Núrghaly Jýsipbay. Ruhany shizofreniyagha shaldyqqan últtyq elitanyng syiqy
Shirkin asqaq qiyal últtyq elitany qoghamdy sanalyq-ruhany «mәngýrttik» sekildi dertterden aman alyp qalyp emdeytin, emge kelmese qoryqpay, azamattyq qaysar minez tanytyp «skalipelding almaz jýzimen» radikaldy sheshim qabyldaytyn «ruhany dәrigerlerge» tenegisi-aq kelip túrady ghoy, biraq, keyde sol últtyq elitamyz «emdemek» bylay túrsyn, der kezinde aurudy aldyn-almaghan dәrigerlerding kesirinen auruyn әbden asqyndyryp, óti jarylyp ólim auzyna kelgende «Ey adamar, emdeytin kim bar?» dep alasúratyn, barlyq jaqyndaryn «ólip qalar meken?» dep oibaylatyp, sary uayymgha salatyn nauqas kebinin kiyse, endi birde, asqynghan aurudyng yzghary men qaharynan qorqyp «auruyng asqynghanda kelersin» dep óz-ózderin aldaytyn sauatsyz, salghyrt, qorqaq dәrigerler sekildi ynjyqtyq minez kórsetip jatady.
«Últtyq elita «últtyq» bolghandyqtan eng birinshi kezekte últty sanalyq hәm ruhany keselding infeksiyasynan saqtap, aldyn-aludyn, saqtanudyng joldaryn kórsetip, baghyt-baghdar berip otyru kerek» dep qansha zarlasanyz da, dәl qazirgi kýni, «shizofreniyagha» shaldyqqan nauqas sekildi aqiqattyng aulynan adasqan jaqsylarymyz ben jaysandarymyz kórgen galusinasiyasynan oyanyp, sózinizdi tyndar, mәnin úghyna qoyar meken?
***
Shirkin asqaq qiyal últtyq elitany qoghamdy sanalyq-ruhany «mәngýrttik» sekildi dertterden aman alyp qalyp emdeytin, emge kelmese qoryqpay, azamattyq qaysar minez tanytyp «skalipelding almaz jýzimen» radikaldy sheshim qabyldaytyn «ruhany dәrigerlerge» tenegisi-aq kelip túrady ghoy, biraq, keyde sol últtyq elitamyz «emdemek» bylay túrsyn, der kezinde aurudy aldyn-almaghan dәrigerlerding kesirinen auruyn әbden asqyndyryp, óti jarylyp ólim auzyna kelgende «Ey adamar, emdeytin kim bar?» dep alasúratyn, barlyq jaqyndaryn «ólip qalar meken?» dep oibaylatyp, sary uayymgha salatyn nauqas kebinin kiyse, endi birde, asqynghan aurudyng yzghary men qaharynan qorqyp «auruyng asqynghanda kelersin» dep óz-ózderin aldaytyn sauatsyz, salghyrt, qorqaq dәrigerler sekildi ynjyqtyq minez kórsetip jatady.
«Últtyq elita «últtyq» bolghandyqtan eng birinshi kezekte últty sanalyq hәm ruhany keselding infeksiyasynan saqtap, aldyn-aludyn, saqtanudyng joldaryn kórsetip, baghyt-baghdar berip otyru kerek» dep qansha zarlasanyz da, dәl qazirgi kýni, «shizofreniyagha» shaldyqqan nauqas sekildi aqiqattyng aulynan adasqan jaqsylarymyz ben jaysandarymyz kórgen galusinasiyasynan oyanyp, sózinizdi tyndar, mәnin úghyna qoyar meken?
***
Tayauda qazaqtyng kórnekti akademiygining úlymen tanysu baqytyna ie boldym. Ákesining enbekteri, últqa qatysty kótergen mәseleleri turasynda súhbattasqym kelip edi, jýzdegen ghalymdardy tәrbiyelegen ziyalynyng ziyasy úlyna qazaqsha ýiretuge qauqary jetpegen eken. Ókinishti-aq... Onyng qasynda Núr-Kәrim myrzany «naghyz qazaq» dep qalasyn. Áyteuir, teledidardan múrtynyng astynan aitqan qazaqsha tirkesteri jaghymdy estiledi qúlaqqa.
