BATYRHANNYNG BASTAMASY

Azattyghymyzdyng 20jyldyq tarihyna ózinshe ýles qosqan azamattar jetkilikti. Sonyng biri - marqúm, jurnalist,filolog, sayasatshy Batyrhan DÁRIMBET.

Myna maqalany Batyrhan Dәrimbet osydan on tórt  jylday búryn jazghan eken. Múnda sóz bolghan qazaq әdebiyetinin  otarshyldyq kezendegi  taptyq kýresti, sosialistik realizmdi,otarshyldyqqa kónbistikti,         otarshylyq qúrsauynda qala berudi

madaqtau   negizinde       jazylghan әdebiyetimizge kezinde berilgen baghany qayta qarau kerek degen B.Dәrimbettin  oi-pikirleri  býgingi tanda kýn tәrtibine aishyqty әrippen qayta

qoyyluy  tiyis dep oilaymyn. Búl pikir biyl 20 jyldyq tәuelsizdikti toylau jylynda qanshalyqty qajet ekeni aidan anyq.

Búrynghy qalyppen qazaq әdebiyetining naghyz ruhany týleuinin, erkindikke ansauynyng shyrqaghan shyny kenes zamany boldy degen    qasang pikir ózgergen joq.  Mektep, bilim beru oqu oryndary osy baghyttaghy kózqarasty sanagha engizudi jalghastyruda.      Qazaq әdebiyetining tarihy, әdebiyettanu salasy  sol bayaghy kenestik sana qalpynda..

S.Jýsip

Batyrhan  Dәrimbet. Qazaq әdebiyeti tarihyna qayta oraluymyz kerek

BATYRHANNYNG BASTAMASY

Azattyghymyzdyng 20jyldyq tarihyna ózinshe ýles qosqan azamattar jetkilikti. Sonyng biri - marqúm, jurnalist,filolog, sayasatshy Batyrhan DÁRIMBET.

Myna maqalany Batyrhan Dәrimbet osydan on tórt  jylday búryn jazghan eken. Múnda sóz bolghan qazaq әdebiyetinin  otarshyldyq kezendegi  taptyq kýresti, sosialistik realizmdi,otarshyldyqqa kónbistikti,         otarshylyq qúrsauynda qala berudi

madaqtau   negizinde       jazylghan әdebiyetimizge kezinde berilgen baghany qayta qarau kerek degen B.Dәrimbettin  oi-pikirleri  býgingi tanda kýn tәrtibine aishyqty әrippen qayta

qoyyluy  tiyis dep oilaymyn. Búl pikir biyl 20 jyldyq tәuelsizdikti toylau jylynda qanshalyqty qajet ekeni aidan anyq.

Búrynghy qalyppen qazaq әdebiyetining naghyz ruhany týleuinin, erkindikke ansauynyng shyrqaghan shyny kenes zamany boldy degen    qasang pikir ózgergen joq.  Mektep, bilim beru oqu oryndary osy baghyttaghy kózqarasty sanagha engizudi jalghastyruda.      Qazaq әdebiyetining tarihy, әdebiyettanu salasy  sol bayaghy kenestik sana qalpynda..

S.Jýsip

Batyrhan  Dәrimbet. Qazaq әdebiyeti tarihyna qayta oraluymyz kerek

Qazaq әdebiyetin әlemdik sóz ónerining bir bólshegi dep qaraytynymyz da belgili. Alayda Kenes zamanynda  «Jana túrpatty revolusiyashyl әdebiyet jasaymyz» degen aiqayshylar qazaq әdebiyetin әlemdik prosesten bólip alyp, jana arnagha salghysy keldi. Ádebiyetimiz jetpis jyl boyy úly dariyadan bólinip qalghan jylghaday jeke dara ómir sýrdi. Osy kezende qazaq әdebiyetining ghana emes, býkil qazaq halqynyng tarihy men mәdeniyeti de bir ghana kózqaras arqyly baghalandy. Yaghny barlyq salada tek qana tap kýresin moyyndaytyn, dýniyege 1917 jylghy  Qazan tónkerisining kózimen qaraytyn kózqaras berik oryn aldy.

