Soghys ýlken kabiynetterde josparlanyp, jýzege asady. Bar auyrtpalyq qarapayym soldatqa týsedi. Qan keshedi. Ólim qúshady. Qyrshynynan qiylady. Zәude tiri qalsa, sanasyna soghys salghan jara ómir boyy syzdap, janyn jegidey jeydi. Generaldar, qolbasshylar, sholaq belsendiler, búiryq berushiler, sayasy jetekshiler, taghy basqa tolyp jatqan qan maydannyng ortasyna baryp kórmegenderding estelikteri otanshyldyqqa, jalyndy sózderge, jeniske jetkizgen týrli is-qimyldargha toly bolady. Al qatardaghy soldat kórgen soghys mýldem basqa. Reseyding ónertanushy akademiygi Nikolay NIKULINNING 1975 jyly jazyp, 30 jyl boyy tartpasynda jatyp baryp jaryq kórgen «Soghys turaly estelikter» kitaby Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng shyn beynesin asha týsedi. Soghystaghy jaghday bizge ýiretip, aityp, sendirip kelgendey emes, mýlde basqasha bolghanyn estelikterdi oqyghan adam týsinedi. Jalpy, qan maydannan oralghan soldattardyng ishinde estelik jazghandar kóp emes. Solardyng ishinde soghysty soldattyng kózimen boyamasyz bayandaghan Nikulin estelikterining Ekinshi dýniyejýzilik soghysty «Úly Otan soghysy» dep úrandap jýrgen býgingi úrpaqqa da berer maghlúmaty kóp-aq…

9 mamyr qarsanynda Nikolay Nikulinning «Soghys turaly estelikter» kitabynan ýzindi alyp, tәrjimalap úsynyp otyrmyz.

Meni alghy shepke shyghara bastady. Tolassyz atys kezinde qar ýstinde iyir-qiyr enbektegenimiz esimde. Qan, qan, qan. Búl kýnderi men birinshi ret jaralandym, degenmen jaram týk emes edi – oq әnsheyin syzyp ótipti. Oqigha bylay boldy. Týn ishinde silemiz qata sharshap, qarausyz qalghan mektepke jaqyndadyq. Bos bólmeler syrtqa qaraghanda jylylau eken, saban ýstinde soldattar úiyqtap jatty. Biz de qastaryna jata qalyp birden úiyqtap kettik. Sosyn bireu oyandy da, anyqtap qarady: nemisterding qasyna jatyppyz! Bәrimiz atyp túrdyq, qaranghyda atys bastaldy, alys-júlys, shu, aighay, oibay, balaghat. Eshkim eshkimdi tanyp bolmaydy, aldyna kim kelse de úryp jatyr. Mening býiirime istik tiydi, bireuge pyshaq saldym, sosyn tisimizdi qalshyldatyp jan-jaqqa qasha jóneldik, bәrimiz qara terge malshyndyq.

***
Alghy shepte tamaq tabu onay boldy. Týnde beytarap syzyqqa enbektep shyghyp, ólgenderding zatqabyn pyshaqpen kesip alamyz. Onyng ishinde kepken nan, keyde konservi men qant bolady. Kóbimiz tynyshtyq bola qalghan kezde osy sharuamen ainalysamyz. Kóbi oralmay qalatyn, óitkeni nemis oqtary da qalghudy bilmeytin edi.

Auyr jaralanghandardyng taghdyry auyr edi. Kóp jaghdayda olardy atystyng astynan alyp shyghu mýmkin bolmaytyn. Biraq beytarap syzyqtan alyp shyqqandardyng da azaby bite qoymaytyn. Sanbólimge deyingi jol alys edi, al gospitaligha birneshe saghat jýrip barugha tura keletin. Gospitali palatkalaryna jetken song da kýtesin, óitkeni dәrigerler birneshe apta boyghy tynymsyz, jankeshti enbektengenine qaramastan, bәrin qarap shyghugha ýlgermeytin. Ynyrsyghan, esiriktey qalshyldaghan nemese esterinen tanyp qatyp qalghan adamdar salynghan qan-qan zembilder kezegi olardy kýtip jatatyn. Ishinen jaralanghandar kóp kýtuge shydamaytyn. Basqalary da ólip ketetin. Degenmen keyingi jyldary jaghday biraz jaqsardy.

