Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3192 0 pikir 3 Aqpan, 2011 saghat 07:32

Dәuren Quat. «Perghauyn» halyqtyng qaharyna úshyrady

1981 jyldan bergi Egiypet Islam Respublikasynyng preziydenti Hosny Mýbarak  biylikten bas tartatynyn mәlimdedi. Aqpannyng 2-si kýni AQSh preziydenti Barak Obama Egiypet elin «ejelden» biylep kele jatqan әriptesi Mahámmad Hósny Sayiýd Mýbárakka jaghdaydy uyshyqtyrmay «Sfinks taghyn» bosatudyng jolyn úsynghan bolatyn. 83 jastaghy Mýbarak ózining mýlt ketkenin moyyndap, keshe  egiypettikter saryla kýtken «janalyghyn» jariya etti. Sonymen, aldaghy kýz mezgilinde Egiypette preziydent saylauy ótpek. Al, kýz kelgenshe Mýbarak býginge deyin jan balasymen bólispegen biylikting biyik shynynda otyra bermekshi. Alayda, kóne Mysyr shaharyndaghy tolqulardyng nyshanyna qaray otyryp Mýbaraktyng mýrdem ketpesine senu qiyn bolyp túr. Óitkeni, halqy óte tyghyz ornalasqan Egiypettegi ereuilderding tegeurini kýn ótken sayyn kýsheyip barady. Katardyng «Ál-Jazira» arnasy Qayyr qalasyndaghy Tahrir alanyna 2 mlionnan astam halyq jinalyp, Mýbarak biyligine narazylyq tanytty dep habarlady. Tap sol Tahrir alanynda qala túrghyndarynsha qarapayym kingen polisiya jasaghymen ereuilshilder qaqtyghysyp ta ýlgerdi. Egiptting densaulyq saqtau ministri Ahmed Sameh Faridting baspasóz ókilderine aitqan deregine qaraghanda, 639 adam  qaqtyghystardyng saldarynan qatty jaraqat alghan kórinedi.

1981 jyldan bergi Egiypet Islam Respublikasynyng preziydenti Hosny Mýbarak  biylikten bas tartatynyn mәlimdedi. Aqpannyng 2-si kýni AQSh preziydenti Barak Obama Egiypet elin «ejelden» biylep kele jatqan әriptesi Mahámmad Hósny Sayiýd Mýbárakka jaghdaydy uyshyqtyrmay «Sfinks taghyn» bosatudyng jolyn úsynghan bolatyn. 83 jastaghy Mýbarak ózining mýlt ketkenin moyyndap, keshe  egiypettikter saryla kýtken «janalyghyn» jariya etti. Sonymen, aldaghy kýz mezgilinde Egiypette preziydent saylauy ótpek. Al, kýz kelgenshe Mýbarak býginge deyin jan balasymen bólispegen biylikting biyik shynynda otyra bermekshi. Alayda, kóne Mysyr shaharyndaghy tolqulardyng nyshanyna qaray otyryp Mýbaraktyng mýrdem ketpesine senu qiyn bolyp túr. Óitkeni, halqy óte tyghyz ornalasqan Egiypettegi ereuilderding tegeurini kýn ótken sayyn kýsheyip barady. Katardyng «Ál-Jazira» arnasy Qayyr qalasyndaghy Tahrir alanyna 2 mlionnan astam halyq jinalyp, Mýbarak biyligine narazylyq tanytty dep habarlady. Tap sol Tahrir alanynda qala túrghyndarynsha qarapayym kingen polisiya jasaghymen ereuilshilder qaqtyghysyp ta ýlgerdi. Egiptting densaulyq saqtau ministri Ahmed Sameh Faridting baspasóz ókilderine aitqan deregine qaraghanda, 639 adam  qaqtyghystardyng saldarynan qatty jaraqat alghan kórinedi.

