Ishaghy JAGhYPARQYZY, Abaydyng shóberesi: ÓSKEMENDE ABAYGhA ESKERTKISh ORNATYLATYNYN ESTIP RIZA BOLYP JATYRMYZ
Dana Abaydan Daniyargha deyin
Osy biz úly Abaydyng úrpaqtary jóninde ne bilemiz? Asyldyng synyq¬tary qayda jýr? Ne istep jýr? Búl saualdargha kelgende kópshiligimizding kýmiljiytinimiz ras.
Bile-bilsek, úlynyng úrpaghy bolu¬dyng ózi - jauapkershilik. Sol jauap¬kershilik jýgin kimder arqalap jýr? Aqiy¬qatyn aitsaq, asyldyng synyq¬tary býginde at tóbelindey az qaldy. Sausaqpen sanarlyqtay ghana. Olar kimder? Aytayyq.
Qazir Abay atamyzdyng bes úrpa¬ghynyng kózi tiri. Aqylbaev Aydar Aq¬tau¬da túrady. Ol – Abay atamyzdyng shóberesi. Aqylbaydyng Álimqúl degen úlynyng Baghfur degen balasynan tughan. Al Aydardyng Daniyar degen úly bar. Ol – dana Abaydyng shóp¬shegi, besinshi úrpaghy, erkek kindikti¬den qalghan jalghyz túyaghy, songhy ýmiti.
Kýlzipa Ysrayylqyzy (1925 jy¬ly tughan). Qazir Zaysanda. Ol – Aqyl¬baydyng úly Ysrayyldyng qyzy. Úly aqynnyng kózi tiri nemerelerining biri.
Apaly-sinlili Ishaghy (1922 jy¬ly tughan) men Ghazel (1925 jyly tu¬ghan) Ja¬ghyparova. Búl kisiler úly Abay¬dyng ózine tartyp tughan aqyn úly, “Enlik-Kebek”, “Medghat-Qa¬sym”, “Aby¬lay” poemalarynyng avto¬ry Maghauiyanyng bel balasy Jaghy¬pardan taraydy.
Abay atamyzdyng kózi tiri úrpaq¬ta¬rynyng ishinde eng ýlkeni Ishaghy apamyz. Qazir Almatyda túrady. 87 jasta. Biz apamyzdyng ýiine arnayy baryp, Hakimning úrpaqtary jóninde, óz ómiri turasynda әngime-dýken qúrdyq.
Qúnanbay babamnyng jasynan astym
Dana Abaydan Daniyargha deyin
Osy biz úly Abaydyng úrpaqtary jóninde ne bilemiz? Asyldyng synyq¬tary qayda jýr? Ne istep jýr? Búl saualdargha kelgende kópshiligimizding kýmiljiytinimiz ras.
Bile-bilsek, úlynyng úrpaghy bolu¬dyng ózi - jauapkershilik. Sol jauap¬kershilik jýgin kimder arqalap jýr? Aqiy¬qatyn aitsaq, asyldyng synyq¬tary býginde at tóbelindey az qaldy. Sausaqpen sanarlyqtay ghana. Olar kimder? Aytayyq.
Qazir Abay atamyzdyng bes úrpa¬ghynyng kózi tiri. Aqylbaev Aydar Aq¬tau¬da túrady. Ol – Abay atamyzdyng shóberesi. Aqylbaydyng Álimqúl degen úlynyng Baghfur degen balasynan tughan. Al Aydardyng Daniyar degen úly bar. Ol – dana Abaydyng shóp¬shegi, besinshi úrpaghy, erkek kindikti¬den qalghan jalghyz túyaghy, songhy ýmiti.
Kýlzipa Ysrayylqyzy (1925 jy¬ly tughan). Qazir Zaysanda. Ol – Aqyl¬baydyng úly Ysrayyldyng qyzy. Úly aqynnyng kózi tiri nemerelerining biri.
Apaly-sinlili Ishaghy (1922 jy¬ly tughan) men Ghazel (1925 jyly tu¬ghan) Ja¬ghyparova. Búl kisiler úly Abay¬dyng ózine tartyp tughan aqyn úly, “Enlik-Kebek”, “Medghat-Qa¬sym”, “Aby¬lay” poemalarynyng avto¬ry Maghauiyanyng bel balasy Jaghy¬pardan taraydy.
