Bauyrjan Berikúly. Abaygha abay bolayyq!
Sizge ótirik, maghan shyn. «On ghasyr jyrlaydy» kitabynda biraz aqyndar azdap «týzetuge» úshyraghan eken.
Týsinikti bolu ýshin aldymenen kitaptyng redkollegiya alqasyn tanystyra ketelik: Raqmanqúl Berdibaev, Múhtar Maghauiyn, Bekbolat Tileuhan, Amangeldi Aytaly, Serik Qirabaev, Asqar Egeubaev, Sәrsenbi Dәuitúly, Aygýl Smaqova. Redaktory: M.IYgilik.
Basqa-basqa, osy «On ghasyr jyrlaydy» antologiyasynda Abaydyng ózi «belgili sebeptermen» tómendegishe «tәrtipke» keltirilipti (bir-ekeuin ghana keltireyik):
Áueli ayat, hadis - sózding basy,
Qosarly bәiitmysal keldi arasy.
Qisynymen qyzyqty bolmasa sóz
Nege aitsyn Payghambar men ony Allahy.
Sizge ótirik, maghan shyn. «On ghasyr jyrlaydy» kitabynda biraz aqyndar azdap «týzetuge» úshyraghan eken.
Týsinikti bolu ýshin aldymenen kitaptyng redkollegiya alqasyn tanystyra ketelik: Raqmanqúl Berdibaev, Múhtar Maghauiyn, Bekbolat Tileuhan, Amangeldi Aytaly, Serik Qirabaev, Asqar Egeubaev, Sәrsenbi Dәuitúly, Aygýl Smaqova. Redaktory: M.IYgilik.
Basqa-basqa, osy «On ghasyr jyrlaydy» antologiyasynda Abaydyng ózi «belgili sebeptermen» tómendegishe «tәrtipke» keltirilipti (bir-ekeuin ghana keltireyik):
Áueli ayat, hadis - sózding basy,
Qosarly bәiitmysal keldi arasy.
Qisynymen qyzyqty bolmasa sóz
Nege aitsyn Payghambar men ony Allahy.
Degenge senesiz be, senbeysiz be? «Nege aitsyn Payghambar men ony Allasy?!» degen joldy «ózgertip» tastaghan kitap qúrastyrushylardyng búl tirligi - «Abaydyng «aynalasy tep-tegis júmyr kelgen» óleng jolyna jasaghan ýlken qiyanaty emes pe?!» degen oy tudyrady. Áytpese, «Abay shynymen de «ony Allahy» dep jazghan, dese de jogharydaghy asty syzylghan joldardy da soghan say etip úiqastyra almay qalghan eken ghoy!» degenge qalay senbeksiz?! Álde ony úiqas degendi bilmeytin sorly kóresiz be? Abay óleng úiqastyrudy úmytyp ketipti dersiz bәlkim, onda hәkimge taghy da «sәl-pәl kómektesip jiberip», 1-2-shi joldardaghy asty syzylghan sózderdi de ózgerteyik te, tórtinshi joldaghy asty syzylghan «sózine» say qylyp?! Biraq, búlay qoldan jasau ne kerek? Álde, Abaygha shaynap bergen as as bola ma?.. Biraq kónseng de osy, kónbeseng de osy. Endi osylay jazasyn, endi osylay oqisyn. «Aytty - bitti, talqylanbaydy!» degen osy. Sonymen múnday ózgeristi osy kitaptyng 269-betindegi ólennen de kezdestiresiz:
Aqylgha syimas ol Allah, (a)
Taghriypqa tilim qysqa ah! (a)
Barlyghyna shýbәsiz, (ә)
Nege mәujýt Ol kua, (b)
Al Abaydyng búrynghy jinaqtarynda búl shumaq:Aqylgha syimas ol Alla, (a)
Taghriypqa tilim qysqa, a! (a)
Barlyghyna shýbәsiz, (ә)
Nege mәujýt Ol kuә, (a) -
delingen.
Qaysy shumaq kónilge qonymdy?
Birinshi núsqadaghy shumaq: a, a, ә, b týrinde. Búl jerde aldynghy eki jol ghana úiqasqan, tórtinshi jol - kórip otyrsyz (aldynghy eki jolgha «h» әrpi jabystyrylghany sebepti) basqa sipatqa ie bolyp ketken.
Ekinshi núsqadaghy shumaq: a, a, ә, a týrinde. Búl - búryn bәrimizding osy uaqytqa deyin oqyp kelgen núsqamyz.