Biraq, keyin bilgenimdey, 1942 jyldyng qysynda sovet-german maydanynyng basqa bólikterindegi jaralanghandardyng jaghdayy búdan da nashar bolypty. Ol jayly mening gospitalidaghy tósektes kórshim aityp berdi: «Qyryq birinshi jyly bizding diviziyany Murmansk týbinde qorghanysta jatqan bólimshelerge kómektesuge jiberdi. Tundrada batysqa qaray jayau jýrip kettik. Artynsha diviziya jau oghynyng astynda qaldy, qarly boran bastalyp ketti. Qolymnan jaralanyp, alghy shepke jetip ýlgermey, men keri qayttym. Jel kýsheye týsti, búrqasyn ýdedi, betke úrghan qar ayaq bastyrmady. Birneshe shaqyrymdy әzer jýrip ótip, jylytu beketi ornalasqan jerkepege әlim qúryp jettim. Oghan kiru tipti mýmkin emes eken. Jaralylar bir-birine tyghylyp, ýidi auzy-múrnynan shygha toltyryp, iyin tiresip túr eken. Ishke әiteuir birdene ghyp kirdim de, tangha deyin tikemnen tik túryp úiyqtadym. «Tiri adam bar ma? Shyghyndar!» degen dauys estildi tanerten. Kelgen sanitarlar eken. Jerkepeden ýsh-tórt adam enbektep shyqty, qalghany qatyp qalypty. Kirer esik aldynda qar astynda qalghan ólilerding qat-qabat ýimegi kórinedi. Onyng bәri týnde alghy shepten jylytu beketine әkelinip, osynda qatyp qalghan jaralylar eken… Keyin bilgenimizdey, diviziya týgelimen ashyq-shashyq tau joldarynda qatyp qalypty. Boran súmdyq bolghan-dy. Men betim men sausaqtarymdy ghana ýsitip alyppyn…»

Kenet ýzdiksiz snaryad jaryldy. Alystan, jaqynnan, tipti qasymnan. Shtabtyng jerkepesi janynda túrghan saqshy qangha malynyp, jerde oibaylap jatty. Jolda kele jatqan jasamys soldat ayaghyn ústap otyra ketti. Onyng qasynda jap-jas saninstruktor qyz. Doda-dodasy shyghyp jylap otyr, kózinen aqqan jas kóp kýn boyy juylmaghan kir-kir beti men qolyn aighyzdap aghyp barady. Qoly dir-dir etedi, ne isterin bilmeydi. Qaraudyng ózi qiyn. Soldat óz shalbaryn asyqpay sheship, sanyndaghy qan atqylap túrghan jerin tandy, sonysyna qaramay: «Qyzym, qoryqpa, jylama!» – dep qyzdy júbatyp, kýsh berip qoyady. Soghys degening әielder ainalysatyn sharua emes qoy. Áriyne, erkekterge de ýlgi etip kórsetuge bolatyn batyr qyzdar az bolghan joq. Biraq maydannyng azabyn әielderge kýshtep kórsetu degeniniz – qataldyq. Sonymen ghana sharua tynsa ghoy. Erkekterding qasynda olargha tym qiyn boldy. Ash soldattardyn, әriyne, qyzdarmen sharuasy bolmaytyn. Al basshylyq óz degenine barlyq aila-tәsildi qoldanyp qol jetkizetin: óte dóreki qysym da jasaytyn, esten tandyra kónilderin de tabatyn. Esepsiz kavalerler ishinde týrli ailakerler de jetip-artylatyn: әn aitatyndary da, biyleytinderi de, sendirip sóileytinderi de, Blok pen Lermontovtyng ólenderin tanday qaqtyra oqityn bilimdileri de… Qyzdar ýiine otbasyn kóbeytip qaytatyn. Biluimshe, әskery kenseler tilinde búl «009-búiryq boyynsha ketu» dep atalatyn. Bizding bólimshede 1942 jyly kelgen 50 qyzdyng ishinen soghys sonyna qaray eki-aq nәzik soldat qaldy. Biraq «009-búiryq boyynsha ketu» – eng jaqsy jol. Jamandary da boldy. Estigenimdey, polkovnik Volkov degen bireu jana kelgen әielderdi qatargha tizip qoyyp, ózine únaghan súlulardy tandaydy eken. Olar polkovnikting PPJ-syna (PPJ – polevaya peredvijnaya jena. PPJ abbreviaturasy soldat leksikonynda basqa maghynagha da ie edi. Olar ishinde týgi joq, syldyr kójeni PPJ dep, yaghny «Proshay, polovaya jizni» dep aidarlaytyn) ainalatyn. Eger qarsylyq tanytsa, abaqtygha, tastay suyq jerkepege, bir ýzim nan men sugha jiberetin. Odan keyin beybaq әiel qoldan-qolgha ótip, týrli kómekshiler men orynbasarlargha búiyratyn.