Abay atamyzdyng kózi tiri úrpaq¬ta¬rynyng ishinde eng ýlkeni Ishaghy apamyz. Qazir Almatyda túrady. 87 jasta. Biz apamyzdyng ýiine arnayy baryp, Hakimning úrpaqtary jóninde, óz ómiri turasynda әngime-dýken qúrdyq.
Qúnanbay babamnyng jasynan astym
– Ishaghy apa, óziniz úly Abay¬dyng úrpaghysyz. Aqynnyng tórtinshi úly Maghauiyanyng Jaghyparynyng qy¬zy, yaghny Abaydyng shóberesi bolasyz. Biyl 87 jasqa kelip qalghan ekensiz. Ángimemizdi úly túlghanyng sonynda qalghan úrpaqtarynan bastasaq.
– Men Abay atamyzdyng tórtinshi úly Maghauiyanyng nemeresi bolamyn. Ákem Jaghypar - Maghauiyanyng kenje balasy. Ol kisining ýsh qyz, eki úly bolghan. Sonyng býginde kózi tirisi - sinlim Ghazel ekeumiz. Basqalary dý¬niye¬den erte qaytty. 60 jasqa da jetken joq. Bәrinen mening jasym ozdy. Qazir 87-demin. Qúnanbay qajy atamyz 86 jasynda dýniyeden qaytqan eken. Mening qazir úly babamnyng jasy¬nan asqan jaghdayym bar. Ákemiz 1934 jyly qaytys boldy. Múghalim bolyp qyzmet istedi. Oqyghan kisi edi. Ákemiz dýniyeden ótkennen keyin bas¬tapqyda bir tuystarymyzdyng qolyn¬da túrdyq. Sodan song Semeydegi 11-shi mektep-internatta tәrbiyelendik. IYn¬t¬ernattyng 9-synybynda oqyp jýr¬gende soghys bastaldy. Aldymen otbasymyzdaghy úldar maydangha attandy.
– Biluimshe, úly aqynnyng әu¬leti¬nen ózinizdi qosqanda 10 shaqty adam maydangha qatynasqan eken.
– IYә, bizding әuletten onshaqty adamnyng maydangha alynghany ras. Sonyng menen basqa eshqaysysy elge oralghan joq. Bәri habarsyz ketti. Biz¬ding ýiden mening agham men inim de so¬ghysqa qatynasty. Bireuining aty Jo¬shy¬han Maghauin edi. Ózi aqyn bola¬tyn. Soghysta jýrip qaryndasy Gha¬zel¬ge ólender jazady eken. Soghysta jazylghan shygharmalar jinaghyna Joshyhannyng eki óleni engizilgen.
– Óziniz de soghysqa qatystynyz emes pe?
– Men maydan dalasyna 1942 jyly mamyrdyng 2-si kýni attandym. Bir top qúrbylarymmen birge. Biz semeylik ýsh-tórt qyz maydangha óz erkimizben әskery komissariatqa baryp túryp súrandyq. Úldar ketse, biz de ketemiz dedik. Jaspyz. Anghal¬myz. Men nebәri 20 jastamyn. Jas¬tyqtyng qyzuymen maydangha qalay sú¬ranghanymyzdy da bayqamay qal¬dyq. Sol qyzdardyng ishinde kórnekti jazushy Ázilhan Núrshayyqovtyng júbayy Halima da boldy.
1946 jyly 4 qantarda Almatygha keldim. Qalagha kelgennen keyin QyzPIY-ge oqugha týstim. Odan keyin ol oqudy ayaqtamay qazirgi Abay atyn¬daghy Almaty pedagogikalyq instiy¬tutyna syrttay oqugha tapsyrdym. Óitkeni, әpkem men sinlim boldy. Esh¬qaysysy júmys istemedi. Jan baghu kerek. Sóitip men Almatydaghy Meliorasiya jәne su sharuashylyghy ministrligine júmysqa ornalastym. Sol jerde qyryq jylgha juyq kadr bóliminde qyzmet istedim. Sol jerden zeynetkerlikke shyqtym.
Abay atamnyng shópshegi Aqtauda túrady
— Múhtar Áuezovpen qanday qa¬rym-qatynasta boldynyz? Ol kisini kórdiniz be?
– Áriyne, kórgende qanday! Ol kisini kórip qana qoyghan joqpyn, ayaly alaqanynyng jyluyn, aghalyq qamqor¬lyghyn sezindim. Múhtar aghanyng Ma¬ghauiya¬nyng qyzyna qalay ghashyq bolgha¬nyn, qalay ýilengenin – bәrin-bәrin bes sausaghymday bilemin.