Mysyr shәrisi, kóne mysyrlyqtar... Nil dariyasy. Bizding babalarymyzgha parsy jyrlary men arab әfsanalary arqyly jetip, qiyal ghajayyp ertegilerge elitip ósken jas úrpaqtyng jadyndaghy tanys ta beytanys ólke. Mysyrmen bizdi sabaqtastyratyn tek qana әfsana, jyrlar ghana emes, bahadýr babalar ruhy. Qayyr qalasynda qypshaq berish Beybarys súltan salghan meshit bar. Perghauyndar eline mamýlik bolyp barghan qypshaqtar Mysyrdy 300 jyl biylepti. Beybarys biyligi ózinen keyingi izbasarlaryna dәstýrli týrde berilip otyrghan. Beybarys babamyz siyaqty erligi asyp, danyqqa bólengen qypshaq   Qaytpay súltan soqqan qorghandy osy joldardyng avtory Egiypetke barghan saparynda kórgen edi.  Býgingi egiypettikter jýresinen otyrghan adamgha «Qaytpaygha úqsap otyrma» deydi. Búndaghy sóz: Qaytpaydy jaulary dargha asqanda keudesinen jany shyqpaghan batyr súltan jýreley otyryp jan tapsyrypty. Sodan beri Mysyr júrtynda jýrelegen adamdy kórgender әlgindey desedi eken.

Búl jayttar mýbada sóz bolghan song aitylyp qaldy, biz qaytyp Mýbaragimizge oralayyq. Mahaammad Hoosny Sayiid Mýbarak 1928 jyldyng 4-shi mamyrynda dýniyege kelipti. Ákesi  shaghyn ghana jerge iyeligi bar zang qyzmetkeri bolady. Hosny er jete kele әke jolyn emes, әskery ómirdi tandaydy. 1950 jyly Bilbeys qalasyndaghy әskery әue kýshteri Akademiyasyna týsedi. 1956 jyly Suesk maydanyna qatysady. V 1959-1960  jyldary KSRO-da oqyp,   qazirgi Bishkek (búrynghy Frunze) qalasyndaghy aviasiyalyq polkte  kәsiby biligin jetildiredi. Mýbaraktyng resmy ómirbayanynda jazylmaghan siyaqty, Egiypette bolghan saparymyzda onyn  Otar qalashyghyndaghy әskery bólimde «qyzmet etkenin» estip tang qaldyq (Almaty oblysynyng aumaghyndaghy Otar qalashyghy KSRO kezinde jabyq qalalardyng biri bolghan). Jaratqannyng jalpaq әlemin jartysynan keship biyleudi kóksegen Kremli kósemderi  әskery adamdardy tәrbiyelep, olargha yqpal etip otyrudy әste úmytpaghan ghoy.  Jas Mýbarakta Kremliding jobasyndaghy adamdardyng biri boluy mýmkin. Óitkeni ol qyzmet babymen tez kóterilip, әigili Ánaur Saadattyng qasynan bir-aq tabylady. Ánauar Saadat óz zamanynda Kenes ókimetimen tatulyqty qalaghan túlgha. Saadattyng qúrmetine qazaq ta sarandyq tanytpay balalaryna Saadat,  tipti Ánuarsaadat (Aqtóbe qalasynda mening Ánuarsaadat atty joldasym bar) dep azan shaqyryp at ta qoyghan edi.