Abaydyng sózin Allah dep nelikten ózgertkendikterin 13-bette: «1928 jyly alfabitting auystyryluyna baylanysty arab әrpimen jazylyp kelgen keybir atau, terminder ózgeriske úshyrady. Ásirese, shaghatay, parsy, arab jәne týrik tilderindegi sózder. Allah sózinde «h» әrpi qoldanylyp kelgeni belgili, mysaly ony Abay enbekterin kóshirgen Mýrseyitting qoljazbasynan kóremiz», - dep týsindirgen eken kitaptaghy ghalymdarymyz.
Býgingining biyiginen qarasaq, sóz bostandyghy bar, kim Alla dep jazsa óz erki, Allah dep jazbaghany ýshin ony sóge almaysyz ghoy. «Tek Allah dep jazu kerek degen» búiryq bar ma әlde? Nege osy ózimizden ózimiz shala býlinemiz de jatamyz?
«Týpnúsqada (arab tilinde) solay jazylady, endeshe Allah dep qana aitu kerekpiz hәm jazu kerekpiz!» deuge bola ma eken? Bolsa onda nege arab tilinen kirgen basqa da kirme sózderdi de týgeldey týpnúsqadaghyday jazbaymyz, aitpaymyz degen oy da tuuy mýmkin ghoy? Kerisinshe onday sózder óz tilimizge iykemdelip, tól sózimiz siyaqty bolyp ketken ghoy. Sol sebepti kez kelgen kirme sóz qazaq tilining tabighatyna say ózgerip otyruy, iykemdelip otyruy, sol arqyly tildik qorjynymyzdy toltyryp otyruy - zandy qúbylys bolyp esepteledi.
«Allah sózinde «h» әrpi qoldanylyp kelgeni belgili, mysaly ony Abay enbekterin kóshirgen Mýrseyitting qoljazbasynan kóremiz», - degen sóz әli de dәleldeudi qajet etetin sóz. Nege Mýrseyitting qoljazbasyn kórmeske? Rasynda solay bolsa, búl - Abay ólenderine әli de tereng ýniludi qajet etedi. Abay «Allah» dep jazghan deydi. Mýmkin. Biz qatelesip kelgen shygharmyz? Endi solay býgingining biyiginen qarap «týzetip» jatyrmyz. Búl «dúrys» ta shyghar.
Jәne búdan basqa Búqar jyrau da:
Hannyng sózi týzik dep,
Orynsyz sózdi joldama.
Búrynghy ótken bәri óldi,
Qarsy bolma Allahqa, -
dep «jóndelipti». Al siz «joldama» men (dúrysy: Allagha) «Allahqa» degen jerden qanday ýndestik kórip túrsyz?!
Mirjaqyp, Múqaghaly ólenderinde de osynday «ózgeristerdi» kózimiz shaldy. Ony qalay týsinemiz? Nemese qalay týsindiremiz?
Jalpy «Allah» dep qana jazu - dúrys ta, «Alla» dep jazu - qylmys pa? Tipti keybireuler: «Allah dep sóileuimiz kerek!» - dep júrttyng auzyn baghatyn hәlge jetti. Alla degen qazaqqa ala kózben qaraytyn boldyq. Bir әrip ýshin daulasqansha nege biz auyldyq, audandyq, qalalyq jerlerde bir meshit ashudy onaylatpaymyz? Al búghan eshkim bas auyrtqysy kelmeydi.
«Qalauyn tapsa - qar janady». Onay emes nәrse joq deymiz. Dese de meshit ashudyng mehnaty - myng san. Osydan-aq әlgi maqaldyng tura osy salada shatyry ketken be dep te qalasyn. Esesine jauynnan songhy sanyrauqúlaqtay qaptaghan týngi klubtardyng irgetasyn býgin kórseniz, ertenine shatyryn kóresiz. Osyghan qarap-aq qiiyn tapsa, sheshpeuge bolmaytyn mәseleler joq ekenin týsinesiz. Biraq meshitterdi tezdetip, kóptep ashu problemasy - aldaghy ghasyrlarda da manyzyn joymaytyn shyghar.
Esesine sóz quyp, sózden sóz tudyryp, úzyn sózdi saghyzday soza beruden, sózbúidagha sala bergennen, kópsózdilikke bara bergennen - qazaqqa kelip keter payda az ekenin bir úqpay-aq kelemiz.
Jaqsy, Allah dep jazayyq, Allah dep sóileyik, júrt tynysh bolsynshy әiteuir. Siz de solay jazynyz, men de solay jazayyn. Biraq Abay shaldy abaylap-abaylap ózgerteyikshi. Býginigining kózqarasymen - keshegining tilin týzey almaysyz ghoy. Olar ol ýshin aiypty emes bolar.
Mening aitayyn degenim - abaylayyq, nauqanshyldyq dertinen aman bolayyq, halayyq.
«Abay-aqparat»