Pogostie týbindegi әskery ómirde búl kezde ózindik yrghaq payda bolghan. Týnde qatarymyz tolyghatyn: bes jýz, myn, eki-ýsh myng adam (jaqynda tyldaghy jasaqtau bólimshesining ardageri maghan ózderining kýn sayyn 1500 adamdyq marsh rotasyn jasaqtap túrghandaryn aitty. Onyng ýstine Pogostiedegi tolyqtyrular birneshe qosalqy polkterden kelip túratyn).
Birese tenizshiler, birese Sibirden marsh rotalary, birese qorshaudaghylar (olardy qatyp jatqan Ladoga ózenining ýstimen jiberetin) keletin. Tanerten, siyrek ótip túratyn artdayyndyqtan keyin, olar shabuylgha shyghatyn da, temirjol ýiindisi aldynda jatyp qala beretin. Shabuylgha qalyng qardan or qazyp, tasbaqasha әzer jyljityn. Kýshteri de az edi, әsirese, leningradtyqtar әlsiz boldy. Qar belden joghary edi, ólgender qúlamay, qar ýiindisine sýienip qala beretin. Mәiitterdi jana jaughan qar jasyryp qalatyn. Kelesi kýni – taghy jana shabuyl, jana mәiitter, sóitip, qys boyy óliler birining ýstine biri jinala berdi. Kóktemde ghana olar – búralyp, bólinip, taptalyp qalghan deneler qardan tazardy. Qaptaghan ýimek edi…

Pogostie týbindegi sәtsizdikter turaly olardyng sebep-saldary, kelisilmeui, týsiniksizdigi, jadaghay josparlanuy, barlau júmysynyng nasharlyghy, әskery bólimder men jalpy әsker arasynda ózara qarym-qatynastyng bolmaghany jóninde bizding baspasózde, memuarlar men arnayy jazylghan maqalalarda az-kem aityldy. Pogostiedegi shayqastardyng negizinen 1942 jylghy barlyq orys-nemis maydanynda bolghan әdettegi soghystardan aiyrmashylyghy joq edi. Barlyq jerde әiteuir birdene bolyp jatty, barlyq jerde – teriskeyde de, kýngeyde de, Rjev týbinde de jәne Staraya Russada – әrqaysynyng óz Pogosteleri boldy.

Soghys bastalghanda nemis әskerleri bizding aumaqqa maygha salghan pyshaqtay kirdi. Olardyng qozghalysyn tejeu ýshin osy qanjardyng jýzin qanmen boyaudan basqa amal bolmady. Uaqyt ótken sayyn ol tattana týsti, ótpeytin dengeyge jetti әri bayau qozghala bastady. Qan aqqan ýstine agha berdi. Leningradtyq maydandastar osylay janyp, kýiip ketti. Eki jýz myng ýzdik, qalanyng qorghany bolghan erler oqqa orandy. Biraq әlgi qanjar toqtady. Áytse de ol әli myghym edi, keri qaytaru qoldan kelmedi. Sóitip, 1942 jyly qanjardyng jýzin azdap qayray otyryp, qan suday aqty. Bizding bolashaq jenisimiz osylay bekidi.

Kadrlyq әsker shekarada jantәsilim boldy. Janadan qúrylghan bólimderde qaru-jaraq tura jetti, oq-dәri onsyz da az bolatyn. Tәjiriybeli komandirler sanauly. Úrysqa dayyndyqtan ótpegen janadan qabyldanghandar ketip jatty…

– Shabuyldandar! – dep Kremliding qojayyny qonyrau shalady.

– Shabuyldandar! – dep jyly kabiynetten general telefon soghady.

– Shabuyldandar! – dep jyly jertóleden polkovnik búiryq beredi.

Osy kezde jýzdegen Ivanovtar aiqúsh-úiqysh ornalasqan nemis pulemetterining kýre joly arasynan tereng qar ýstinde qalbalaqtaydy. Jyly dzottaghy qarny toq, ishimdikke sylqiya toyyp alghan mas, arsyz nemister bәrin aldyn ala qarastyryp qoyghan, bәrin eseptep qoyghan bizding soldattardyng kýlin kókke úshyrady. Tirdaghyday atyp jatyr, atyp jatyr. Deytúrghanmen jau soldattaryna da onay tiygen joq. Tayauda bir nemis ardageri maghan mynaday әngime aitty: olardyng polkinde pulemetshiler arasynda esi auysyp ketken oqighalar da kezdesken eken: adamdy birinen song birin qaz-qatar ata beru de onaygha soqpaydy, al olar bitpeydi, shygha beredi, shygha beredi.

