaq taghdyr, balalar qamyn oilau, ortaq bolashaq qamyn týgeldeu, býgingi tәuelsizdigimiz qúrylysyna bel sheshe qatysu olargha bizden de góri tәn, bizden góri de erekshe etene desek qatelespeymiz.

Topyraghymnan kórip móldir búlaqty,

Búlaq bolyp jýregimnen jyr aqty.

Ansap jýrgen topyraghymdy iyiskep,

Shalghynyna shattana kep qúlappyn.

 

Jýregimnen búlaq bolyp jyr aqty,

Sýidim-au kep tau, dalamdy, qyratty.

Búlyttaryng qúshaqtady, júbatty,

Mandayymdy samalynmen sylattym.

 

Atameken, qoyynyna qúladyq,

Qúshaqtastyq, agha-iniler jyladyq.

Qúshaghymyz jazylmasyn mәngilik,

Bir Alladan qatar túryp súradyq...

 

Óz topyraghym

Qalay jýrem jersinbey,

Topyraghym tanymas-au ter sinbey,

Otandasym, bizdi týsin, kelisim ber!

Al, qaysyng bar,

Erulikke kelsin der...

 

Topyraghyma toyghaly ýshin kelgem joq,

Ejelden-aq ózimdiki jer men kók.

Mening jauym qusa daghy qay jaqqa,

Bar týkpirde últ namysyn bergem joq...

Baghzy babalardan asyl múra – atameken jerge degen, tughan elge degen múnday mazdaq mahabbattan, móldir sezimmen búlaq bolyp jyr aqpauy mýmkin emes. Jay adamnyng jýregining ózi jyrlap túrsa, (jetkize alu bir basqa, әriyne) aqyn adamnyn, dau joq, jýreginen búlaq-jyr búlqyna aghady.

Aqyn Núrmúqan Janúzaqúlynyng ólenderi – sonday jyrlar, aq manday syrlar, aq tanday núrlar.

 

Ata qalam Almaty, saghynyp, ansap jýrip men keldim,

Erkindikke, eldikke jan sap jýrip men keldim.

Qazaqstan sharuasyn shalqytayyn dep keldim,

Qazaq iysin әlemge anqytayyn dep keldim.

 

Egiz tughan anadan tuysqanyng men bolam,

Qalmaqty úryp qaq basqa quysqanyng men bolam.

Tynyshtyqta tyrtandap ókpelesken men bolam,

Jau jaghadan alghanda órtti keshken men bolam.

 

Jeti atamnyng jerinen quylghan er men edim,

Jetpis jeti úrpaghym tuylghan jer sen edin.

Qazaq atyn ózinnen úghynghan er men edim,

Namysymdy bermeuge ózindi izdep kelemin...

 

Alataudy jastanyp, oilar jinap jatyrsyn,

Qasiyetti qart qalam qazaghyn týgel shaqyrsyn.

Alashyl, bólgish adamgha Almaty atam aqyrsyn!

Elbúzar, dinsiz, essizge   tizesin atam batyrsyn.

 

Tilegim bar, Almatym,

bershi maghan tórt tilek,

(Ana tilge ayamay qoyghan eken órtti kep).

Til, din, dәstýr, topyraq –

Búl tórteuin qorghayyq,

Qorghay almau tórteuin – ata jaudan derttirek.

Jýrekten shyqqan sóz jýrekke jetedi. Aqjarma aqynnyng aq, adal mahabbaty ayalap bauraydy. Onyng kól-kósir ystyq sezimi – bir avtor aqynnyng ghana sezimi emes, Otangha  kóship kelip jatqan barsha aghayynnyng da kól-kósir sezimi. Ony aitasyz, osy Otanda ómir sýrip jatqan barshamyzdyng jan-jýregimizden aqtarylghan marhabat pen mahabbat, parasat pen shapaghat tenizi. Jogharyda aita da ketkenimizdey, «Almatygha aitarym» atty búl ólende syr ghana emes, syn da bar. Tәuelsizdigimizdin   besigi, Azattyghymyzdyng esigi Almaty – búl kezde  әli astana – júmyr Jer betindegi bar qazaqty elge shaqyrghan da sol; dinsizdikke, elsizdikke tizesin batyrghan da dilsiz kómeski men tilsiz emeskige aqyrghan da sol; dәstýr-saltymyzdy qúraghan, otarshyl orysqa qosa әlemnen tendik súraghan, Alashymyzgha Aq Tang atyrghan da sol. Demek, aqynnyng ata  qala, astana Almatydan tórt tilek tilep, memlekettik tughan Tildi,  mandayymyzgha     bitken tól Din-islamdy, qasterli tarihymyz ben  qayghyly-quanyshty taghdyrymyzdy týzip, qorghap, saqtaghan Últtyq Dәstýrimizdi, ana-Topyraq Qazaq Jerin kózimizding qarashyghynday qorghayyq deui – zandy perzenttik «júmysy» eldik jýrek tynysy. Rasynda búl tórteuin qorghay almau –  jahandanudan da órttirek, ata  jaudan da derttirek.