Sóitip, 1934 jyldan bastap sovet kenistiginde qughyn-sýrgindi  totalitarlyq jýiege arqa sýiegen birjaqty kózqaras saltanat  qúrdy. Kenes ýkimeti ózining býkil sayasatyn totalitarizm arqyly jýrgizse, dәl sol siyaqty sosialistik realizmnen basqa birde-bir әdeby kózqarasty kózge ilmedi, ózge pikirge ýrke qarady. Olardy jantalasa teriske shygharugha tyrysty.

Osynday qytymyr kezende qalyptasqan qazaq әdebiyettanu ghylymy tek kommunistik iydeologiyanyng jeteginde jýrdi jәne sonyng aidauyna kóndi. Aytqanynan shyqpady. Kommunistik iydeologiyanyng «artyqshylyghyn» ghylymy týrde «dәleldeuge» tyrysty. 20- jyldarda Maghjandar kótergen «Óner  -  óner ýshin» degen qaghida «bayshyl-últshyldardyng dúshpandyq pikiri» sanaldy da әdeby shygharmashylyq, sóz erkindigi bir partiyalyq jalghyz qaghidagha baghyndyryldy. Sol sebepti de әdebiyetimizding jýrip ótken jolyn týsindiru men baghalauda birjaqtylyqqa úryndyq.

Ádebiyetting teoriyalyq mәselelerin qozghamaghannyng ózinde onyng tarihy jolyn kórsetude túrpayy sosiologiyalyq payymdau basym boldy. 1960-jyldargha deyin qazaq әdebiyetining tarihy eki-ýsh ghasyrdan aspaytyn. 70-jyldarda әdebiyet tarihyn taghy bir-eki ghasyrgha әri jyljytqandar boldy. Sonyng nәtiyjesinde әueli «Ýsh ghasyr...», keyin «Bes ghasyr jyrlaydy» degen týsinikter payda boldy. Desek te, múnyng ózi de әdebiyetimizding tarihyn qazaq handyghynyng qúrylu kezeninen әri asa almady. Ádebiyetimizding búl tarihy da kommunistik iydeologiyanyn, soghan qosaqtalghan úly derjavalyq orys shovinizmining talabynan onsha alys emes edi. Kenes Odaghyna birikken últtardyng ishindegi eng irisi de, eng ejelgisi de orys últy bolugha tiyis bolatyn. Al «qazaq siyaqty úsaq últtar kenes dәuirinde ghana últ bolyp qalyptasty». Osy qaghidadan qara ýzip shygha almaghan әdebiyetshi-ghalymdar odan әrige terendep bara almady. Keyinirek, 80-90 jyldarda ghana Qoja Ahmet Iassaui, Baqyrghani, Mahmud Qashqarilardyng enbekterin zertteuge úsynys jasaldy. «Qorqyt Ata kitaby» qazaqshagha audaryldy. Biraq búnyng bәri de jýieli týrde zerttelip, qazaq әdebiyetining ejelgi múrasy retinde kórsetilmedi.

Kýltegin, Iollyg tegin, syna jazulary tarihy derekter retinde ghylymy ainalymda bolghanymen, búlar ejelgi qazaq әdebiyetining núsqalary retinde zerttelmedi.

Búnday búrmalaushylyqtar qazaq әdebiyetin dәuirleu, yaghny onyng jýrip ótken tarihy jolyna qaray dәuir-dәuirge bólip zertteu isine kóp zardap tiygizdi. 20-30-jyldarda «handyq dәuir әdebiyeti», «útshyl- bayshyl dәuir әdebiyeti», «Úly Oktyabri sosialistik revolusiyasynan keyingi әdebiyet» degen kezenderge bólip zertteu beleng alsa, onan keyingi dәuirde «XV-XVIII ghasyr әdebiyeti», «H1H ghasyrdyng bas kezindegi әdebiyet», «Qazaq sovet әdebiyeti» degen siyaqty kezenderge bólu basymdyq aldy. Ádebiyet tarihyn búlay bólu alghashqysynda taza taptyq túrghydan kórinse, ekinshisinde taza tarihy túrghydan ghasyr-ghasyrgha bóluge jol berildi. Múnyng ekeui de әdebiyet tarihyn sayasilandyrudyng amaly edi.

