Múhtar Sherim. Ertegiler eli jasasyn!
Qiyalgha qúryq ta, qúryghy nesi, «Mersedesin» de jete almaydy... Ashtan búratylyp kele jatyp, jerde jatqan jarty nandy alugha bettey bergenmin, atauyndy jegir shynashaqtay shymshyqtar ilip әketti de, qolymdy sozghan kýide túryp qaldym.
Bir semiz kisi «Djiypinen» týsti de, mening sereygen qolymdy bútaqtay kórdi me, qara sómkesin ile salyp, yshqyryn kóterip, beldigin tarta qoyyp, sosyn qaytadan sómkesin alyp, rahmet aitpastan kete bardy. Jyrtyq shalbaryma jyrtiya qarap aldym da, sayabaq shetindegi oryndyqtardyng birine otyra kettim. Qarap otyrghansha dep, qiyalyma qiqym qosyp, ertegiler eline enip kettim...
Bayaghy ótken zamanda, din músylman amanda dep bastalatyn ertegini býginde: «býgingi myna zamanda, jemqorlar din amanda» dep bastaghanym jón siyaqty. Jaz aiy bolsa kerek, Qazaqstannyng jangha jayly bir jaghajayynda etpetimnen kýnge qyzdyrynyp jaqanmyn, bireu maysyz qúiryghyma bir tepti de:
--Tó-óu, qúiryghyn qatyp qalghan sementtey eken, ayaghym auyryp qaldy! Túr bylay, ket búl jerden! Qazir Kóltauysar myrza keledi!-dedi. Sýmetile túryp, kólge bir sýngip alghym keldi de, jýgire jóneldim. Biyikteu jerden sugha qoyyp ketkenmin, kózimdi ashsam, qúm ýstinde jatyrmyn. Kól joq. Sasyp qaldym. Ornymnan túrghanda bayqadym, Kóltauysar alyp adam eken, kóldi úrtyna toltyryp alypty.
Qiyalgha qúryq ta, qúryghy nesi, «Mersedesin» de jete almaydy... Ashtan búratylyp kele jatyp, jerde jatqan jarty nandy alugha bettey bergenmin, atauyndy jegir shynashaqtay shymshyqtar ilip әketti de, qolymdy sozghan kýide túryp qaldym.
Bir semiz kisi «Djiypinen» týsti de, mening sereygen qolymdy bútaqtay kórdi me, qara sómkesin ile salyp, yshqyryn kóterip, beldigin tarta qoyyp, sosyn qaytadan sómkesin alyp, rahmet aitpastan kete bardy. Jyrtyq shalbaryma jyrtiya qarap aldym da, sayabaq shetindegi oryndyqtardyng birine otyra kettim. Qarap otyrghansha dep, qiyalyma qiqym qosyp, ertegiler eline enip kettim...
Bayaghy ótken zamanda, din músylman amanda dep bastalatyn ertegini býginde: «býgingi myna zamanda, jemqorlar din amanda» dep bastaghanym jón siyaqty. Jaz aiy bolsa kerek, Qazaqstannyng jangha jayly bir jaghajayynda etpetimnen kýnge qyzdyrynyp jaqanmyn, bireu maysyz qúiryghyma bir tepti de:
--Tó-óu, qúiryghyn qatyp qalghan sementtey eken, ayaghym auyryp qaldy! Túr bylay, ket búl jerden! Qazir Kóltauysar myrza keledi!-dedi. Sýmetile túryp, kólge bir sýngip alghym keldi de, jýgire jóneldim. Biyikteu jerden sugha qoyyp ketkenmin, kózimdi ashsam, qúm ýstinde jatyrmyn. Kól joq. Sasyp qaldym. Ornymnan túrghanda bayqadym, Kóltauysar alyp adam eken, kóldi úrtyna toltyryp alypty.
--Sizding Qazaqstan kólderin bolmashy tiyngha jekeshelendirip alyp, paydagha batyp jýrgeninizdi bilemin, biraq, balyq-palyghymen, qayyq-mayyghymen júta saluynyz, ótken jyly ghana sammit ótkizgen bizding elge ýlken syn! Óziniz parlament deputaty bola túryp, múnynyz qalay?-dep edim, «oy әkennin!» degisi kelgende auzyndaghy kól suy tógile ketip, jaqyn mandaghy auyldy shayyp kete bardy... Sol auyldyng әkimi bolsa kerek, motorly qayyq dayyndap qoyghan eken, bala-shaghasyn soghan otyrghyzyp alyp, yzghytyp barady... «Kóldi qaytara jútynyz!»-- dep Kóltauysargha aiqayladym. «Kto ty takoy, ey nishshiy!» degen ol meni de júta salghysy kelgen. Dii dosy sonyma týsti. Túra qashtym. Endi bolmaghanda, o dýniyede jýrer me edim, jolay Jelayaq kezdese ketti de, meni arqalap aldy. «Qayda?» dep súrady ol zuyldap kele jatyp. «Ýkimet ýiine, Mәsimovke. Bolmasa Elbasygha tart!» «Aqshasyn tóleseng boldy, men qala aralyq taksist-- Jelayaq bolamyn!»--dedi ol. Sodan ne kerek, jelmen jarysa, zymyrap kelemiz. Bir jerge kelgenimizde, bireu Almatynyng Alatauyn kóterip kele jatyr!
