M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq teatrda qyrghyz dramturgi Beksúltan Jәkiyevting «Jýreyik, jýrek auyrtpay» dramasy (Áshirbek Syghaydyng audarmasynda) sahnalandy. Búl sahnalanudyng bir ereksheligi – qazaq teatr óneri patriarhtarynyng biri, Memlekettik syilyqtyng laureaty, ústaz dramada basty róldegi qariyany somdaghan Sәbit Qonyrbayúly Orazbaevtyng 75 jas mereytoyymen túspa-tús kelui. Shymyldyq jabylar tústa dramany sahnalaushy, professor Esmúqan Obaev tebirene sóz aitty: «Býgin teatr ýshin sәtti kýn. 60 jylgha juyq uaqyt qazaq ónerine kirpik qaqpay qyzmet etken, asyldardyng synyghy, kósem akter, әkemteatrdyng aqsaqaly Sәbit Qonyrbayúly 75 jasqa toldy. Búl – biz ýshin mereyli data. Bәiteregimizge ghúmyr tileyik».

M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq teatrda qyrghyz dramturgi Beksúltan Jәkiyevting «Jýreyik, jýrek auyrtpay» dramasy (Áshirbek Syghaydyng audarmasynda) sahnalandy. Búl sahnalanudyng bir ereksheligi – qazaq teatr óneri patriarhtarynyng biri, Memlekettik syilyqtyng laureaty, ústaz dramada basty róldegi qariyany somdaghan Sәbit Qonyrbayúly Orazbaevtyng 75 jas mereytoyymen túspa-tús kelui. Shymyldyq jabylar tústa dramany sahnalaushy, professor Esmúqan Obaev tebirene sóz aitty: «Býgin teatr ýshin sәtti kýn. 60 jylgha juyq uaqyt qazaq ónerine kirpik qaqpay qyzmet etken, asyldardyng synyghy, kósem akter, әkemteatrdyng aqsaqaly Sәbit Qonyrbayúly 75 jasqa toldy. Búl – biz ýshin mereyli data. Bәiteregimizge ghúmyr tileyik».
«Jýreyik, jýrek auyrtpay» – eki bólimdi piesa. Auyldaghy jalghyz qalghan әkesin qolyna alghan úl men kelin astyrtyn qara shanyraqty satyp, qariyany qaladaghy ýige qamaugha alady. Yaghny bәri de qariyanyng jaghdayy ýshin. Al «ýiding aqshasyna» sau kisige mýgedek arbasyn alyp keledi. Syily qonaqty kýtuli kelin «mazasyz» atasyn bir kýnge «kurortqa», yaghny qarttar ýiine ótkize túrugha kýieuin kóndirip, aqyry jiberip tynady. Qalay bolsa da baydy kózdegen kelin qariyanyng hal ýstinde jatqanyn esty sala, onyng janazasynan týser aqshany eseptey bastaydy. Osy eki arada jany qalghan atasy ýige kelip, jerleuge dayyndalushylardyng ýstinen týsedi. Týbinde baladan baz keshken qart qarttar ýiine ózi ketedi. Qysqasha fabulasy osy.