Polkovnik múnday shabuyldyng qisynsyz ekenin biledi, tek jana ólikting sanyn kóbeytuden basqa eshtene joq. Keybir diviziyada tek shtabtar ghana jәne otyz-qyryq adam qalghan. Mynaday da oqighalar kezdesken: úrysqa 6-7 myng jasaqpen kirgen diviziyalar shabuyldy 10-12 myng shyghynmen ayaqtaghan, sebebi ýsti-ýstine qosymsha adamdar jiberilip otyrghan. Al adamdar ýnemi jetispeytin. Pogostmening jedel kartasynda әskery bólim nómirleri qaptap ketti, al olarda soldat joq. Áytse de polkovnik búiryqty oryndap, adamdardy shabuyl jasaugha aidaydy. Eger onyng jany auyrsa әri úyaty bolsa, úrysqa ózi de qatysyp, aqyry óledi. Ózinshe tabighy súryptau isi de jýredi: jýikesi әlsizder men sezimtal adamdar tiri qalmaydy. Qalyptasqan jaghdayda soghysugha әleueti jetetin qatal, ruhy myqtylar ghana qalady. Olargha soghystyng bir әdisi ghana aiqyn – dene salmaghymen jaudy japyru. Áyteuir bireui nemisti atyp óltiredi. Sóitip, bayau, biraq kóz aldynda kadrlyq nemis diviziyasy sharshap, jýdey bastaydy.

Eger polkovnik shabuylgha shyghardyng aldynda bәrin oilastyryp, jan-jaqty barlap úiymdastyrsa bir sәri. Óitkeni kóp jaghdayda olardyng deni darynsyz, jalqau, mas jýredi. Oghan ýnemi jyly baspanany tastap shyghyp, oqtyng astyna oralu únamaydy… Artilleriyalyq ofiyser nysanany jii dәl kózdemeydi, tәuekelge barmas ýshin alangha alystan atady. Ózimizdikilerdi atyp tastamasa quanasyn, sebebi múnday oqighalar az kezdespeydi…

Jabdyqtaushy araq iship alyp, jaqyn derevnyada qyz-qyrqynmen kónil kóterip ketetin kezder de jii bolyp túrady. Sonyng saldarynan snaryadtar men tamaq jetkizilmey qalady… Nemese mayor joldan shyghyp ketip, kompasqa senip mýlde basqa jaqqa auyp ketedi.

Beybit ómirde bәrimizge tәn shatasu, týsinbestik, bir júmysty ayaghyna deyin jetkizbeu, úpay jinaugha úmtylushylyq basqasy basqa, soghysta erekshe aiqyn kórinis beredi. Osynyng bәrining bir ghana qúny – qan. Ivandar shabuylgha, shayqasqa shyghyp ólip jatyr, al kepede otyratyn adam olardy úrysqa qaray ýzdiksiz quady. Adam psihologiyasynyng bir-birine keregharlyghy tandanys tudyrady: shabuyldaugha shyghyp kele jatqan adam jәne ólimge bas tikpeytin kisi – shayqasty syrttay baqylaushygha bәri әnsheyin siyaqty: algha jәne algha!

Soghysta bolisheviktik qúrylystyng ayarlyghy airyqsha kórindi. Beybit zamanda eng enbekqor, adal, ziyaly, belsendi jәne parasatty adamdardy tútqyndap, ólim jazasyna kesse, maydanda da tura osylay, biraq anaghúrlym ashyq, jiyirkenishti týrde jýzege asty. Mysal keltireyin, joghary jaqtan bir nysanany alu turaly búiryq týsedi: polk kýnine kóptegen adam shyghyndaydy, aptalap shabuylgha shyghady. Ýzdiksiz tolyqtyru jýrgiziledi, sonyng saldarynan adam tapshylyghy joq. Biraq olardyng arasynda Leningradtan, jýdegen adamdar bar. Dәrigerler olargha tósekte jatugha jәne ýsh apta boyy kýshti tamaq ishu turaly em-dom jazyp bergen. Olardyng ishinde 1926 jylghy on tórt jasar balalar jýr, әskerge shaqyrugha jasy tolmaghan balalar…

«Algha!!!», bary – osy. Aqyr ayaghynda qany tamyp túrghan osy soraqylyqty kórip jýrgen qanday da bir soldat nemese leytenant, vzvod komandiyri nemese kapitan, rota komandiyri (óte siyrek) «Adamdardy búlay naqaqtan-naqaq óltiruge bolmaydy ghoy!» dep aiqaylaydy. «Onda jogharyda betondy dot! Al bizde 76-milliymetrlik ýlbireuik. Ony tesip óte almaydy!»… dep zarlanady. Osy kezde politruk SMERSh (NKVD úiymy «Shpiondargha ólim!» Olardyng qolynda jazalau qyzmeti boldy) iske aralasady jәne odan keyin tribunal. Kez kelgen bólimshede órip jýretin «toqyldaqtyn» bireui kuәlikke tartylady: «IYә, ol soldattardyng kózinshe bizding jenisimizge kýmәn keltirdi». Osy kezde tek adamnyng tegin jazyp, dayyn túrghan qaghazdy jedel týrde toltyrady: «Sap aldynda atylsyn!» nemese tura «ayyptylar rotasyna jóneltilsin!»