Qazaqstannyng ózining tәuelsizdigimen qayta qauyshqan alty jyl ishinde ruhany týleuding keybir nyshandary bolghanymen, әli de bolsa qasang qaghida men eski dogmalardan aryla almay otyrmyz. Sonyng ishinde әdebiyettanu salasynda qalyptasqan keybir kózqarastar sol qalpynda ómir sýrude. Búlardyng qataryna qazaq әdebiyetining dәuirleu problemasy da kiredi. Tәuelsizdik talaptaryna say

әdeby qaghidalardy jana kózqaras talabynan qayta qarau qajettigi tusa da búl mәselege  úlshyna kirisip jatqandar bayqalmaydy.

Biz óz tarapymyzdan qazaq әdebiyetining tarihyn mynaday ýsh dәuirge bólip qaraudy úsynamyz: 1. Ortaq týrik әdebiyeti. 2. Jyraular әdebiyeti 3. Otarshyldyq kezendegi әdebiyet. Búlar óz ishinen birneshe bólikke bólinui de mýmkin. Mysalgha, músylman dәuirine deyingi ortaq týrik әdebiyeti jәne músylman dәuirindegi ortaq týrik әdebiyeti. Otarshyldyq kezendegi әdebiyet te ekige bólinui mýmkin: a) Otarshyldyqqa qarsy әdebiyeti ә) otarshyldyqqa moyynsúnghan әdebiyet.

Endi búl úsynysymyzdyng dәlelderine kelelik. Ejelgi týrik әdebiyetining alghashqy ýlgileri dep Orhon-Eniysey jaghasyndaghy tasqa qashalghan dastandardy aitamyz. Eski týrik tilinde jazylghan búl tas eskertkishter men shaghatay tilinde jazylghan Qoja Ahmet Iassauiyding «Hikmetteri» arasyndaghy býkil syna-jazba jәdigerler músylman dәuirine deyingi qazaq-týrik әdebiyeti retinde zertteluge tiyis. Búl dәuir Úly Kóktýrik memleketinin, Batys-Shyghys týrik qaghanattarynyn, Qarahan memleketining tarihymen birge zertteluge tiyis. Búl memleketterding barlyghy da qazirgi Qazaqstannyng aumaghynda ómir sýrgen, astanalary da qazaq topyraghynda bolghan. Sondyqtan da búl dәuirdegi tarihtyng da, әdebiyetting de, mәdeniyetting de múragerliginen qazaqtardy syzyp tastaugha eshkimning qúqy joq dep bilemiz.

Áriyne, ejelgi tarih pen әdebiyetti zertteu  -  óte auyr әri túnghiyq syry kóp qiyn sharua. Orhon-Eniyseyden tabylghan tas jazular siyaqty jazba eskertkishter qazirgi Qazaqstan aumaghynda da mol bolghan, biraq arab qolbasshysy Qútayba Qazaqstandy qalyng qolmen basyp alghanda jazuy bar tastardy, adam sureti beynelengen balbaldardy qiratugha búiryq bergen. Sondyqtan da músylmanshylyq qanat jayghan jerde týrik zamanynyng eskertkishteri, ilude bireu bolmasa, týgel joyylghan. Balbal  tastardyn  qazirgi Ukrainagha qaraytyn jerlerde, ólkelerinde, al tasqa qashalghan  jazulardyng monghol jerinde saqtalyp qalu sebebi de osy. Kóktýrik zamanynda búl jerlerding bәri de Úly Týrik qaghanatyna baghynyshty bolatyn.

Músylman dәuirindegi ortaq týrik әdebiyetin yaghny Qoja Ahmet Iassaui, Mahmud Qashqari, Jýsip Balasaghúni, Álisher Nauay jәne taghy basqalarynyng qalamynan tughan asyl dýniyelerdi qazaq әdebiyetining tól tuyndysy retinde zertteuimiz qajet. Búl dәuir týrik tútastyghynyng ajyramaghan kezi, týrli memleketterge bólingenimen, bir tildin, bir dinning ayasynda ómir sýrgen kez. Eng bastysy, búl kezde býkil Týrik dýniyesining ruhany tútastyghy bar edi.