Soghystan song Almatygha kelgende, eng aldymen týsken jerim de Áuezov¬ting ýii. Qalada Abay atamnyng Magha¬uiya¬synyng Uәsiylә degen ýlken qyzy túratyn. Sonyng qolyna kelip túrdym. Biz Múhtar Áuezovting ýiinde kóp bola¬tynbyz. Sonda Múhang “men Maghauiya¬dan taraghandargha asa kónil bólemin” deytin. Óitkeni, ózi Maghauiyanyng qyzy Kәmiylәni alghan ghoy. Maghauiyanyng Múhana tiygen Kәmiylәsi ghana emes, Uәsiy¬lәsining de, eki qyzynyng da Áuezovke sinirgen enbegi óte kóp. Biz óle-ólgenshe Áuezovting ýiinde bas qosyp, kezdesip jýrdik. Áuezov Abay atamnan qalghan úrpaqtaryn jylyna bir-eki mәrte ýiine shaqyryp qonaq qylatyn, әngimelesetin. Bizge airyqsha qamqorlyq tanytty. Erekshe jaqsy kórdi. Bir jay esime týsip otyr. Ayta¬yyn. Múhtar Áuezovting “Abay jolyn” jazyp jatqan kezi eken. Soghys uaqy¬tynda Abay atamnyng bauyrynda ósken Uәsiylә apayymyz Áuezovting kýieu balasy Músatay Aqynjanovtyng ýiinde otyrsa kerek. Músatay sol uaqytta uniyversiytette sabaq bergen, professor bolatyn. Múhang osy kýieu balasynyng ýiine bir sharualarmen kelip qalady da, qonaq bolyp otyrghan Uәsiylәni bay¬qap qalady. Múhtardyng 1927 jyl¬dan keyin Uәsiylәni kórip túrghany sol eken. Múhang sol jerde Uәsiylәni kór¬gennen keyin ýn-týnsiz ketip qalady. Ket¬ip qalady da, birden janaghy kýieu ba¬lasyna telefon soghady. “Men Uәsiy¬lәning aldynda úyattymyn. Onyng Kә¬miylә degen sinlisin qatty renjittim. Uәsiylәmen men qalay kezdessem eken, odan keshirim súrauym kerek” deydi. Músatay Aqynjanov Múhtargha “Sen Uәsiylәni ýiine qonaqqa shaqyryp, sosyn keshirim súra” dep kenes beredi. Uәsiylә apayymyz sonday aqyldy, bay¬saldy, sabyrly jan edi. Sóitip, Mú¬hang Uәsiylәni ýiine shaqyryp qonaq qylyp, sinlisin renjitkenining sebebin aityp, arada qanday uaqigha bolghanyn jetkizip, keshirim súrap oty¬ryp bylay deydi: “Men qazirgi uaqytta Abay atamdy jazyp jatyrmyn. Abay atam¬nyng Kәmiylәday qyzyn renjit¬ke¬nim ýshin qaytsem de jaryqqa shyghara¬myn. Sol arqyly óz kinәmdi juyp-shaygha tyrysamyn” degende, Uәsiylә apamyz “keshirdim, әkemdi jazyp, shy¬gha¬ryp jatsanyz, keshirmegende qay¬temin” deydi. Múhang keshirim súraghan¬nan keyin olar jaqsy aralasyp ketedi.
– Abaydy júrt qansha jaqsy bilgenimen aqynnyng sonynda qalghan úrpaqtary jóninen kóbi beyhabar. Osy turaly kenirek aityp ótseniz. Býginde Abay atamyzdyng úrpaqtarynan kózi tiri kimder qaldy? Qayda jýr?
Qay jerde júmys istep jatyr?