Qogham aldyndaghy jauapkershilikti sezingen eng adal adamdar osylay ólim qúshty. Al qalghandary atoylap «Algha!» dep úrandady. «Bolishevikter ala almaytyn qamal joq!» Al nemister transheya men qorghannyng nebir týrlerin, labirinttay jasap jerdi qazyp ornalasyp aldy. Tauyp kór olardy. Bizding soldattardy mәnsiz, aqymaq ólimge attandyryp jatty. Orys halqynyng osynau seleksiyasy – bayau iske qosylatyn bomba: birneshe buynnan keyin bolishevikter iriktep jәne әlpeshtegen azghyndar ózine úqsaytyn jana buyn tudyrady әri ol HHI nemese HHII ghasyrlarda jarylady.

Jyldar ótken son, el-júrt ataulynyng bәri osynau kishkentay stansany úmytyp ketkennen keyin, Pogostiedegi bombadan oiylyp qalghan shúnqyrlar bitelip qalghannan son, búl turaly jazu әriyne, onay. Sol kezde basymyzdan ótken qayghy men sherden, nebir súmpayy sezimderden aryldyq. Múny kózge elestete almaysyz, óitkeni ony bastan ótkizgen adam ghana týsinedi: ornynnan túryp ólimge qaray ayaq basu. Basqa emes, tek sen jәne kýnderding kýninde emes, dәl qazir, dәl osy minutta sen otqa týsuing kerek. Jolyng bolsa seni jaralaydy, al baqytsyzdyqta bet sýiegindi júlyp әketedi nemese ishek-qarnyndy aqtaryp tastaydy, nemese kózindi aghyzyp jiberedi, bas sýiegindi júlyp әketedi. Tek qana seni, ómir sýruge yntyq seni osylay óltiredi. Keudesinde ýmit úshqyny laulaghan seni bir oq atyp týsiredi. Áli eshtene kórmegen, ómir sýrip ýlgermegen seni qyrshynnan qiyady. Tek qana sen, nebәri on jeti jastaghy seni ólim jalmaydy. Sen qazir ghana óluge tiyis emessin, ýnemi óluge dayyn bolugha tiyissin. Býgin sening jolyng boldy, ólim janynnan ótip ketti. Biraq erteng de atoylap shyghuyng kerek. Taghy óluge tura keledi, erlikpen emes, sәn-saltanatsyz, orkestrsiz jәne kir-qoqysta, kýlimsi iyis mýnkigen jerde jýreging toqtaydy. Jәne sening ólimindi eshkim bayqamaydy: shoyyn jol boyyndaghy qat-qabat ólik arasynda jatasyng jәne eng ókinishtisi, bәri esinen shygharyp úmytyp ketken pogostmelik qoymaljyng batpaqta shiriysin.

Orystyng bayghús mújyqtary! Olar tarih diyirmenining jәne eki genosidting ortasynda qaldy. Bir jaghynan, olardy sosializmge oqpen aidap Stalin qúrtty, al endi 1941-1945 jyldary eshqanday jazyghy joq jandardy Gitler milliondap qyryp-joydy. Jenis osylay keldi. Orys últy, bәrinen búryn onyng jany osylay janyshtaldy. Al tiri qalghandardyng úrpaqtary ómir sýre ala ma? Jalpy Reseyding kýni ne bolady?

Adamdar ólimnen qashyp qútyla almaytynyn bile túra oghan ne ýshin bas tikti? Ólimdi qalamay túrghandaryna qaramastan, nege soghan bardy? Ol kezde ózderining is-әreketterin oilaytynday әri ony negizdeuge múrshalary bolmady. Barugha tiyisti bolghan song bardy. Baspasózdegi jalang úrangha toly nasihatty ýgittegen sauaty kem politruktardyng sózin sypayy tyndap, úrysqa attana berdi. Olar әldebir iydeyalar men nemese úrandarmen ruhtanghandyqtan emes, barugha tiyis bolghan song amalsyz ketti.