Búdan keyingi dәuirde, әsirese Altyn Orda jәne Qazaq handyghy túsyndaghy jyraulyq dәstýr basty sipat aldy. Búl memleketter, negizinen, kóshpeli órkeniyetting damyghan týrine jatatyndyqtan, suyryp salma jyraulyq dәstýr keng qanat jayyp, el basqaru isine deyin aralasty. Jyraushylyq dәstýr  әdebiyetin de mәn-mazmúnyna qaray eki dәuirge bóluge bolady: Noghayly zamanyndaghy jyraular әdebiyeti jәne Qazaq handyghy túsyndaghy jyraular әdebiyeti. Noghayly zamanynyng kórnekti túlghalary  -  Sypyra, Qaztughan, Dospambet, Shalgez jyraular. Qazaqtar óz aldyna el bolyp, jeke otau tikkende Asan Qayghy bastaghan jeke dәstýrdegi jyraular әdebiyeti Aqtamberdi, Ýmbetey, Búqar, Tәtiqaralargha úlasyp, ózindik bir kórkemdik әlem qúraydy. Noghayly dәuirinde jyraular ydyrap bara jatqan Altyn Ordanyng birligin, tútastyghyn ansasa, Qazaq handyghy túsyndaghy jyraular syrttan kelgen dúshpangha qarsy elding basyn biriktiru, el bolyp soghan tabandy qarsy túru iydeyasyn uaghyzdady.

Búl dәuirge ortaq qasiyet  -  jyraulyq ónerding birtektiliginde jәne kórkemdik qúraldyng úqsastyghynda. Sypyra jyraudan bastalghan dәstýrding zamanany kóktey ótip, HH ghasyrgha deyin úlasqanyn bilemiz. Al búl dәstýrding bastau-búlaghy Kóktýrik zamanyndaghy tas-syna jazularyndaghy erlik, eldik, birlik iydeyasy ekeni de angharylady. Osynyng ózi-aq jyraular әdebiyetining Kóktýrik zamanyndaghy ejelgi әdebiyet ýlgilerining zandy jalghasy ekenin bildiredi. Osy dәstýrdi HH ghasyrgha bar qadyr-qasiyetimen jetkize alghan qazaq halqy ejelgi týrik mәdeniyetining birden-bir mirasqory ekeni de sózsiz.

Qazaq dalasyna orys patshasy kóz alarta bastaghannan-aq әdebiyetting mazmúny ózgerip sala berdi.Tәuelsiz qazaq memleketining bas jyrauy  -  Búqardyng ózi soltýstikten tónip kele jatqan qauipti aldyn-ala sezip, «Qaraghay basyn shortan shalatyn» zamannyng tuyp kele jatqanynan habar berdi. Orys patshasynyng qazaq jerine qolyn shengeldep salghanyn sezgen Mahambet, Sherniyaz, Nysanbay jyraular qolgha qaru ala otyryp, jalyndy jyrlarymen eldi jigerlendirdi. Sóitip, әdebiyette otarshyldyq dәuiri tudy. Búl dәuir HH ghasyrdyng 90-jyldaryna deyin, Qazaqstan óz tәuelsizdigimen qayta qauyshqangha deyin sozyldy, H1H-HH ghasyrlardy týgel qamtydy. Ádebiyetimizdegi otarshyldyq kezenning ekige bólip otyrghanymyzdyng sebebi mynada: Mahambet pen Maghjannyng arasy otarshyldyqqa qarsy kýres dәuiri boldy. Búl kezde qazaq aqyndary el basyna tóngen qauipti der kezinde sezip, dabyl qaqty. Keybireui últ-azattyq kýresting basynda boldy. Mahambet, Sherniyaz, Nysanbay jyraulardyng taghdyry әdebiyet ókilderining búl kezde ýnemi otarshyldyqqa qarsy kýresting qaq ortasynda bolghanyn bildiredi. Osy dәuirdegi Dulat, Shortanbay, Múrat Mónkeúldarynyng shygharmashylyq ómiri  de  -  otarshyldyqqa qarsylyqtyng ozyq ýlgileri. Jiyrmasynshy ghasyrdyng basyndaghy Omar Qarash, Narmambetterding osy dәstýrdi jaqsy jalghastyrghanyn bilemiz. Orys otarshyldyghy dәuirinde patsha әkimshiligine  qazaq arasynan tilmash-sheneunikter dayarlau maqsatymen qazaq balalaryn oryssha oqyta bastady. Osy oqyghandar qazaq jazba әdebiyetin evropalyq dәstýrmen jalghastyrdy. Ádebiyette roman, poema, janrlary payda boldy.

