Qazaqstannyng qazirgi kezendegi syrtqy sayasatynyng aituly tabysy - Birikken Últtar Úiymynyng Qauipsizdik Kenesine mýsheligi qyzmetining negizgi basymdyqtary Últ Liyderi, Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng Birikken Últtar Úiymynyng BÚÚ Qauipsizdik Kenesine joldaghan «Qauipsiz, әdil jәne gýldengen әlem ornatu ýshin jahandyq әriptestikti nyghaytugha Qazaqstannyng kózqarasy» sayasy mәlimdemesinde naqty tújyrymdalghanday, Ortalyq Aziya aimaghynyng ózekti mәselelerin, sonyng ishinde kórshiles Aughanstandaghy qauipsizdik pen túraqtylyqty ornatu maqsatyn kózdeytini mәlim.

«Júmyla kótergen jýk jenil» degendey, múnday jauapty missiyany atqaru jolynda aimaqtaghy bauyrlas memleketterding sayasi, qoghamdyq ortalarynyng barynsha tyghyz qatysuymen birge, yqpaldy búqaralyq aqparat qúraldarynyng tartyluynyng da mәni aiqyn. Osyny tereng týsine otyryp, elimizding Syrtqy ister ministri Q.Ábdirahmanovtyng tapsyruy boyynsha tiyisti elshilikterding septesuimen Niu-York qalasyna Ortalyq Aziya memleketterining yqpaldy búqaralyq aqparat qúraldary ókilderining arnayy saparlary úiymdastyrylghan edi. Solardyng qatarynda bolghan Tәjikstan Respublikasynyng tanymal «Asia-Plus» Media tobynyng tilshisi L.Gaysinanyng sapar qorytyndylary boyynsha, әsirese qazirgi kýnderi qazany búrq-sarq qaynap jatqan Qauipsizdik Kenesindegi Qazaqstannyng qauyrt qyzmeti jónindegi    arnayy kólemdi maqalasynyng shaghymdalghan mazmúnyn bedeldi «ABAI.KZ» portaly arqyly qazaq oqyrmandarynyng nazaryna úsynudy jón kórdik.

Bizding aimaq turaly әlemde ne aitady jәne biz ózimiz turaly ne oilaymyz?Osymen ekinshi jyl bizding qazaqstandyq kórshilerimiz BÚÚ Qauipsizdik Kenesinde túraqty emes mýshe retinde qatysyp keledi; osy sәtten bastap Niu-Yorkte Ortalyq Aziya aimaghy turaly salmaqty týrde aita bastady.

«Qauipsizdik Kenesinde әdette qalay? Oqighalardyng órbuining ýsh núsqasy bar: birinshi – siz otyrasyz, ýndemeysiz, sóitip eshkimmen qarym-qatynasynyzdy búzbaysyz; ekinshi – siz sóileysiz de, bәrimen qarym-qatynasynyzdy búzasyz; ýshinshi – siz sóileysiz, biraq eshkimmen qarym-qatynasynyzdy búzbaysyz. Songhysy – eng qiyny, mine, biz sony tandadyq», - deydi Qazaqstannyng BÚÚ-daghy ókili Qayrat Omarov. Dәl osy kýnderi Keneste Siriyagha himiyalyq shabuyldyng bolghan-bolmaghany jóninde qyzu aiqas jýrip jatqan. AQSh, Úlybritaniya, Fransiya, Resey birin-biri ayausyz soyyp salyp jatty; Qytay barynsha ústamdyq tanytty. Kenesting túraqty emes 10 mýshesining - biri Batysty, biri Reseydi jaqtap shyqty. Qazaqstan ghana ózindik jolymen jýrip, eshqanday taraptyng aqtaushysy bolmaytynyn, osynau boljamdy oqighany tolyq әri tiyanaqty zertteu qajettigin, sodan keyin ghana qorytyndylar jasaugha bolatynyn mәlimdedi».

Áriyne, ol «boljamdy oqighany» zertteuge aqyry eshkim kirisken de joq. Búdan keyin ne bolghany jóninde auzy bostardyng bәri kópirgeni belgili, alayda Qazaqstannyng ústanymy bólek túrdy.