Sirә, bizding ata-babalarymyz da Kulikovodaghy nemese Borodino týbindegi shayqastargha ólimge bas tigip, osylay barsa kerek. Olar bizding halyqtyng úlylyghy men tarihy basymdylyqtary jayly oilap jatty ghoy deysiz be? Ádeby shygharmalarda jazylatynday maydan alanyna shyghyp alyp, «Otan ýshin!», «Stalin ýshin!» dep tipti de aiqaylaghan emes. Aldynghy sheptegi soldattardyng qashan oq tiyip auyzdary jabylghansha tek qana boqtaghan jәne ynyrsyghan dausy estiletin. Ólimmen betpe-bet kelgende kim Stalindi oilaydy? «Stalinning tuy astynda!», «Stalinning arqasynda ghana jeniske jettik!» degen anyz alpysynshy jyldary, yaghny qazir payda boldy. Mening búghan eshqanday kýmәnim joq. Jeniske jetkenderding ózi soghystan keyingi qiyndyqtardan ensesi týsip ne iship, ne qanghyryp ketti. Tek soghys emes, elimizdi qalpyna keltiru de solardyng esebinen jýzege asty. Olardyng ishinen tiri jýrgenderi ýndemeydi, jýzderi synyq. Soghystaghy maghynasyz qandy qyrghyndargha, lagerilerge aidap salghandar shimirikpesten biylikte qaldy. Olar Stalinning atymen әreket etti, qazir de sony aityp, danghaza qyluda. Olar «Stalin ýshin!» dep alghy shepte jýrgen joq. Komissarlar múny bizding miymyzgha siniruge tyrysty, biraq ózderi shabuylgha shyqqan joq. Onyng bәri bos sóz.

Áriyne, maydangha bәri bolmasa da, kópshiligi kirdi. Bireui jer bauyrlap shúnqyrgha tyghyldy. Osy arada politruk ózining negizgi mindetin atqardy: betine tapanshany taqap túryp jasyqtardy alghy shepke aidady. Dezertirler boldy, olardy sol arada ústap, ózgelerge sabaq boluy ýshin saptyng aldynda atty. Jazalaushy organdar bizde keremet júmys istedi. Búl da bizding ýzdik dәstýrimizge tәn.

Skuratovtan Beriyagha deyin olardyng qatarynda әrqashan kәsipqoylar boldy. Kez kelgen memleket ýshin qajetti jәne iygilikti osy ispen ainalysugha niyettiler әrdayym tabylatyn. Beybit kýnde búl kәsip egin egip nemese stanoktyng qasynda túrghannan góri әri onay әri qyzyqtyraq. Ári paydaly, әri ózgelerge de tolyq biylik jýrgize alady. Al soghys kezinde óz basyndy oqqa tosudyng qajeti joq, tek ózgelerding solay istegenin baqylasang bolghany. Boylaryn ýrey biylegen әskerler úrysqa kirip jatty.

Artilleriyalyq atys pen bombalaudyng qandy qasabymen, nemisterding pulemetimen, tankisimen betpe-bet kelu súmdyq edi. Biraq atylyp ketu qaupining qorqynyshy da odan kem bolghan joq. Soghysqa nashar ýiretilgen soldattardy ózgelerdi baghynyshty ústau ýshin tura shayqastyng aldynda atyp tastaytyn. Ol ýshin artyq birdene aityp qoyghandardy nemese jasyqtardy, dezertirlerdi ústap alatyn jәne ondaylar az bolmaytyn. Diviziyany P әrpi siyaqty túrghyzyp, sózge kelmesten bayghústardy jer jastandyratyn. Qorqynysh soldattardy ólimge aidady. Bizding kemenger partiyanyn, basshysynyng jәne bizding jenisterimizding úiytqysynyng kýtkeni de osy bolatyn. Áriyne, sәtsiz shayqastardan keyin de soldattardy atu jalghasatyn.