Otarshyldyq dәuiri  «zar -zaman»           aqyndaryn tughyzdy. Búl әdebiyetimizdegi ózgeshe bir aghym retinde qalyptasty. Isatay-Mahambet, Janqoja, Kenesary kóterilisteri kýshpen basylghan song qazaq dalasynda orys otarshyldyghyna    qarsy bas kóteretin kósem de, kýsh te qalmady. Osyny janymen sezgen aqyndar zar kýiine basty, orys mújyghynyng qolyna kóshken jerin joqtady, orystyng zenbiregine  tótep bere almaghan esil erlerin joqtady. Bolashaghynan ýmit kýte almay, ótkenin ansaghan zar-zaman aqyndary elining ayanyshty haline ózderining zarly ýnin qosty. Búl da otarshyldyqqa qarsylyqtyng bir týri edi. Keshegi qazaqtyng tәuelsiz keng zamanyn ansau  arqyly olar sol kezendegi el basyna týsken auyrtpalyqty shynayy beyneley bildi.

Otarshylyq kezeni Abay siyaqty úly túlghany tudyrdy. Abay shygharmashylyghyndaghy tragediyalyq hal elining tyghyryqqa tirelgen jaghdayyna kýizelgen óner adamynyng jan tebirenisi edi. Ashyq qarsylyq nәtiyjege jetkizbesin bilgennen keyin Abay óz últyn óner-bilimge, ishtey týleuge shaqyrdy. Zamannyng tetigin iygerip, óner-bilim jóninen otarshyldarmen tenesken kezde ghana azattyq alugha bolatynyna menzedi. Abaydyng jan kýizelisinen tughan kóptegen ólenderi onyng zar-zaman aqyndarymen ýndestigin de bildiredi.

HH ghasyrdyng basynda oqyghan qazaqtar shoghyry zamannyng ynghayymen әueli gazet-jurnal shygharu isimen ainalyssa, bara-bara sayasy kýres jolyna da týse bildi. Qazaqta aghartu isimen ainalysqan «Ayqap» jurnaly men «Qazaq» gazetining ainalasyna toptasqan ziyaly qauym el azattyghyn qaytaru mәselesin talqylay bastady. Osy kezde Ahmet Baytúrsynúly men Mirjaqyp Dulatúly otarshyldyqqa qarsy kýresting jana sipattaghy dәnin septi. Sol dәnnen úly azatshyl aqynymyz Maghjan Júmabayúly ósip jetildi. Onyng býkil shygharmashylyghy orys otarshyldyghyna qarsylyq ayasynda damydy. Otarshyldyq zardabyn ol ashyp aita bildi jәne kórkemdik sheberlikting eng biyigine kóterildi. Qazaqstanda kenes ýkimeti jenip, bar biylikti qolyna alghanymen, Maghjan otarshyldyqtyng jana baghyt alghanyn sezip, búrynghy qarsylyqty ýdete týsti. Sóitip, qayran aqyn alghan betinen qaytpay, totalitarlyq jýiening qúrbany boldy. Orys otarshyldyghyna qarsylyq әdebiyetining HH ghasyrdyng 30 jyldaryna deyin sozylghanyna Maghjan shygharmashylyghy  -  negizgi belgi, negizgi kuә.