– Abay atamyzdyng úrpaqtarynan qazir kózi tiri bes adam qaldyq. Sonyng ishinde ýlkeni - men. Sodan keyin tughan sinilim Ghazel. Qazir Almatyda túrady. Ol kezinde Almatydaghy kinoakter uchiliyshesin bitirgen. S. Kirov atyn¬daghy Qazaq memlekettik uniyversiy¬tetinde oqyghan. Ghazeldi tәrbiyelep, ýlken ómir jolyna týsirgen – Múhtar Áuezovting ózi. Biz bәrimiz soghysqa ket¬ken¬de Ghazel myna jaqta jalghyz ózi qal¬dy ghoy. Sol kezde ol Áuezovting ýiine barady. Áuezov ony Qaskelendegi balalar ýiine ornalastyrady. Sodan keyin uniyversiytetke oqugha týsiredi. Uniyversiytet bitirgennen keyin biraz uaqyt júmysqa kire almay jýredi. Sonda Múhtar Áuezov Shәken Ayma¬novqa aityp, ony kómekshisi qylyp júmysqa ornalastyrady. Bireu biler, bireu bilmes, “Qyz Jibek” filimindegi Qyz Jibek rólinde oinaghan qyzdy mening sinlim tauyp bergen. Onyng Qyz Jibek róline layyq qyzdy izdep, bar¬maghan jeri, baspaghan tauy qalmaydy. Semey barady. Jambyl barady. Ne kerek, elimizding birneshe qalasyn aralaydy. Eng aqyrynda Almatydaghy bir mektepke keledi. Sol mektepting 8-shi synybynda oqyp jýrgen bir qyz kózge týsedi. Ony Shәken Aymanovqa alyp keledi. Sóitip, sol qyz kinogha týsedi. Ol qyz - qazir elimizge tanymal aktrisa Meruert Ótekeshova. Ghazel sanaly ómirin kinostudiyada ótkizdi. Úzaq jyldar boyy kinostudiyanyng janynan qúrylghan Sh.Aymanov atyn¬daghy múrajaydyng diyrektory bolyp qyzmet atqardy. Qazir zeynetkerlikte. Abay atamyzdyng Maghauiyasynan taraghan kózi tiri úrpaghy osy ekeumiz.
Al úly atamyzdyng túnghysh úly Aqylbaydan taraghan eki úrpaq bar. Onyng biri Aqylbaydyng Ysrayylynyng qyzy Kýlzipa. Kýlzipa úzaq jyl Semey oblysy, Abay audanynyng Qarauyl auylynda túrdy. Múghalim bolyp qyzmet istedi. Qazir Shyghys Qa¬zaqstan oblysynyng Zaysan qalasynda túrady. Zeynetkerlikte.
Nemere, shóbe¬re sýigen baqytty ana.
Al Aqylbaydyng nemeresi Baghfur¬dan órbigen úrpaqtar qazir Aqtauda tú¬ryp jatyr. Olar Aqylbaev Aydar men onyng úly Daniyar. Aydar Abay atama shóbere bolsa, Daniyar shópshek bolyp ke¬ledi. Aydar 1949 jyly dýniye¬ge kel¬gen. Mamandyghy múnayshy. Úzaq jyl¬dar osy salada qyzmet istedi. Áli de at ýstinde. Býginde 60 jasqa keldi. Da¬niyar 1971 jyly ómir esigin ashty. Al¬ty jyl Sankt-Peterburgte oqydy. Ma¬mandyghy múhitta¬nushy. Elimizde mún¬day mamandyq alghan jandar óte siyrek. Sol siyrekting biri, dana Abaydyng shópshegi Daniyar. Otbasyn qúrghan. Eki qyzy bar. Abay atamyzdyng úrpaqtary arasynda býginde kózi tiri erkek kindikten qalghan jalghyz túyaq, jalghyz úl osy Daniyar. Sondyqtan oghan artar senimimiz mol. Úly atasynyng úrpaghyn ghasyrdan ghasyrgha jalghay bersin.
Shәkәrim atam meni sary qyz deytin
– Ókinishti bolsa da aitayyq, Óske¬men qalasynda әlemge әigili Abay atamyzdyng atynda eskertkish joq. Osy mәseleni Shyghys Qazaqstan obly¬synyng әkimi Berdibek Saparbaev kó¬terip jatyr. Alla sәtin salsa, is ony¬nan sheshilmek. Abaydyng úrpaghy retinde siz ne aitar ediniz?
