Júma, 22 Qarasha 2024
4083 0 pikir 27 Sәuir, 2018 saghat 10:05

Deputattyq saual. TKSh janghyrtu baghdarlamasynyng jýzege asyryluyna baqylau qalay jýrgiziledi?

«Aq jol» fraksiyasy túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyqty janghyrtu baghdarlamasynyng is jýzinde jýzege asyryluyn baqylaudy kýsheytudi talap etedi. Fraksiyanyng tiyisti deputattyq saualyn Meruert Qazbekova mәlimdedi. Saualdyng mәtini mine:

Memleket basshysynyng «Bolashaqtyng irgesin birge qalaymyz» atty Joldauynda qoyylghan mindetterdi iske asyru maqsatynda 2011 jyly Qazaqstan Respublikasynyng túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghyn janghyrtu boyynsha baghdarlama qabyldandy, onyng mindetterining biri azamattar ýshin kondominium obektisining ortaq mýlkin aghymdaghy jәne kýrdeli jóndeuden qaytarylatyn memlekettik qarajat esebinen ótkizu arqyly jayly jaghday jasau bolyp tabylady.

Osy tapsyrmalardy jýzege asyru ýshin respublikalyq budjetten jergilikti atqarushy organdargha jyl sayyn transfertter bólinedi.

Baghdarlamagha qatysu ýshin zannama talaptaryna sәikes kondominium qúru jәne zannama erejelerin, janghyrtudy jýrgizu tәrtibin týsindiru arqyly túrghyndardyng jalpy jinalysyn ótkizu qajet. Sodan keyin onyng qortyndysy boyynsha hattama jasalady.

Jobalau-smetalyq qújattamany әzirlegennen keyin jәne kondominiumgha qatysushylardyng jinalysynda maqúldanghannan keyin, qosalqy merdigerlik úiym kelisiledi, ay sayynghy tólemderding mólsheri bekitiledi jәne atqarylghan júmystardy oryndaugha qatysugha ókilder tandalady. Kondominiumnyng basshylyghy osy jәne basqa qújattardy jergilikti әkimdikting Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq basqarmasyna jiberedi, sodan keyin obektini janghyrtu turaly kelisim jasalady.

Alayda, «Aq jol» fraksiyasynyng deputattaryna ónirlik saparlar ayasynda barlyq oblystarda desek bolady, túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyqty janghyrtu baghdarlamasynyng barlyq kezenderinde zannamanyng talaptarynyng búzyluyna qatysty jergilikti túrghyndardan ótinishter kelip týsti.

Pәter iyelerining kooperatiyvi (PIYK) jalghan kelisimsharttar boyynsha túrghyndargha barlyq uaqyt ishinde tiyisti dengeyde kórsetilmegen qyzmetter ýshin aqy tóletkizip, sonday-aq, túrghyndargha aitpastan ózderi belgilep alghan merdigerlermen kýrdeli jóndeudi jýrgizu ýshin kóterinki baghagha kelisimsharttar jasasady. Búdan basqa, kýrdeli jóndeu júmystary memlekettik sәulet-qúrylysyn baqylau, órtke qarsy qyzmet, sәulet jәne qala salu qúrylysy organdarynyng qatysuynsyz jýzege asyrylady, sonyng saldarynan - ýlken zang búzushylyqtar oryn alghan jaghdaylar kezdesude.

Osy jәne basqa da faktiler kóptegen memlekettik jәne sot organdarynyng nazaryna ýndeuden keyin deputattar aldynda da kóterildi.

Qúqyq qorghau organdarymen búghan qatysty is qozghalghanyna, sottardyng kelisim-sharttar men júmysty qabyldau aktilerining jaramsyz dep tanu turaly sheshimderine qaramastan olardyng saldaryn jәne anyqtalghan búzushylyqtardy jonggha eshkim de asyghar emes.

Mәselen, Kókshetau qalasyndaghy túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyqty janghyrtu baghdarlamasyna engen kóptegen kóp qabatty ýilerde jobalyq qújattamasyna say shatyrdy 0,7 mm-den kem emes qalyndyqtaghy metall shatyrmen auystyru qarastyrylghan. Alayda, is jýzinde býkil qala boyynsha merdigerler eshkimning rúqsatynsyz óz erkimen odan eki ese júqa materialdardy qoldanghan, ol tiyisinshe arzangha josparlanghan.

Sonymen qatar, atqarylghan júmystar jónindegi aktide búl material jobalau-smetalyq qújattamagha engizilgenge sәikes keledi dep túrghyndardan qalyndyghy 0,7 mm material ýshin aqsha tóleudi talap etedi. Al, búl degeniniz – bir myng sharshy metrdi ghana  qúraytyn shatyrlar emes.

Tóbe jabyndysy materialdaryna qatysty búzushylyqtardan basqa merdigerler eski tóbeni bólshekteu kezinde aghash shatyrdyng qanqasyn ózgertpey qana qoymay, sonday-aq múnday jaghdayda mindetti týrde jýrgizilui tiyis bolatyn aghash materialdardy ottan qorghaytyn arnayy tósemmen óndeu, jylytu, jeldetu shahtasy qúrylghysyn ornalastyrudy oryndamaydy. Oslaysha, QR erejeleri men sanitarlyq normalardy óreskel týrde búzady.

Bayandalghandy eskere otyryp, «Aq jol» deputattyq fraksiyasy kelesi súraqtargha jauap beruinizdi súraydy:

1.Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyqty janghyrtu baghdarlamasynyng is jýzinde jýzege asyryluyna baqylau qalay jýrgiziledi?

2.Sapasy qalay baqylanady, qoldanylatyn materialdardyng jәne oryndalghan júmystardyng standarttaryn saqtau, sonday-aq kepildendirilgen merzim ishinde merdigerlerding óz mindettemelerin oryndauy qalay qadaghalanady?

«Aq jol» QDP jәne onyng parlamenttik fraksiyasy saylaualdy baghdarlamany jýzege asyru jәne óz saylaushylarynyng mýddesin qorghau boyynsha júmystardy jalghastyruda.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5290