Aughanstan – qauipsizdikke qater emes, kerisinshe, tiyimdi әriptes

 Qazaqstan BÚÚ Qauipsizdik Kenesining túraqty emes mýshesi retinde ekinshi jәne songhy jylghy qyzmetinde. Qazir túraqty ókildikte 22 diplomat enbek etedi. Salystyru ýshin: Ózbekstan ókildiginde – ýsh maman, Tәjikstannan – eki. Keneske mýshelik ayaqtalghanda, diplomattar sany da birden qysqartylady. Biraq, QK mýshelerine jýkteletin asa auqymdy júmysty atqaryp shyghu ýshin  qazirgi mamandar sanynyng ózi azdyq etude.

Qauipsizdik Kenesindegi júmys kestesi óte qatang – otyrystar, brifingter. Ýndemey qalugha bolmaydy, әrbir dauys belgili, al barsha әlemge óz ústanymdaryndy jetkizu ýshin kýrdeli júmystar jýrgiziledi. Otyrystar keyde sanauly saghattar qalghanda jariyalanady, sondyqtan әrdayym dayyn bolu qajet.

Q.Omarovtyng aituynsha, Qazaqstan Keneste mýsheligi kezinde ózining ghana emes, býkil aimaqtyng mýddesin bildirude. Oghan qosa Ortalyq Aziya múnda bes emes, alty elding shekarasynda, yaghny Aughanstandy birge alyp  qarastyrylady. Qazaqstan búl elden qauipsizdikke qaterdi emes, tiyimdi әriptesti kóredi, yaghny  Aughanstan mәselelerin ýsh qaghidatqa sýiene otyryp sheshudi úsynady.

Birinshi – qauipsizdik pen damudyng ózara baylanysy.

Aughanstan ýshin Ortalyq Aziya – orasan mýmkindik. Ózara yqpaldastyq ornaghan kezde adamdar qolyna qaru almaydy, -  dep týsindirdi Q.Omarov. Bizding әr respublikanyng Aughanstangha satatyny jetkilikti. Biz Aughanstannan óz mәselelerin ózderi sheshsin dep, irgemizdi bólek salugha tyrystyq, biraq múnday joldyng nәtiyjesizdigine әbden kózimiz jetti.

Ekinshi qaghidat retinde diplomat Aughan mәselesin sheshuge aimaqtyq kózqarasty atady. Qauipsizdik býginde bir memleketting kólemimen shektelmeydi, sondyqtan birlesken kýsh-jigerdi talap etedi.

Ýshinshi qaghidat halyqaralyq izgilik kómekting barghan sayyn azayyp bara jatuy - BÚÚ qúrylymdary tarapynan ózara bәsekelestikti emes, ýilesken, keshendi jәne aimaqtyq damu strategiyasyn qajet etedi.

Qazaqstannyng pikirinshe, múnday ústanym BÚÚ agenttikteri men baghdarlamalarynyng jetilgen yqpaldastyghy men ýilesimdiligine alyp keledi, әri úiym qyzmetining tiyimdiligi men qarajatty ýnemdeuge septesedi.

DAISh pen «Talibannyn» aiyrmashylyghy qanday?

 Aughanstannyng Túraqty ókili Mahmud Sayqal ortalyqaziyalyq delegasiyamen kezdesu barysynda sarapshylardy birden týzetti.

- Biz S5 (Qazaqstan, Qyrghyzstan, Tәjikstan, Týrikmenstan, Ózbekstan) emes, S6 dep aitudy jón sanaymyz, óitkeni Aughanstan da Ortalyq Aziyanyng bir bóligi bolyp tabylady, - dep týsindirdi diplomat, býgingi AIR – ol Ortalyq-Aziyalyq aimaq. Biz ózimizdi sizderding bauyrlarynyzbyz dep sanaymyz, tize qosyp qyzmet etemiz, әri Qazaqstannyng úiymdastyruymen jýzege asyrylghan Qauipsizdik Kenesining Aughanstangha sapary bizge orasan kómek boldy.

Qazaqstannyng bastamasymen atqarylghan búl sapar 2018 jylghy aqpanda ótip, QK mýsheleri bar shyndyqty óz kózderimen kóru maqsatyn kózdegen edi. Keneske mýshe 15 memleketting búl sapargha barugha tek qana 11-i kelisken, sonyng ishinde AQSh ókili boldy. Diplomattardyng búl elde boluy kezinde memlekettik jәne azamattyq salanyng 120 ókilimen kezdesuleri ótkizildi. Ayta keterligi, 2010 jyldan beri múnday sapar birinshi ret úiymdastyryldy. Sapar qorytyndylary boyynsha BÚÚ arnayy habarlama dayyndap, onda: «Aughanstan men kórshiles elder, sonyng ishinde Ortalyq Aziya memleketterining ekonomikalaryn, aimaqtyq infraqúrylymdyq, sauda, investisiyalyq, kólik, tranzittik jobalardy jýzege asyru joldarymen yqpaldastyru asa manyzdy», - dep bekitti.