– Abay atamyzdyng ózining tughan jeri, kindik qany tamghan altyn besik atamekeni Shyghys Qazaqstan obly¬syn¬da, әsirese onyng ortalyghy Óske¬men qalasynda enseli bir eskertkishi¬ning bolmauy úyat nәrse. Abay – qa¬zaqqa ghana emes, әlemge ortaq túlgha. Respublikamyzdyng әr aimaghyndaghy qalalardaghy Abay atamnyng eskert¬kish¬teri, kóshe ataulary men uniyver¬siytet, mektepterdi bylay qoyghanda, ol kisining atynda Germaniyanyng asta¬nasy Berlinde kóshe bar. Osydan bir-eki jyl búryn Mәskeude eskert¬kish túrghyzyldy. Sonda әlem qúr¬mettegen Abaydyng qadirine óz jeri, óz topyraghy jete almaghany ma? Abay atama eskertkish bayaghyda qoyylyp, kóshe aty endigi beriluge tiyis edi. Oblys әkimi, belgili azamat Berdibek Saparbaev Abay atama eskertkish qoy¬yp jatsa, oghan dәn rizamyz. Aza¬mattyng enbegi jemisti bolsyn. Bizder endi qartaydyq. Asarymyzdy asadyq, ja¬sarymyzdy jasadyq. Abay atamyz¬gha kórsetilgen qúrmet – sol danany dýniyege әkelgen halyqqa kórsetilgen qúrmet. Endeshe, iygi is onynan bol¬ghay!
– Óziniz Abay atamyzgha qatysty sharalardyng barlyghyna qatysyp, basy-qasynda jýretin shygharsyz?
– Qatysamyn. Baramyn. Ýnemi shaqyryp túrady. Semeyge birneshe ret bardym. Bәrine qatysamyn. Barlyq jerge shaqyrady. Qaldyrmaydy. Astanada neshe mәrte bolyp qayttym. Men turaly ýsh-tórt kitap ta jazylghan.
Byltyr Shәkәrim atamnyng basyna baryp qayttym. 150 jyldyghy bol¬dy ghoy. Men ol kisini kórgen adammyn. Ol kisini GPU atqanda men on jastamyn. Bizding ýige kelip túratyn. Ýnemi kebis, mәsi kiyip jýretin. Shәkәrim atam meni sary qyz deytin.
— Jiydebaygha baryp túrasyz ba?
– Baryp túramyn. Áke-sheshemning sýiegi sonda jatyr. Aqshoqygha qoyylghan. Óz әkem Qúnanbay qajynyng qasyna jerlengen. Ákemning she¬shesi, qaryndasy barlyghy sol jerde. Bizge de olay-búlay bolyp ketsek, sol jaqtan topyraq búiyrar...
– Jyl sayyn baryp túrasyz ba?
– Jyl sayyn bara almaymyn. Densaulyq kótermeydi. Olay-búlay kóp jýre bermeymiz. 90-jyldary Múhtar Qúl-Múhammed “Atamúra” kor¬po¬rasiyasyn basqaryp túrghanda jana jyldyng birinde banket úiymdastyryp, ziyalylardy, bizdi shaqyrdy. Bir joly sonday shaqyrudyng birinde Múhtar bylay dedi: “Osynda Abay atamyzdyng úrpaqtary, Maghauiyanyng eki qyzy, bizding apayla¬rymyz otyr. Osy eki apayyma men ózimning korporasiyamnyng atynan 20 mynnan zeynetaqy taghayyndaymyn. Ishaghy apaygha, Ghazel apaygha”. Bir-eki ay ótkende ózi Astanadan arnayy kelip, bizdi shaqyryp alyp, qaulysyn shygharyp, ómir boyyna zeynetaqy taghayyndady. Áli kýnge alyp túramyz. Áuezovten keyin bizge kómek qolyn sozghan – osy Múhtar Qúl-Múhammed bauyrymyz. Ol kóp kisige qaraylasady. Álgi, tikúshaq qúlaghanda biraz kisi mertikti, al Múhtardyng aman qalghany da sodan bolar. Sonyng bәri elding alghysy, aq tilegining arqasy ghoy. Qayda jýrse de, aman bolsyn, ainalayyn! Eli ýshin tughan azamat qoy. Aytpaqshy, elimizge belgili Siyazbek Múqashev degen azamat bar. Sol kisi Abay atamyzgha shópshek bolyp keledi. Abay atamyzdyng ýlken atasy Yrghyzbay jaghynan tuys. Ózi bir ken-peyildi azamat. Abay atamnyn, Shәkәrim atamnyng toylaryn atausyz qaldyrghan joq. As berip, mal soyghyzdy. Qazir 70-te. Astanada túrady.
Azamat QASYM.
«Egemen Qazaqstan» gazeti 6 mausym 2009 jyl