«Almatygha aitarym» atty búl ólenge toqtalu sebebimiz – onyng aqyn Núrmúqan Janúzaqúly shygharmashylyghymdaghy attap ketuge bolmaytyn arda jyry boluynda ghana emes. Ol – býgingi ómirimiz bitimin Tәuelsizdigimizding alghashqy jyldardaghy tynysyn jiti tanytady. Búghan qosa atalmysh tuyndyda avtordyng aqyndyq sheberligin de, adamdyq kemeldigin de jaqsy anghartady desek asyra aitpaymyz. Mәselen, aqynda aqjarylyp aitar oilary osal emes, býgin kýn bitimin bayqatudaghy boylary alasa emes bolsa da, oryndaluy júp-júmyrlyghy túrghysynan (úiqasuy, týrlik kelisimi,  mazmúndyq maghynasyn jarqyratyp ashu týsui) túrghysynan olqy, qopal ólender barshylyq. Al myna tuyndy qay jaghynan alsang da jútynyp, ozyqtyq, aqjal arghymaqtay súlulyq bayqatady. Syrtqy úiqas tastay, әrbir joldyng ayaqtaluy әdemi ekenin bylay qoyghanda, baltalasa búzylmas: «ansap jýrip», «jan sap jýrip», «shalqytayyn», «anqytayyn», «tuysqanyn», «quysqanyn», «ókpelesken», «órtti keshken» tәrizdi ishki úiqastardyng ózi qosymsha kórik  qosyp, jyr quatyn arttyra týsken. Ózi shabytynan tanbasa, Alla taghala qoldasa, Núrmúqannyng neshetýrli núrly, qazaqqa qútty qanday da bir tuyndylardyng da jalynan ústap, qazaq әdebiyetining altyn qoryna qaqpaylap qosa alatynyn kórsetedi.

Aqyn Núrmúqan Janúzaqúly azat ataqonys tabaldyryghyn attaghaly beri de jerimizde de, elimizde de ong ózgeris kóp.  Áleumet qamynan da, әdebiyet jaghynan da qatty ilgerileu bar. Ómirimiz janghyruda, mәdeniyetimiz janaruda. Memleketimiz Ortalyq Aziya kóleminde ghana emes, halyqaralyq әlemde de ósip, órkeshtenip keledi. Múnyng ózi adamdarymyzdy da ósirgeni – aksioma.  Endeshe aqyn Núrmúqan Janúzaqúlynyng da birge ósip kele jatqany aighaq tilemeydi. Aytalyq, ol altyn Arqa tórindegi jarqyn janalyqtardy, arshyndy algha basudy «Astana – ghajap» dep jalang tamsanyp qoymay, erke ózen «Esildi kórdim» dep tandanyp, oqyrmanyn jýrek sózine sendirip, qarapayym ghana jetkizedi. Al ómirdegi, ónerdegi shyn súlulyq týgil shyn úlylyq ta – qarapayymdylyq qymbatta, halyqtyq symbatta.

Esildi kórdim, anamdy kórdim,

Anam su alghan dalamdy kórdim.

Jaghasyndaghy jana qalamdy kórdim.

Astanamday panamdy kórdim.

Babamnyng basqan izderin kórdim,

Siniri sozylghan zamandy kórdim.

Esildi kórdim, desimdi kórdim,

Kýlkini kórdim, dosymdy kórdim.

 

Esil aghysy, tolysyp edin,

Ghasyrdyng jany shoshynyp edi.

Býgingi súlu sybdyr, synghyryna

Án shyrqadym qosylyp ózim.

 

Esil aghady, Esil aghady,

Álemning kónilin tesip aghady.

Esilim mening – últymnyng susyny,

Taghdyryn halyqtyng sheship aghady.

