Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3115 0 pikir 3 Aqpan, 2011 saghat 23:12

Naghashybay Qabylbek. Krutoy Hasanghaliyevti mensinbeydi

Igori Krutoy rasymen "krutoy" bolyp shyqty. Ony moyyndamasqa shara qalmady. Álem aldyndaghy Qazaqstannyng bedelin biraz kóterip tastaghany ýshin rahmet aitayyq oghan. "Astana-Arena" stadionynda otyz myng kórermenning aldynda, otyzynshy qantar kýni, Aziadanyng ashylu saltanatynda әnúrannyng ornyna ózi shygharghan shatpaghyn oryndatyp betimizding otyn shyghardy demesen, bәri tamasha ótti.

Biraq... kórip, sezip, týigenimizdi aitpasaq ishke siyar emes. Birinshiden Krutoy Astanagha «adasyp» kelgen pende emes. Astana qalasy әkimining «syrlasy», «syilasy» Hәm «qimasy» desedi biletinder. Mәskeuden arnayy shaqyrylyp, ashylu rәsimining qoyylymyna jan-tәnimen qyzmet jasaghan kompozitor Igorgha tiyisip óle almay jýrmiz be, endeshe? Ol kelmegen kýnde de syrtqa «ghashyq» biylik basyndaghy bayshykeshter qazaqtyng tarihynan mýlde maqrúm bireuge «qúda» týsse qayter edik. Sondyqtan búghan tәube degenimiz dúrys.

Igori Krutoy rasymen "krutoy" bolyp shyqty. Ony moyyndamasqa shara qalmady. Álem aldyndaghy Qazaqstannyng bedelin biraz kóterip tastaghany ýshin rahmet aitayyq oghan. "Astana-Arena" stadionynda otyz myng kórermenning aldynda, otyzynshy qantar kýni, Aziadanyng ashylu saltanatynda әnúrannyng ornyna ózi shygharghan shatpaghyn oryndatyp betimizding otyn shyghardy demesen, bәri tamasha ótti.

Biraq... kórip, sezip, týigenimizdi aitpasaq ishke siyar emes. Birinshiden Krutoy Astanagha «adasyp» kelgen pende emes. Astana qalasy әkimining «syrlasy», «syilasy» Hәm «qimasy» desedi biletinder. Mәskeuden arnayy shaqyrylyp, ashylu rәsimining qoyylymyna jan-tәnimen qyzmet jasaghan kompozitor Igorgha tiyisip óle almay jýrmiz be, endeshe? Ol kelmegen kýnde de syrtqa «ghashyq» biylik basyndaghy bayshykeshter qazaqtyng tarihynan mýlde maqrúm bireuge «qúda» týsse qayter edik. Sondyqtan búghan tәube degenimiz dúrys.

Igori Krutoydyng produserlik ortalyghynyng fantaziyasynyng úshqyrlyghyna halyq kuә bolyp «tanday qaqty». Olar ne istemedi. Tynyq týnde qar jaughyzdy, sary ayazda sebeletip nóser tókkizdi, yapyrmay, esten ketpes telegey teniz múhitty aitsanshy bәrinen, kóz aldynda tolqyp jatqan. Odan basymyz ainala bergende sahnagha әr qily surettermen kórkemdelgen ejelgi týrikter simvoldary kele bastady. Tarih qoynauynan sau etip shygha kelgendey әserge bólegeni keremet shyqty. Tegimizdi jabayylandyryp kórsetip jýrgen qasqalargha ýlgi bolarlyq qadamyna gýl bitsin dedik qazaqylyqpen jyly shyray tanytyp. Tapqyrlyghyna, «óz bidayymyzdy ózimizge quyryp» berse de, alghyrlyghyna tәnti boldyq.

Áriyne múnyng bәri aitugha onay bolghanmen tynymsyz izdenispen, kýsh jigermen kelgenin joqqa shygharghanymyz jaramas. Alayda kógildir ekrangha telmirgen miliondarmen, stadionda jýrgen otyz myng halyqtyng kónilinde ashyludaghy qúiqyljyghan әuender men jeligindi kóterip jelpindirer, esinep ketseng esindi alar Krutoydyng әnderi qalghanyn nesin jasyramyz. Orysshany bylay qoyyp, aghylshynshany "irep" soyyp, qazaqshanyng "tóbesin" oiyp әn jazugha kóshken Resey kompozitorynyng әli alysqa shabatyny kýmәnsiz.

Jә, osymen qoya qoysaq ta bolar edi. Biraq úiymdastarushylardyng bilmestigi me, joq әlde bәri bir-aq qoldan shyqsyn dedi me Aziadany úiymdastyru komiyteti Aziada-2010 әnúranyn (esterinizge sala keteyik әni men sózi Igori Krutoydiki) Roza Rymbaeva men Batyrhan Shýkenovke shyrqatty. Quanyshtyng qazanynda qaynap, baqyttan jýzderi gýl -gýl jaynap jýrgen myndardyng tym bolmasa bireui " rasymen ertegiler elinde jýrmiz-au, әitpese Eskendir Hasanghaliyevting jýlde alghan әni, gimn bolyp shyrqaluy kerek edi" dep oilamady degenimiz birtýrli bolar. Biraq shattyqtyng sharabyna "mas bolghandar" arasynan búlaryng jaramady degen bir jannyng kezdespegeni ras. Kezdese qalghan kýndede olardy dәl sol týni tyndar qúlaq - ketken edi jyraq.