Keyde búiryqsyz shegingen polkterdi qorghanys shebindegi otryadtardyng pulemetpen jayratyp salatyn kezderi de bolatyn. Bizding aibyndy әskerlerimizding soghysqa qabilettiligi osydan kelip shyqqan. Kópshiligi óz erkimen tútqyngha týsetin, biraq nemister de olardy mandayynan sipamaytyn. Keybir soldattar soghystan jәne ajaldan qashu ýshin ózin-ózi jaraqattaytyn. Ózin-ózi jaraqattaghany bilinip qalmas ýshin bólke nandy tósep túryp atatyn. Dәrigerler bilip qalmas ýshin tipti nannyng ornyna ólgenderding mәiitin paydalanatyn. Aldyn ala kelisip alyp, bir-birining ayaq-qolyn atatyn. Ózin-ózi atatyndar әsirese qazaqtardyn, ózbekterding jәne basqa da aziattardyng arasynda kóp kezdesetin. Olardyng mýlde soghysqysy kelmeytin. Kóp jaghdayda ózin-ózi atqandardy әshkerelep, atyp tastaydy. Birde Pogostie ormanynda qoldaryna qandy dәke baylaghan 25 adamnan túratyn tútas otryadty kezdestirdim. Vintovka asynyp alghan SMERSh konvoirlary olardy bir jaqqa әketip bara jatty. Kelesi bir joly jaralyny sanitarlyq bólimge aparghan kezimde qoly bileginen júlynyp ketken adamdy kórdim. Qasynda saqshy kýzetip túrdy. Sanitarlar maghan myna oqighany aitty: azyq-týlik qoymasynda isteytin Shebes degen bireu barlau bólimine auystyrylypty. Ol sol arada aldynghy sheptegi soldattardy atatynyn jәne ajal qúshuy mýmkin ekenin estiydi. Sosyn Shebes dzotqa baryp, ambrazuragha qolyn súghyp túryp, bomba tútandyrghyshty tútatyp, jaryp jiberedi. Soldattar eshteneden kýdiktenbesten Shebesti jaraly retinde medsanbatqa jiberedi. Eger bizding kontrbarlaushy, agha leytenant Tolstoy bolmaghanda ol tylgha, ýiine keter edi. Ol óz isining tuabitti sheberi, asa tәjiriybeli kәsipqoy bolatyn. Onyng týrining ózi adamdy sastyratyn, baqyrayghan suyq kóz, úzyn iymek sausaqtar… Tolstoy alghy shepke baryp dzotty, júlynghan sausaqtardy, jyrtylghan qolghapty kóredi, sosyn medsanbattaghy Shebesti quyp jetip ýlgeredi. Ony kórip esi shyghyp ketken Shebes bәrin ózi moyyndaydy. Artynsha ony atyp tastady.

Múnyng bәri kitaptar men gazetterde qalay әdemi jazylghan desenizshi. Jelpindirgen romantika, alaulaghan týrli týster. Tanys kartina. Múnday búryn da bolghan. Suvorov joryghyn eske týsirsek te jetkilikti. Bәri de qanday әdemi. Al biraq úly qolbasshy jenis tuyn jelbiretkenmen, qarsylasynan birneshe ese kóp adam joghaltty ghoy. 1812 jylghy úly joryq she? Búl da jantýrshigerlik jenis boldy. Áueli býlinshilik. Sodan keyin jenilisten jenilis. Jaghdaydyng kýrdeli ekenin týsinip, kýsh jinap, qarsylasty jenu ýshin Mәskeu men jarty Reseydi beruge tura keldi. Biraq ol jenisting qanday jolmen, qanday qúnmen kelgeni jalang patriotizmge túnshyghyp úmytyldy. Qarap túrsaq, tarihtan eshqanday sabaq almaghan ekenbiz. Ár buyn úrpaq bәrin qayta bastap, búrynghylardyng qateligin qaytalaydy. Últtyq dәstýrding aqyl-oydan da kýshtirek ekenin osyndayda bayqaysyn. Tipti ol keybir súnghyla adamdardyng tereng oilarynan da asyp týsedi.

1945 jylghy jenis! Reseyge búl jenis qanday jolmen keldi? Resmy derek 20 million adam opat boldy dese, keybir qyrsyq derekter 40 million, tipti odan kóp deydi. Múndaydy kóz aldyna elestetuding ózi qiyn. Eger olardyng sýiegin iyqtastyra tizse, Mәskeuden Vladivostokqa jeter edi.

Million jәne ondaghan million degen abstraktyly estiledi. Al keskilengen, janyshtalghan, taptalghan, batpaqqa, kirge malshynyp jatqan jýzdegen, myndaghan ólikterdi kórgende janyng týrshigedi. Qazir biz 20 milliondy baspasóz ben radioda septep, tipti eptep qylymsyp, maqtanyp, batystaghy odaqtastarymyzdy olar soghystan az shyghynmen shyqty dep aiyptaymyz. Al Pogostie, Sinyavino, sol siyaqty myndaghan jerde ótken shayqastardaghy naqty oqighalargha kelgen kezde tilimizdi jútyp qoyamyz. Naqty faktiler sóilese, sau adam jyndanyp keter edi. Biz búltartpas derekterdi aitqanda sol oqighalargha kinәli adamdardyng da atyn atap, týsin týsteuimiz kerek. Al olar bolsa әli tiri. Solay әli ýnsiz kelemiz. Soghys bolsa, gazetter men memuarlarda ghajap sipattalady.