 

Esilim mening – esimim menin,

Jatayyn jaghanda kósilip ózim.

Seni qorghaymyn sheshinip ózim,

Tәnir aldyndaghy sheshimim menin.

Ózgeshe óreli, óristi ólen. Jalghyz jaraspay túrghan «siniri sozylghan...» degen zamangha anyqtauyshtyng ózi – biyligimizding qúlqyn, baylarymyzdyng ghúrpyn kórip-bilgennen keyin artyq emes-au deysin. Úly zamanymyzdyng sinirin sozyp jatqan – solar bolmasa, basqa kim?!

Anau túrghan taularyn

Ákemning ózi siyaqty.

Búlaghyng men kólderin

Aynamnyng kózi siyaqty.

Soqqan mayda jelderin

Jarymnyng sózi siyaqty.

Úl-qyzymdy kórgende

Dalamnan kórem qúraqty.

Soqqan sening boranyn

Elimning tezi siyaqty.

Ólenning úiqastary  onay, qarapayym kóringenmen, ejelgi halyqtyq úghymgha tamyr tartqan. Asqar taular men shólderdin, әkening ózine búlaq pen kólderding ananyng kózine úqsauy siyaqty ghana emes, ainymaydy. Qalghandary da naq osynday tauyp-tanyp aitylghan tamasha teneuler. Ruhany ashtyghyndy basar teneuler.

Tauyma taghzym ettim. Qúlaq týrdim.

Beyishti tirshilikte-aq bir-aq bildim.

Tau suy sarqyraydy, syldyraydy,

Bilmedim  kýlip túrmyn, jylap túrmyn.

 

Barsanyz Shúbartaldyng jylghasyna,

Qalady jan qúmaryng bir basylyp.

Keshinde qoymen birge jatady eken,

Shoshynbaghan arqar men qúljasy da.

 

Sayraydy búlbúldary dara tynbay,

Japanda jalghyz súlu jaratylghan.

Jylqyshy qiqulaydy qyrdan asyp,

Shalmasyn Ay moynyna salatynday.

 

Saghynyshty Shúbartal úghady eken,

Últ taghdyry mәngilik oghan meken.

Topyraghyndy qap-qara iyiskesem,

Qara shashym qaytadan shyghar ma eken?..

Tabighy aq tilek. Qarapayym bitimdi. Osyghan qaramastan jýrekten shyqqan qúnarly sózder. Tipti airyqsha Múqaghaly Maqataevtyng móldir maqamyn, jyr jazu jaratylysyn jadqa týsiretindey. Osy úly aqyn ónip-ósken ólkening bir púshpaghyn beynelep otyrghandyqtan ba? Joq әlde Núrmúqannyng ózi de osynday tau, ózen, bauraylarda tuyp óskendikten be eken? Mynaday tau, anghar, mynaday ózen, kezende, arqarlar men qoylar qotanda keshke bir jatatyn ónirde, jylqyshyny moynyndaghy shalmasyn aspandaghy Aygha asa salatynday kýy keshtiretin ólkede óleng osylay jazylugha tiyis-au. Qalay bolghanda da aqiyq  Múqaghaly men aqyn Núrmúqanda bir qandastyq, jandastyq bar.

Ary qaray aqynnyng jana qyrlaryn andap, sony syrlaryn biraz barlap kórelik.

Jybyrlaghan qúrtty da,

Ýstinen basyp ótkem joq.

Qastandyq qylghan búlttygha

Qastandyq túrmaq ókpem joq...

 

Nayzaghay týsse gýr etip,

Shamy dep tirlik quandym.

Jylasa sәby shyr etip,

Óle ghoy dese, til aldym.

Aq kónil, jomart jandy, ómirdi ólip-óship sýigen aqyn tabighatynan jaqsy habar berer joldar búlar.

Mýrdeler, jat, úiyqta. Keshe tiri.

Zang solay: tirining bar kóshetini.

«Adamgha tumaq – paryz, ólmek – sýndet»,

Ras ol egiz-eki desetini.

 

Túiyqtap topyraqpen tóniregin,

Jatyrsyng el qorghany – nebir erim.

Jylym jer bәrin jymday jasyrypty,

Topyraghyng torqa bolsyn!

Egilemin...

 

Jerlikke taghy bir jan qatar keldi,

Tirlikte ala kózben atar eldi.