Otarshyldyq kezeng әdebiyetining eng tragediyalyq túsy osy otyzynshy jyldardan bastalady. Jiyrmasynshy jyldardyng ortasynda-aq proletkulit iydeyasymen qarulanghan qazaq qalamgerleri azattyq tuyn kótergen әriptesterine qarsy maydan ashyp qoymay, olardy qughyn-sýrgin oqpanyna iytermeledi. Orys otarshyldyghyna arqa sýiegen kommunistik iydeya men últtyq tәuelsizdik iydeyasy ózara kýres alanyna shyqty. Ruhany jenis tәuelsizdik tuyn kótergender jaghynda bolghanymen, stalindik qughyn-sýrgin mashinasy olardy týp-tamyrymen úntap jiberdi. 1934 jyly dýniyege kelgen sosialistik realizm әdisi  azattyq oidy mýldem túnshyqtyrdy. Ádebiyette bir ghana kózqaras beleng alyp, barlyq qúbylysqa tek qana taptyq túrghydan qarau zandylyqqa ainaldy. Búl dәuir toqsanynshy jyldargha deyin úlasty, sondyqtan búl kezendegi әdebiyetti otarshyldyq kezenindegi әdebiyet dep ataugha mәjbýrmiz. Óitkeni songhy 60 jyldyq tarihynda qazaq әdebiyeti sosialistik realizm ayasynda túnshyghyp jatty, últtyq tәuelsizdikti ansaghan nemese totalitarlyq jýiege qarsy boy kótergen birde-bir shygharma bolghan joq. 85-jyldan keyingi jariyalylyq, demokratiya zamanynda Jaqan Syzdyqovtyng «Ály qarttyng әngimesi» poemasynan basqa jariyalaytyn eshtene bolmaghany da shyndyq qoy. Kommunistik iydeologiyanyng otarshyldyqpen bite qaynasuy Qazaqstandaghy azat oidy túnshyqtyryp baqty.

Totalitarlyq jýiening Qazaqstandaghy aqyl-oygha, әdebiyetke tiygizgen zardapty yqpalyn ózgeni qoyghanda, úly jazushymyz M.Áuezovtyng shygharmalarynan da bayqaysyz. Áuezov siyaqty úly túlghanyng ózine әmirin jýrgize bilgen totalitarlyq jýie basqany ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústady. Ádebiyette sosialistik realizmnen bógde birde-bir әdis, jana oy aitylmady. Búl kezenning basty tragediyasy da osynda. Qazaqstan óz tәuelsizdigimen qauyshqanyna  alty jyl ótse de qazaq әdebiyetining bauyryn jazyp, ózining últtyq arnasyna týse almay otyrghany da osy iydeologiyalyq qysymnyng tym kýshtiliginen bolsa kerek.

Eskiden qalghan mynaday bir sóz bar. Han bolyp saylanghan Abylay janyna Búqar jyraudy shaqyrady. «Maghan aqyl-kenes aityp otyratyn aqylshym bol. Senimen aqyldaspay bir isti sheshpeymin» - deydi. Sonda Búqar jyrau: «Joq, han iyem, mening aqyl-kenesimmen el basqaratyn bolsan, sening handyq ataghyng kimge kerek? Sen ózing oilap, ózing shesh. Al men sening qate isterindi aityp otyratyn synshy bolayyn» - deydi. Bizdinshe, qalamgerding de, әdebiyetting de, әdebiyetshining de, әdebiyettanudyng da negizgi múraty  -  osynday yaghny Búqar jyrau aitqanday «zamannyng synshysy» bola bilu ghoy dep oilaymyz.

Últtyq mýddeler tarazygha týsip túrghan qazirgi kezendegi qazaq jazushylarynyn, qazaq әdebiyetshilerining boykýiezdigi kim-kimdi de tandandyrmay qoymaydy..

Qazaq әdebiyetining arghy-bergi tarihyn zertteu, ony dәuir-dәuirge bólu sekildi ózimizding jogharydaghy kózqarasymyzdy bayanday kelgendegi maqsatymyz  -   ótken jolymyzgha taghy bir syn kózimen qarau. Ótkendi týbegeyli týsinbey jatyp, jana joldy tandau qiyndyqqa týseri  haq. Osy әngimeni de ózimizding últtyq tól arnamyzgha týsu jolyndaghy bir izdenis dep qabyldasaq...

«Qazaq әdebiyeti», № 23, 10 mausym, 1997 jyl.