Degenmen, Igori balaghynyng biyti bar "bәle" bolyp shyqty. Aziadanyng ashylu saltanatyn qazaqtardyng esinde mәngilikke qaldyrghysy kelse kerek, Astananyng aspanyn dirildetip, dala tósin  dýbirletip, qala kóshelerin gýrildetip ótkizdi. Aqysyn tóleseng boqysyn shygharatyn azamattyng óz isine yjdaghatpen qaraytyny kim-kimge de ýlgi bolsa, qanekey. TMD aimaghyndaghy tilining «kinәraty» bar Qazaqiyada ózine tabynushylardyng kóp ekenin kórip «bir konsert ótkizetin-aq jer eken» dep kókiregine týiip ketkenin ishimiz sezedi.

Keshe ghana «Aziada-2010» әn úranyna bayqau jariyalanghanda jýzden asa әnning arasynan qara ýzip kelgen Eskendir Hasanghaliyevting әni jeme-jemge kelgende úmyt qalghany qyzyq. Ol әnúran ashylu saltanatynda shyrqalmady, onda konkursty ne ýshin ótkizgenimiz týsiniksiz? Álde gimndi qazaqsha shyrqau әlemdik "standartqa" say kelmey qaldy ma eken? EQYÚ-da Sammiytinde «oryssha súraq qoyyndar, qazaqsha sóileu halyqaralyq talapqa say kelmeydi» dep ózeuregenderding sózi esimizge týsip jatqasyn aitamyz da. Álde biz bilmeytin basqa bir qúpiya «nosy» bar ma? Óitkeni qazir qoghamda bizge týsiniksiz nәrseler óte kóbeyip barady emes pe?

Osyny bilmek niyetpen qansha qonyrau shalsaq ta "2011 jylghy 7-qysqy Aziya oiyndaryn úiymdastyru komiytetining atqarushy diyreksiyasy" AQ-tyng preziydenti Anatóli Qojekenúly Qúlnazarovpen telefon arqyly tildesuding sәti týspedi. Al Igori Krutoydyng nomerine qol jetkizu qarapayym jurnalistke armangha ainalyp túr. Keleshekte habarlasyp jatsaq ol kisilerding uәjin nazarlarynyzgha úsyna jatarmyz.

Al 7-shi qysqy Aziya oiyndarynyng ashylu saltanatynda shyrqalar gimnning naqty iyesi Eskendir aghany Astanadan sharshap-shaldyghyp Almatygha jetken jerinde әreng «ústadyq». Ashylu saltanatynda qazaqtyng manday aldy úldary Asanәli Áshimov, Ámin Túyaqov, Sauranbaev, Eskendir Hasanghaliyevterge jýktelgen missiyada ýlken bolghany kónil quantady. Olargha Respublikamyzdyng kók tuyn kóterip shyghu qúrmeti tiygeni belgili. Joldan sharshap kelgen aghadan suyrtpaqtap bilgenimizdi aldarynyzgha jayyp salmaqpyz.

"Aziyada úiymdastyru komiytetining әnúrangha jariyalaghan konkursyna 107 әn qatysyp, sonyng ishinen 10 әndi tandap alyp halyqtyng dauysyna jibergen" dedi aghamyz. Sol joly halyqtyng qoldauymen bas jýlde alghanym ras. Alayda ashylu saltanatynda әnúranymnyng aitylmaghanyna týsinbey qaldym. Jasyratyn nesi bar, әiteuir bir jerinde shyrqap qalatynday kórindi de túrdy maghan. Bir biletinim sporttyq oiyndardyng basy men ayaghy bir gimnmen bastalyp, sol gimnmen ayaqtaluy tiyis. Halyqtyng ózi moyyndap, taza jenip alghan dýnie bolghasyn ishing auyrady eken birtýrli. Maghan tym bolmasa eskertken de joq. Ayta salsa әiteuir alansyz otyrasyng ghoy. Osyghan qayranmyn.

Al úiymdastyrushylardyng ne istep ne qoyyp jýrgenderinen rasymdy aitsam habarym joq. Songhy ýmitim Aziadanyng jabylarynda oryndalyp qalar degen oi».

Aghamyz osylay dedi qynjylyp. Bir qyzyghy úiymdastyrushylar kerek etpegen әnúrandy Qazaqstan últtyq arnasy ýnemi nasihattap, «Qazaq» jәne «Shalqar» radiolary kýnde berip jatqany bәrimizge belgili.

Aziadany ózining "әn keshine" ainaldyryp jibergen Krutoydyng "krugyna" kirip ketken aghalardyng ne oilaghany әzirge bir Allagha ayan. Ártýrli joramaldar aityluda. Sonyng biri shyndyqqa shamaly janasatynday. Ol Krutoydyng «enbegin» eskerip, tanymaldyghyn joghary baghalap, oghan essiz tabynghan jastardyng «tilegin» qanaghattandyryp auyldaghy «auzy sasyq» Hasanghaliyevting «birtýrli» әnúranyn «qiyp» tastaghan degenge sayady. Senbeske sharang joq. «Jel túrmasa shópting basy qimyldamaydy». Endi bizge Aziadany úiymdastyrushylardyng qanday syltau aitatynyn kýtuden basqa jol qalmady.

www.masa.kz sayty

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377