Onyng da «jaqsy adam» dep japtyq betin,

Ótirik, Shyn jap-jaqyn jatar endi.

 

Aqyry bir tóbege jiylypty

Toydyndar kózderine qúiylyp qúm.

Aqyrghysh, tildegishter ayaz býrkip,

Tanylyp eki eli aqpen – tiylypty.

 

Adammyn. Aruaqty da qimas balan,

Aqyn ba – óli-tirisin jyrlaspaghan.

Erkek pe – eli ýshin qyrdy aspaghan,

Eldik pe – tiri kezde  syilaspaghan...

Osy ólenge qosalqy týsinikting keregi shamaly. Ol – «Qabir basyndaghy oi» – ólim óleni ghana emes, Ómir óleni. Boyynda ashy shyndyq bar, bәlkim bizder zorgha sener súmdyq bar; Alla taghala ýkimine baghynyp, eki-aq eli aq shýberekpen tanylyp, qos qarys jer-molagha kómilip, jaqsy men jaman, Er men ez, Arman men Jalghan «tatulasyp», baqúldasyp qatar jatar tirshilikting qatal zanyn aighaqtaghan Ajal jyry.

Ajal syry ashylghan son, aqyret jyry  shashylghan son, oqyp otyrghan oqyrman oiyna eriksiz Adam ómirining basy – alghashqy  jaryq kýning oralmay ma?! Ol – nәrestelik, sәbiylik bolsa, onyng da taghy úly bastauy bar emes pe? Yaghny ol Ana jyry, analyq syry. Biraq, biraq... múnyng ózine jәne qaynar kóz kerek. Ol – qyz ben jigitting mazdaq ta móldir Mahabbaty. Sonyng júmbaghyn ashatyn Núrmúqan Janúzaqúlynyng jәne bir jyryna den qoysaq, ol – «Súludy kim sýimeydi?» dep atalatyn óleni. Búl – arugha, oghan degen ghashyqtyq sezimge arnalghan jyr ghana emes,  is jýzinde Analyq jyry, jana da jasampaz Ómir Óleni.

Kim súludy sýimegen, jaratpaghan,

Jigit pe eken súlu qyz qaratpaghan?

Súlu ómir, súlu jyr, súlu jardan,

Odan artyq dep jýrme jannat tabam.

 

Súlu jyrdy jazghannyng jany balday,

Ár shumaghy janyndy janyghanday.

Mahabbatyn jyrlasang adamzattyn,

Adaldyqtan qalasyng aryla almay.

 

Súlu jardyng belgisi mandayynda,

Súlu jarsyz baghynyz janbaydy da.

Súlulyghy  aqyldan tabylatyn

Qaysy qyzdar kezdeser qanday úlgha.

 

Súlulyqpen aqynnyng óser jyry,

Súlulyqpen kónildin  óser gýli.

Jýrekterding súluy qanday jaqsy,

«Etikpen su – dosynnyng – kesher kýni».

 

Súlu kerek, búl әlem súlu bolsa,

Tynysh ómir  – әlemge súlu tolsa.

Eng súluy ómirding odan aspas,

Ár  otaudyng týtini týzu bolsa.

Óleng kórikti-aq – bәlkim súlulyqty súlu jyrlay alghandyqtan shyghar. «Adaldyqtan qalasyng aryla almay». «Jýrekterding súluy – qanday jaqsy»  desek te, mynau tәtti әri tar jol-tayghaq keshuli – qatty ómirding eng súlulyghy – әrbir otaudyng týtini týzu úshuy. Osylay    tәmamdalghan ólenning týiini qanday úlaghatty?!

«Mahabbatsyz ómir – bos» (Abay), qaran. Mahabatpen ómir – dos, saghan. Kónilsiz júbaylyq júptan qúlghana bala tusa, mahabbatsyz altyn Kýn kókke kóterilmeydi; alqyzyl gýl óspeydi, samal jel espeydi, aqsha búlttar  kóshpeydi. Mahabbatsyz meshit te salynbaydy, syr da aitylmaydy, jyr da jazylmaydy. Tirshilik jalghaspaydy. Mahabbat oty mәngilikke óshse, mýrdeni  kómetin adam týgil  týpting týbinde óletin adam da tabylmay  qaluy әbden mýmkin.