--Mynau kim?-dep súradym men.
--Toliyk,--dedi Jelayaq.
--Toliyging kim edi?
--Bayaghy zaman ertegisindegi tau kóteretin Tolaghay bar emes pe? Ol bir jaqsy kisi edi ghoy, myna Tolik sonyng shóberesi. Tausoghar Tolaghaevich. Alataudy satyp alghan dep estigenmin.
--Qazaq jerinde satylmaghan ne qaldy ózi! Alataudy qayda aparmaqshy?
--Ózi Qyzylorda jaqtan. Sol jaqqa aparyp qoyatyn kórinedi...Ol jaqta tau joq qoy...
--Tashkenge aparyp qoymasa boldy...-dedim kýiinip. Bir qarasaq, dii artymyzdan úshaqpen quyp keledi eken. Túra qashtyq. Shymkentke jetkende Jelayaq «zәpirәpkenin» janyna kelip toqtady.
--Ne boldy?-dep súradym men.
--Benzin iship alayyn da...
--Oybay, sen jelayaq emessing be?
--«Sovremennyi» jelayaqpyn,--degen ol kolonkanyn pistoletin auzyna tyghyp jatyp: «AY-96»--dedi. «Zәpirapshik» jigit Jelayaqqa jaqyndap: «Agha, biz benzin satpaymyz,»--dedi. «Onda nege túrsyndar?» «Biz pokazuhamyz. Zәpirәpkemiz múnay qúbyrynyng ýstinde, trubany tesip, múnay úrlap satamyz... Oibuu, bastyghym eshkimge aitpa dep edi, jýdә aq kónilmin ghoy! Aghatay, eshkimge aitpaysyz ghoy?»--degen jigitting shyr-pyry shyqty. Basqa jerden benzin jútqan Jelaqtyng ýstinde qanym qaynap keledi. Qazaghymdy jemqorlyq jaylap alghan eken... «Ertegiler elinde ómir sýrip kelemiz!-dedi Jelayaq,--ózimizding Tolaghay-Tolikter, kóltauysar, jeztyrnaqtar, toghyz tonqyldaq, bir shinkildekterge meyli, orystyng «Bessmertnyy Kasheyleri» de qazaq jerin soryp...»
Bir kezde aldymyzdan bir top qazirgi zamannyng Aldarkóseleri shyqty. Ministr Aldarkóse, әkim Aldarkóse, poliysey Aldarkóse... «Patshagha bizdi jamandaugha bara jatyrmysyz? Odan da biz sizge әn shyrqap bereyik!»--deydi.
«Biz Aldarmyz, Aldarmyz,
Shaytandy da aldarmyz,
Saytandy da aldarmyz!
Saqaldy «optom» taldarmyz...
Biz kósemiz, kósemiz,
Ministr bop ósemiz... a-ey, o-oey, aa-a-ay...
Astanagha jeteyin dep qaldyq. Jelayaqtyng jelke túsynda ghalamtor bar eken, sony qarap otyrsam, bizding patshagha bara jatqanymyzdy Avstriyadaghy saqqúlaq qashqynymyz bilip qoyyp, «Qazaqqa sausaq ne ýshin berilgen? Bir-birining qúiryqtarynan shúqu ýshin!» degen taqyrypta maqala jazyp ýlgeripti. Jat júrtta jýrip, ózimizdi ózimiz ózekke tebemiz endi... Astanagha jete bergenimizde...
Iya jete bergenimizde, Jelayaq ekeumiz tonqalang asa qúlap týstik! Anaday jerde Mystan kempir túr eken, ekinshi tisin júlayyn dep. Sol әjemiz, tisin bizge qaray laqtyrghan... Ar jaghynda Jeztyrnaq әpshemiz túr, miny yubka kiyip alyp... Qoy, osy jerden ertegimdi ayaqtayyn, patshagha mynalar mening zarymdy jetkize qoymas!
Qarnym ashyp, әlim qúryp, kózim qarauytyp bara jatsa da: «Ertegiler eli jasasyn! Ura-a!--dedim ólimshi dauyspen, --myrzalar, qúday ýshin, meni bir toyghyzyp jiberinizdershi, dәrethanada rahattanyp kýsheneyin dep edim...»
«Abay-aqparat»