Álemdik statistika turaly eshtene dey almaymyn. 20, 40 million, mýmkin, odan kóp shyghar? Mening biletinim – kórgenim. Men qatarynda bolghan, tughan úyamday 311-shi atqyshtar diviziyasy arqyly soghys jyldarynda 200 myng adam ótken (qúrylys bólimshesining songhy basshysy Neretinning aitqany). Búl degeniniz – 60 myng adam qaza boldy degen sóz. Bizde múnday diviziyalardyng sany 400 edi. Búl jerdegi esep qarapayym.

Jaralanghandardyng kóbi jazylghan song qaytadan shayqasqa shyqty. Sóitip, olar ýshin bәri qaytadan bastalatyn. Aqyrynda qandy qyrghyngha bir-eki ret kirgen song opat bolatyn. Osylaysha densaulyghy myqty, belsendi erkekterding birneshe buyny qyrylyp qaldy. Ásirese orystar. Al jenilgender she? Nemisterde jalpy sany 7 million adam shyghyn bolghan. Onyng kóbi soghystyng shyghys qanatyndaghy shayqastarda ólgen. Sonymen, soghysta ólgenderding araqatynasyn salystyryp kórsek 1-ge 10, tipti odan da kóp eseppen jenilgenderding paydasyna sheshilip túr. Keremet jenis. Osy araqatynas esep meni ómir boyy qorqynyshty týstey ókshelep keledi. Pogostie, Sinyavino jәne basqa soghysqan jerlerdegi tau bop ýiilgen ólikter kóz aldymnan ketpeydi. Resmy derek boyynsha Nevskiy Dubrovtaghy keybir jerlerding bir sharshy metrine soghysta opat bolghan 17 adamnan keledi eken. Ólikter, ólikter…

Nege búlay? Basqasha boluy mýmkin be edi? Soghystyng aldynda armiyagha kóp qarjy, ýlken kýsh júmsaldy ghoy. Soghys bastalmas búryn, bizding kýshimizding myqty bolghanyn qazir jasyrmay aitady. Tank sany nemisterdikinen de kóp bolghan. Bәri birdey jana bolmasa da, qorghanysqa quaty jetken. Úshaq ta az bolmaghan. Biraq biz soghystyng birinshi kýni jerde, әuejaylardaghy 2 myng mashinadan aiyrylyp qaldyq qoy, nesin súraysyz. Bir sózben aitqanda, bәri bayaghyday: kýireu, iske kelgendegi olaqtyq, úiymdastyru júmystarynyng joqtyghy. Soghys bitkennen keyin arada kóp jyl ótkende oilasam, basqasha boluy mýmkin emes eken. Bylaysha aitqanda, búl soghys bizding búrynghy soghystarmen salystyrghanda auqymy jaghynan ghana ýlken bolghany bolmasa, sapasy, shayqas jýrgizu isi jaghynan esh ózgerissiz bolghan eken. Búl jerde de bizding últtyq sipatymyz kórinedi: bәrin ýlken shyghynmen kóp kýsh júmsap, óte tómen dәrejede istep shyghu. Keyde generaldardyng memuarlarynda: «Eger solay istegende ghoy, eger meni tyndaghanda bәri basqasha bolar edi» degen sózder jýredi. Eger de olay, eger de bylay, eger de… Keyde Stalindi kinәlap jatady. Áriyne, Stalin – jauyz. Biraq ol ózinen-ózi payda bola salghan joq qoy. Onyng beynesi Resey tarihyndaghy qayta qúrushy, janghyrtushylar sanalatyn Ivan IV, Petr I, Nikolay I, Aleksandr Arakcheev jәne basqalardyng qataryna әp-әdemi bolyp kirige ketedi. Bәrin ókshelep quyp, basyp ozyp, kenirdegimiz jyrtylghansha aiqaylap maqtanyp, jaqynymyzgha qyr kórsetemiz. Ózgergen týgimiz joq, sol bayaghy eski júrtta jatyrmyz. Bizde eshtene de dúrys emes. Soghysta jenu ýshin jarty orys mújyghyn qyryp saldyq. Endigi soghys qanday qorqynyshty! Jana pәterimning terezesinen qarap túrghanda meni osynday oilar mazalaydy.

Fotolar ghalamtordan alyndy

Derek kózi. "Jas Alash" gazeti

Týpnúsqadaghy taqyryp: Nikolay Nikuliyn. Soghysta, әsirese, qazaqtar ózin-ózi atatyn

Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan maqalagha pikir aityp, oiynyzdy bildirginiz kelse, myna paraqshagha jazyp qaldyrynyz!

Abai.kz

Abai.kz