Jә, osylay oilaugha bolsa da, sary uayymgha salynbay, aqyn Núrmúqan Janúzaqúlynyng shygharmashylyq әlemine qaytayyq; poeziyasynyng kelesi bir jana qyryn aitayyq. Alayda onyng ólenderining kelesi bir jana qyry da – taghy da mahabbat.

...Kelse de  qysym, kýz benen,

Mahabbat janbyz izdegen.

Jetimdi kórsek jetektep,

Qayyrymsyzdyqqa tózbegen,

Mahabbaty ghoy babanyn

Jelisin últtyng ýzbegen.

Mahabbatymyzben ósirdik

Úl menen qyzdy biz degen.

Mahabbat kerek sizge de,

Mahabbat kerek bizge de.

Mahabbaty taulardyn

Syrlasar solay sizbenen.

IYә, myna jaryq kýnimizding jýregi jarqyn ómirimizding tiregi – Mahabbat. Mahabbat kerek qys ben kýzde de; Mahabbat kerek biz ben sizge de. Ómirin  núrly, jyrly bolsyn desen, kýiip-sýie bil. Mahabbatqa qol jetkiz, ie bol. Bir adamdardy ayalay alghandyqtan zor jasaytyn da – mahabbat, bir adamdardy sayalay almaghandyqtan qor jasaytyn da – mahabbat. Demek, qadirli oqyrman, jas bolsang da, jer ortasyna jetseng de, jetpiske tolsang da, kilt ózinde: mahabbattyng qúpiyasyn ash, shúghylasyn otbasyna, Otanyna shash.

Qalamdasymyz Núrekeng eludegi er kezi týgili alpystan assa da, jetpisti jelkelep, seksenge qaray qadam bassa da, tirshilik núry – mahabbatqa bay. Sondyqtan da Ol Abay aitqan ýsh nәrsege: «ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrekke» kenen. Naq osy sebepten de kólemdi dastandargha qúlash úrsa da, әnderge mәtin jazsa, da, syrlas-syilastary men Alashtyng ardaqty túlghalaryna óleng arnasa da, sәttilikke qol jetkizedi. Tipti keybir retterde ol syqaq ólenderding de synyn keltirip, balghyn bóbekterding de tilin tauyp, aq qaghazgha bal ólender týsiretini bar. Biz sonyng bәrin týgeldep, aqynnyng osy qyrlaryn da bayyptap, arnayy toqtalar bolsaq, maqalamyzdyng taghy da úzaryp keteri kәmil. Men sondyqtan da onyng «Qayran Qaldeken» atty biregey ólenin ghana tanystyra ketkim keledi.

Syrlasyp jýrdik, jan agha,

Ýrimji degen qalada.

Aralap shyghys qazaghyn,

Keziktin  shal men balagha.

Múng menen syrdy bóluge

Ózinnen basqa bara ma?!

Solardyng bәri sanada.

 

Aqylyng – altyn, peyiling – aq,

Súradyq, agha, ne qymbat?

Jauabyn, agha, – jer qymbat,

Bәrinen últyng – eng qymbat.

Últtyng narqyn somdaghan,

Eldi oilaghan er qymbat.

Erkektin, erding ishinde

Tandauly, agha, sen qymbat.

Núrmúqan Janúzaqúlynyng saghynyp,  saf altyngha  balap jyrlap otyrghan kisisi – qayran Qaldekeni – kәdimgi Qaldarbek Naymanbaev. Keshe ghana ómirden ótken asyl Er, ardaqty Azamat, abzal Adam, qabyrghaly Qalamger, siyrek te som Qayratker, Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy Tóraghasynyng birinshi orynbasary bolghan, atajúrt Qazaqstannan tysqary bes qúrlyqty mekendegen 5 million qazaq týgel tanyghan, sol bes  million qazaqtyng qamyn jep, baryn bazarlap, joghyn týgeldegen Qaldarbek Naymanbaev. Últymyz qashanda tiri bolsa, Ol – úmytylmas Últ  Úly. Ókinishke oray, orny býgin de oisyrap túr. Keyingiler ornyn toltyrmaq týgili onalta alar emes. Demek Alashymyz azattyghy bolashaghyna, bar qazaqtyng basy qosyluyna qatysty alandatarlyq ahual Núrmúqan Janúzaqúly aitsa aitqanday:

Dәl ózindey Dos qayda,

Dәl ózindey Es qayda?

Últyn sendey týsiner

Taba almadyq eshqaydan;

Ózing bastap shúbaghan,

Qazaqtaghy kósh qayda?!