«Jýreyik, jýrek auyrtpay» – adamdar arasyndaghy qarym-qatynastyng shiyelenisken formasyna qúrylghan otbasylyq drama. Dramanyng orny men uaqyty manyzdy emes, ol әr qoghamda bar. Nege? Qúndylyqtardyng auysuy – kishi qogham – otbasynyng moralidyq, etikalyq keskin-kelbetin kisi tanymastay ózgertip jibergen. Qazaq shanyraghyndaghy qúndylyq degende, әsili, jabayy iyerarhiyagha emes, eldik sana men dala zanynan tamyr alyp, ishki moralidyq tәrtipke negizdelgen ózgeshe bir etnostyq kórkem qúbylysty atasaq kerek. Qazir, shartty týrde, Shyghys pen batystyq ýlgiler men ýrdisterding sintezi bolyp tabylatyn búl qúbylys eki shekting birine ghana mayysqan kezde utopiyalyq mәnge ie bolatyny anyq boldy. Búl diylema emes. Tandau bar. Biraq siz tandaysyz ba, joq әlde sizdi tanday ma? Mәselening mәnisi osy jerde sekildi. Bir bólmeni europashalap, bir bólmeni qazaqshalap qoyatyn ghadet ótken ghasyrdyng orta sheninen bar nәrse. Mine, dәl osy sekildi otbasylyq mәselelerding birine europashalap, birine qazaqshalap qaraytynymyz taghy da bar. Donghalaq pen ýzengini oilap tapqan halyq qúlyp pen týrmeni de oilap taba alar edi ghoy. Alayda ol jóninde tarih ýndemeydi. Oilap tabu bar da, ony qoldanu bar. Eger osy uaqytqa deyingi ónertapqyshtardyng patenttelgen dýniyelerining bәrin qoldanysqa engizip jiberse, ne bolatynyn ishiniz sezedi. Biraq siz de ýndemey qoya salasyz. Bizding «kózimizdi ashqan» órkeniyet ózimen birge әleumettik mәselelerding patenttelgen sheshimderin de ala keldi: jetimhana, qarttar ýii, psihotriyalyq auruhana, krimatoriy, týrme, әielder týrmesi… Eshkim eshteneden saqtandyrylmaghan. Su bar jerde balyq bar. Kinәratsyz qogham, kinәsiz adam bolmaydy.
«Jýreyik, jýrek auyrtpay» – qúrbandyqqa shalynghandar turaly tragediyalyq epizod. Jәne qogham mýshelerining kez kelgeni kadrdan tys emes, sonday-aq ózimizdi massovkadan ghana izdey almaymyz. Árqaysymyz – basty róldemiz. Qúrbandyqqa shalynghandar kimder? Keshe ózderin ózgeler ýshin qúrbandyqqa shalghandar. Al býgin biz ózimiz ýshin olardy qúrbandyqqa shalyp otyrmyz. Áleumettik mәselelerde ol, әsirese, últqa, últtyq qúndylyqtargha qatysty bolghan tústa kinәlini izdeuden góri, ol kinәni ózine alghan anaghúrlym jenilirek. Balanyng bóteni bolmaytyny sekildi, qariya da halyqtiki.
«Jýreyik, jýrek auyrtpay» – nemqúraylylyq turaly novella. Novella móldirep túrugha tiyisti emes. Bir sóz bar edi ghoy, әlemdegi barlyq qylmys atauly nemqúrayly adamdardyng qolynyng astynan ótedi. Kóp nәrsege kóz júma qaraugha bolady, kózinizdi ashqanda eshtene kórmey qaluynyz da ghajap emes. Birinshi adamnyng múny ýshinshi adamgha quanysh syilamaydy. Onyng ýstine ol múng ekinshi adam, yaghny siz arqyly ótse.
«Jýreyik, jýrek auyrtpay» – satqyndyq turaly sujet. Satqyndyqtyng basy da, ayaghy da bolmaydy. Eki ret ótirik aitugha bolady, al ekinshi ret satyp kete almaysyz. Tuu – bireu, ólu – bireu, satqyndyq ta – bireu. Jar satqyndyghyn jastyqtan, dos satqyndyghyn qastyqtan kóruge bolady, al bala satqyndyghyn she? Kimnen kóresiz? Dramada satqyndyq úldyng ynjyqtyghy men sharasyzdyghynan tughanday kórinedi. Alayda satqyndyq qarghys sekildi – tuylmaydy, ólmeydi.
«Jýreyik, jýrek auyrtpay» – qariya jalghyzdyghy. Jalghyzdyq eshkimi joqtyqty ghana bildirmese kerek. Ózgeni kereksinu ózinning kereging joqtyghyndy sezinuden tumaydy. Ózgeni kereksinu – adamy qúbylys. Balapan úshqansha, bóltirik bauyryn kótergenshe, bala óskenshe. Adam hayuannan qay tústa bólinushi edi?