1975 jyly Ánaur Saadat Hosny Mýbarakty viyse-preziydent etip taghayyndaydy. Sol jyly Mýbarak eldegi últtyq-demokratiyalyq partiyagha jetekshilik etip, 1981 jyly 6 qazanda Saadatqa qastandyq jasalghan song partiyanyng bas hatshysy bolady. Qastandyqtan qaza tapqan Saadattyng orynyn iyelenismen Mýbarak Egiypette tótenshe jaghdaydyng qalyptasqanyn qatang eskertip, biylikti biylep tóstegenning bәrin týrmege toghytady. Saadattyng uaghyndaghy oppozisiyalyq kýshterge rahym jasap, erkindikke shygharady. Sodan keyin-aq, Mýbaraktyng sheksiz biyligi qalyptasyp, ol 1987, 1993, 1999 jyldardyng bәrinde referendum arqyly óz biyligin nyghayta beredi. 2005 jyldyng kýzinde ghana Mýbarak alghash ret óz kandidaturasyn saylaugha úsynyp sayasy bәsekelesin shang qaptyrdy. Mýbaraktyng jensin Batys sayasatkerleri «Egiypette perghauyndar zamanynan Mýbarakka deyin halyq osylaysha tandau jasap keledi» degen mysqylmen moyyndaghan-dy. Endi mine,  Egiypet «Perghauyny» halyq atty Qúdaydyng qaharyna úshyrap jaza basuda. Egiypetti erkin el etuge talpynyp, halyqaralyq turizmge jol ashqan «Perghauyn» biraq,  jer asty baylyghyn bazarly ete almaghan siyaqty. Álemdegi múnaygha bay elderding biri Egiypet júrty óte nashar ómir sýredi. Jan sany әleuetining damuy túrghysynan Egiypet 117 memleketting ishinde 111-shi oryndy iyelenedi eken. Mysyr halqy júmyssyz, joghary jaqty korrupsiya jaylaghan. Ózderin «egiypettiktermiz» dep ataytyn Mysyr júrtyndaghy býgingi kópshilik kopt tilin (afroaziyalyq tilder sanatyndaghy kopt tilinde ejelgi Eiypet halqy sóilegen) mýldem úmytyp, arabsha sóileydi. Araptanghan egiypettikter piramidalar men jer astynda qalghan tól órkeniyetin dәripteuden góri qara bazardaghy býgingi baqalshylyghyn (úsaq-týiek saudagerligin) maqtan   kóredi.  Qazirgi Mysyr lankestikpen baylanysy bar hizb-ut-tahrir aghymy oshaq qúrghan mekenge ainalghan. Ghalym, masondar tarihymen shúghyldanushy Maqsat Tәj-Múrattyng jazuynda, hizb-ut-tahrir aghymy Batys masondarynyng evreyler arqyly Mysyrdyng mys tabaghyna salghan uly jemisi kórinedi.

Jylyna 1 mlliongha ósip otyratyn, jan sany 70 milliongha juyqtap qalghan Egiypetting adam resursyn da Mýbarak tiyimdi paydalana almaghangha úqsaydy. Halqy 1 mlrdtan asqan Qytay men Ýndistannyng ekonomikalyq qarqynyna qarap  Mýbaraktyng mýlt ketken isine baylanysty osynday baylam jasaugha bolatynday.

Egiypettegi tolqudyng saldarynan kesheli beri múnaydyng halyqaralyq naryqtaghy baghasy 2008 jyldaghy dengeyine kóterilip, 1 barreli 100 dollargha jetti. Tәuligine 2,4 million barreli múnay tasymaldanatyn Mysyrdyng ataqty Suesk kanaly qyzmetin toqtatty.

Múnay baghasynyng aspangha shapshuy taghy bir múnayly el Qazaqstannyng qazannyn qaynata týsui yqtimal. Referendum mәselesin «irep» tastap preziydent saylauyna bilek týre kirisip ketken elimziding «altyn besigi» - Almatyda Hosny Mýbarak salyp bergen Núr-Mýbarak Egiypet Islam mәdeniyeti atty uniyversiytet bar. Egiypetting әl-Asqar uniyversiytetinde de qazaq jastary diny әm zamanauy bilim aluda  Mýbarak -  Elbasymyz Núrsúltan Ábishúlynyng syralghy dostarynyng biri. Sóitken syralghy dos  otyz jyl ornyqqan ordasyn tastap, seksennen asqan jasynda biylikting sengirinen týsip barady... halqynyng qaharyna úshyrap.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019