 

Teneler saghan boy bar ma,

Teneler saghan oy bar ma?

Tenelsin oy men boylar da,

Osy bizding qazaqta

«Qazaqpyn!» – degen oy bar ma?!

Ózing joqta, Qaldeke-au,

Ketemin auyr oilargha!..

Oy. Oi. Oi. Oilanghan dúrys-au. Núrmúqan Janúzaqúlynday aqyndar halyqqa oy salghannan basqa ne isteydi? Boy qayda, au, Ýkimet! Top jaryp, tizgin ústar, shetelderdegi qalyng qazaqqa Es bolar, egemen eline Dos bolar Soy qayda, Alash azamattary!

Qaldarbektey Qajymúqan bolmaghanmen, shetelderdegi qazaqtar ishinde de nebir erler men seriler  joq emes qoy. Nartúlgha azamattar bar. Núrmúqan kelisti mýsindegen sol aghalardyng bireuin Qaleken  qataryna qosyp, qaldyrmay halyqpen tabystyra keteyinshi. «Kónil dastarhany» atty búl óleng beldi qalamger, belgili qayratker Tәlipbay Qabaev túlghasyna baghyshtalypty.

Aqyl agha,

aspanym, altyn agha,

Han bilgen qadirindi halqyn, agha.

Jandargha jany jazday jarqyn agha,

Bar jerde kýlip jýru – saltyn, agha.

Ór-enisin ómirding birdey kórip,

Kóp bilding adamdyqtyng narqyn, agha.

Qadirin óz halqynyng bilu, bilmeu –

Danyshpan men danghoydyng parqy ghana.

Qazaqtyng úl bop tughan erkekteri

Ózine tua bersin tartyp, Agha...

Kólemi shaghyn ólenning keneui shalqar. Oqyrman osy joldardan-aq Tәlipbay Qabaaevtyng kim ekenin jaqsy bilip qalady desek artyq aitpaspyz

Qosh, naq osylay tanystyryp, talday bersek, aqyn Núrmúqan Janúzaqúlynyn  shygharmashylyghy turaly sóz shiray bereri dәlel tilemeydi. Sondyqtan attyng basyn irkip, onyng ólenderi men ónerleri jónindegi taldau-týidek sózderdi túiyqtap, týiindeuge kóshsek, jogharyda aitylghandardan andaytynymyz – Núrmúqan Janúzaqúlynyng jaqsy tabighat lirikasy –  tughan jer, Shyghys Týrkistandaghy kógildir kól, adyr-adyr bel, kenbaytaq Qazaqstandaghy tau-tas, shýlen shól, dala-ózenderining óleni. Al, onyng aluan kónil kýi, meyir men peyil, qazaqy qaysarlyq pen tózimdi, halyqtyq bolmys pen tarihty, mahabbat pen ghadauatty,  perilik pen perishtelikti, jastyq pen egdelikti, әkelik kezindi, atalyq sezimdi taqyryp etken tuyndylary – Adam ómirining Óleni. Múnyng ýstine Núrmúqan aghamyz bir adamday  ghana emes, Iri adamday  ghúmyr keshkendikten Qytayda qazaq bolyp qalu ýshin tires, Alash Azamaty bolu ýshin kýres mektebinen ótkeni mәlim. Osy rette  bastan keshken ghaniybet te ghibratty ghúmyrynda talay qiyndyq kórgeni, sergeldenge úshyrap, bәle-jala batpaghyna batqany, tirshilik «týrmesinde» qamalyp jatqany tereng izin, óshpes tanbasyn qaldyrghany aqiqat. Demek, biz Núrekenning tanymgha núrgha toly ómiri men taghylymgha, syrgha, jyrgha toly ónerindegi keyingi kezderdegi keleli sapalyq ózgeristi, bes kýndik tirshilikting búrynghydan da Biyik belesine kóteriludi angharmay qalsaq, onyng  ómirbayanynyng betbúrystyq basty bir  beti kem bolyp, jana parasatty kezeni aitylmaghanmen teng bolyp qalar edi.