Qoyylym barysynda tanys-beytanys «Qyzyq adammen» jolyghasyz. Ol kim edi? Ol nege tanys әri beytanys? Ol – filosofiyalyq túlgha, әleumettik tiyp, tipti tipaj. Ol – bizding zamanymyzdyng keyipkeri. Ol – mort. Ol – basty róldegi Qariya. «Qyzyq» úghymynyng morfologiyalyq boyauy qalyn. Búl qoldanystaghysynyng mәni dauys yrghaghy men ekpinge baylanysty. Qoyylymda qariya telefon arqyly sóilesetin aq kiyimdi beymәlim әielding tandana «Qyzyq adam…» jәne kelinning sarkazmmen «Siz osy qyzyqsyz!…» deui arqyly janama, eskerusiz ghana atalghan búl úghym qadiri qashqan qamkónil әrbir qariyanyng ortaq esimin ashyp túr edi. Qartayghan adamnyng minez-qúlqy men sózin orynsyz kóru, eski, kertartpa dep bilu ómirjolyn endi bastaghan adamgha qalypty jaghday. Ózin ósirgen, ómirding mәnin, ómir sýrudi, kisimen sóilesudi, adamtanudy ýiretken alghashqy ústaz qartayghan shaghynda týsiniksiz, eskirgen, kóp nәrseni bilmeytin «Qyzyq adamgha» ainalyp shygha keledi. Ómirde zattar ghana eskirui mýmkin. Adam eskirmeydi. Oy ólmeydi. Sezim joghalmaydy. Qariyagha qarttar ýiinen kelgen taghdyrlastary óz ómirin monolog týrinde aitady. Akterlerding sheber oinaghany sonshalyq, zalda kәrilik pen jalghyzdyqtyng ýreyi payda boldy. Qarttar ýiindegi «Qyzyq adamdar». «Qyzyq adam» atanghandar. Anna Kareninadaghy «Árbir baqytty otbasy bir-birine úqsaydy, әrbir baqytsyz – ózinshe baqytsyz» degen pikir jetimhanalar men qarttar ýiindegi adamdar turaly oilanghanda eriksiz eske týsedi. Ózinshe baqytsyz… Qazaqta baqyt úghymy kóp rette balamen baylanysty bolyp keledi. Balagha she?
IYә, búl jerde sóz piesa turaly emes, jay ghana odan tughan oidy irkip qalghymyz kelmedi. Ishte jýrgen son. Qoyylym sonynda Sәbit agha Orazbaevqa saual saldyq:
- Qazaqtyng býgingi qariyasy qanday?
- Qartayghan adamnyng bәri qariya bolmaydy. Jónimen qartay bar. Qazaq qartayghanda dem almaydy, onyng sharuasy endi bastalady. Qolymyzdan kele me, kelmey me, mine jer ortasynan astyq. Áuletting ghana ishi emes, el isine alandar, últtyng bolashaghyna bas auyrtar kez búl. Osy uaqytqa deyin ne istey aldym, ne berdim dep ózine esep berer tús. Balana әke bola aldyn, endi nemerene ata bola alasyng ba? Olargha el men jerding tarihyn, ótkenning ónegesin, úly joldardyng óri men yldiyn, úly kezenderding shyndyghy men aqtandaghyn aita alasyng ba? Adamgershilik qasiyetter turaly, adamdyq qúndylyqtar jayly qysylmay sóz aitu ýshin sýrgen ómiring de soghan layyqty boluy kerek. Aytqan sózing shyn bolsa ghana ótedi, ótpegeni ózinmen ketedi. Últyng sengen, úrpaghyng sengen qúndylyqtardy osy kezde qorghap, tabandylyq kórsetu qajet. Babalarymyzdyng qaldyryp ketken jaqsy әdet-ghúrpy, salty men sanasy bar. Sol joldan tanggha bola ma? Qazaqtyng bar balasy – óz balan. Ózing barda baladan ayanba, al balanyng sharuasyn ózine qaldyr.
- Agha, memuar jazu oiynyzda bar ma?
- Bir jaqsy inimning ótinishimen azdap týrtkenderim jaryq kórip jýr ghoy. Kórgening men bilgenindi jazghan dúrys. Ótken ómirindi oy eleginen ótkizip alasyn. Jaramdysy bolsa, jaratqany óz qajetine alar. Men ózim suret týsirumen ainalystym. Tanbalanyp qalghan tamasha sәtter bar. Aghalarymyz, zamandastarymyzben birge ótken kýnderding qaytalanbas kórkem beyneleri ol. Sony jeke fotoalibom etip shygharu oida jýr.
Erlan JÝNIS

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=5985&Itemid=2