Aughandyq ókilding aituynsha, onyng eli múnday yntymaqtastyqqa asa zәru, jәne qazirding ózinde respublikalarmen ornatylghan baylanystardy joghary baghalaydy. Ásirese Qazaqstan men Ózbekstannyng Aughan jastaryna tegin studenttik kvota úsynyp otyrghan kómegine rizashylyghyn bildirdi.

Osy kezdesude M.Sayqal Aughan ýkimeti «Talibanmen» kelissózder jýrgizuding mәnin kórip otyrmaghanyn bildirdi, óitkeni búl top syrttan qarjylandyrylady, sondyqtan óz betinshe eshqanday sheshim qabylday almaydy. DAISh turaly aitqanda, Aughan diplomatynyng sózinshe, respublikada búl toptan eki mynnan aspaytyn terrorshylar ghana boluy mýmkin.

- Bizding aumaghymyzda DAIYSh-ting terrorshylary odan kóp deydi, biraq olay emes. «Taliban» qozghalysy DAIYSh-pen kýresetindigi ýshin paydaly deytin pikirler bar. Biraq Aughanstangha baryp, sonda túratyn adamdardan súrap kóriniz, olardyng DAISh pen «Taliban» arasyndaghy aiyrmany kórui ekitalay, olar sizge beretin jauaby: analar da, mynalar da bizderdi óltirude  jәne bizding elimizding týbine jetude, - deydi diplomat.

Qazaqstannyng BÚÚ Qauipsizdik Kenesine qatysuy –  aymaqtyng ortaq tabysy

Ózbekstannyng Birikken Últtar Úiymy janyndaghy Túraqty Ókildigining basshysy Bahtiyyor Ibragimov resmy Tashkent Ortalyq Aziya elderin ózining basymdyghy sanaytyndyghyn atap ótti.

- Ózbekstannyng syrtqy saudasynyng 10 payyzy ghana ortalyqaziyalyq elderimen bolghan, biraq biz ózge taraptardan úmtylysty bayqaudamyz, mysaly, songhy jyly biz aimaq elderimen sauda ainalymyn 20 payyzgha kótere aldyq, - deydi Ibragimov. Ózbekstan aimaq respublikalarynyng ýsh túghyrgha negizdelgen әriptestigin kóredi – aimaqtyq qauipsizdik, ekologiyalyq jәne ekonomikalyq damu. Onyng sózinshe, yntymaqtastyqtyng barlyq ýsh baghyty boyynsha Ózbekstan progressti sezinude.

Sonymen birge, qazirgi uaqytta Ortalyq Aziya halyqaralyq sahnada ýlken qyzyghushylyq tughyzuda, al Qazaqstannyng BÚÚ Qauipsizdik Kenesine qatysuy aimaqqa jaghymdy kózqarasty qalyptastyruda.

- Qazaqstannyng BÚÚ QK-ne túraqty emes mýsheligi býkil aimaqtyng tabysy dep sanaymyz, - deydi ózbek diplomaty.

Ortalyq Aziyanyng keyingi jyldary әlemdegi bedelining óskendigi jóninde Qyrghyzstannyng Túraqty ókili Mirguli Moldoisaeva da atap ketti. Onyng oiynsha, basqalarmen birge múnyng naqty dәlelderining biri BÚÚ Bas Hatshysy Antoniu Guterreshting bizding respublikalargha byltyrghy jylghy saparyn keltiruge bolady.

- Degenmen, eger bir jennen qol, bir jaghadan bas shyghara bilsek, ózimizding mәrtebe-bedelimizdi biz ózimiz ghana dәleldey alamyz, - dep tújyrymdady qyrghyz diplomaty.

«AP» redaksiyasy QR Syrtqy ister ministrligine jәne Qazaqstannyng Tәjikstandaghy Elshiligine AQSh-qa sapardy úiymdastyrghany ýshin alghysyn bildiredi.

 Múhtar Kәribay

Dushanbe

Arnayy Abai.kz aqparattyq portaly ýshin