Sonda  oqyrman kónilinde Búl neghylghan keleli ózgeris, ómirding qanday jana biyik belesine kóterilui?!» degen saual eriksiz tumay ma? Ol eluinde eleusiz qalghanmen, alpystan asqan song angharylghan, jetpiske jetken song qarqyndap beleng alghan Qanaghat tabu kórinisi Ómirine, shapaghattanu ólenine qanaghattanu. Shynynda da ómirding tar jol-tayghaq keshuinen sýrinbey ótken, ghúmyrynda aldyna qoyghan maqsatyna jetken adam ghana shapaghat tauyp, qanaghattana alsa kerek. Al múndaghy qoltyqtan demegen, jýrek quatyn eselep jebegen basty kýsh-qúdiret – erkindik sezimi, azat Atamekenge oralu bolsa, ekinshi bir kýsh bergen qayrat pen aibat – qalamynyng  úshtala týsip, qanaty jas úlghangy әserinen әlsiremey, qataya týsui. Sondyqtan ol jighan jemisi men jenisine qanaghattanyp, shýkirshilik etkenmen, janadan shapaghat izdep sharshamaghan qalamy – qolynda. Osy sebepti jýrekten aqqan jyr-búlaghy sarqylu ornyna sharqúru jolynda. Múnday týleu kýzdi jaz eteri, shuaq tógeri kýmәnsiz dep bilemiz.  Múnyng ózi ómirden jana ólen, jana duman tudyrady.

Kóktem edik, kýz boldyq,

Jas edik, qart biz boldyq.

Eki jol edik qosylghan,

Tarau-tarau iz boldyq...

Jastyqtan qarttyqqa ótuding jemisi  kóptigi sol – tarau-tarau iz. Naqtylyqqa kóshsek, ol ómir – óleng ghana emes, ol ómir – ómir. Búl ne júmbaq demeniz, qosylghan eki jol – jas jigit Núrmúqan men aru qyz Dәshen – jaryq dýniyege 4 úl, 4 qyz keltirip, tarau-tarau izder tartty. Búl – býgingi qarttyqtyng jasaruy; jaz bolyp jelek jangy; jana jas otaular tigilui, nemereler dýniyege kelui emes pe? Múnda qanaghat bar, shapaghat tipti mol. Mine, biz aitqan keleli ózgeris, myna tirshilikting jana Biyik belesine kóteriluding bir qyry, syry osy.

Biz aitqan keleli ózgeris, myna tirshilikting jana Biyik belesine kóteriluding kórinisi – jazylghan, jazylyp jatqan jana ólender. Jana tolghaular, syn maqalalar. Biz aqyn, qalamger, synshy Núrmúqan Janúzaqúly shygharmashylyghynyng jana dәpterine, tyng betterine toqtalyp jatpastan osylardy tudyrghan, jana jyrlar tudyrar jýregining nyq soghysyn    tyndayyqta:

Quanam, jylaymyn men elim desem,

Kóz jasym, qanym, terim tógilmese,

Bolamyn qalay úlyn, qalay Aqyn

Jyr bolyp kónilinnen kórinbesem,

Gýl bolyp topyraghyna  egilmesem.

 

Kim biler kimning ólip, kim qalaryn,

Tirlikting әr saghaty – bir bazarym.

Dәmimdi tughan elmen birge tatyp,

Tatityn tandayyna jyr jazamyn.

 

Jelkildek jaqyndappyn jetpisine,

Týsipti jilik shaqqysh kóp tisim de.

Ajalyng aidaharday ysqyrsa da,

Jasqanar aqyn jannyng ot kýshinen...

 

Ua, elim, meyirine shóldep keldim,

Susynym dep ólendi bermep pe edin?!

Jýrek pen Ólenimdi qaldyramyn,

Sýiekpen úyat birge jerletkenim...

tómendegidey aq tilegimizdi aityp: Aman bolynyz, jýz myng bir japyraqty, jýz bir bútaqty Bәiterek otbasynyz, egemen el Otanymyz da aman bolsyn, últymyz qazaghymyzdyng júldyzy jarqyrap, million úl-qyzyn baghyp jatqan, úlysymyzdyng mәngilik núr-shyraghy janyp jatqan, mәdeniyetimiz dýrkirep damyp, onyng ishinde zayyr  shayyr Núrmúqan Janúzaqúlynyng taza jyr-búlaghy da tartylmay aghyp jatqan Zaman bolsyn dep maqalamyzgha nýkte qoyayyq!

Sony.

2018-jyly Nauyryz. Almaty

Baqyt Sarbalaúly, QR Qúrmet ordening iyegeri, Halqaralyq "Alash" syilyghynyng iyegeri

Abai.kz