Teledidar demekshi, Aziyadagha oray Ksell-ding jarnamasyn el-júrt bolyp jattap aldyq:
Aqsaqal qaladaghy nemeresine «Aynalayyn balam, Aziyadagha barghanda «Algha Qazaqstan!» dep ait aighayla!» dese, nemeresi arghy jaqtan «Alga Kazakstan!» deydi».
Búl da qazaqy uaqigha, qazaq qoghamynyng kirshiksiz kelbeti. Naqtyraq aitsaq, mәngýrttigi asqynyp bitken qazaq qoghamynyng shynayy epikriyzi.
Osydan keyin kimge renjiysin, kimge baryp sherindi tarqatarsyn, (teledidardaghy Núr-Kәrimdi eseptemegende) akademiygimizding balasy da mәngýrt, shopannyng nemeresi de mәngýrt: shala qazaq, shala adam, shala tiri, shala jan.
Bauyrgha týsken qúrtty da, ishi tasqa tolyp adamnyng ómirine qauip tóndiretin ótti de hirurgiyalyq jolmen alyp tastaugha bolady, al ruh pen sanagha bitken keseldi radikaldy jolmen alyp tastaugha bolady ma?
Múny kesip aita almasaq ta, «Qazaqstandyq últ» baghdarlamasy sekildi asqynghan «sozylmaly mәngýrttik keselinin» bir ghana simptomyn uaqytsha toqtatugha bolatyndyghyn M.Shahanov «qoghamnyng emdeushi dәrigeri» retinde dәleldep shyqty. Desek te, «últtyq sana men ruh shizofreniyasy» «Qazaqstandyq últtan» da joyqyn týrde sanany sandalttyp jiberdi. Alandatatyny osy...
***
Shizofreniya - sananyng adasuy, al, galusinasiya - osy aurumen shaldyqqan nauqastyng kóretin jәne aqiqat retinde qabyldaytyn qiyal-ghajayyp elesi, shyndyqtan adasuy. Múnday keselge shaldyqqandar ózderin nauqas retinde mýldem sanamaydy eken.
Astana «astana» atanghaly kýlli әlemge atymyz ben zatymyzdy pash etip kelgen últtyq elitamyzdyng jenisi men janalyghy - shizofreniyanyng ruhtyq ólshemde epiydemiologiyalyq rejimde jappay týrde bola altyndyghyn әlemge taghy bir ret dәleldeuinde boldy. Týsiniktirek bolsyn degen maqsatta últtyq ruh pen sana dәrigerining terminologiyasymen aitsaq «TJ-lyqtyn» saldarynan últtyq sana men ruh shizofreniyasyna shaldyqqandardyng «anamnezinen», yaghni, M. Shahanovtyng «Qyrghyz Everesi nemese mәngýrttenuding egeuqúryqtyq tәsili (Agha-dos Sh.Aytmatov turaly esseler) (Almaty-2010)» atty shygharmasynan ýzindi keltireyik:
«Jauyna jebe bop ta qadalatyn
Abyzdan azamat er bata alatyn.
Allanyng toqsan toghyz esimi bar:
Biri - Núr, biri - Súltan atalatyn.
Kóginen Ay tughanda qiyaqtanyp,
Kónilden otyrghany kýy aqtaryp.
Ol keyde kórinedi
Jerde jýrgen
Allanyng kólenkesi siyaqtanyp».
Rafaeli Niyazbek
(«Aybozym menin» (Elbasy jayly ólen-roman),
Astana, «Kýltegin» baspasy, 2006 j.)
«...Men Núrsúltandy ózim azamat tarihyndaghy eng úly adam dep baghalaytyn Músylman júrtynyng ardaqty perzenti Múhammed payghambargha úqsatamyn».
Fariza Ongharsynova
(«Shyqqan kýndey jarq etip...»,
«Egemen Qazaqstan», 6 shilde, 2010 j.)
«Elbasy Núrsúltan Nazarbaev adamzatty topan sudan aman alyp shyqqan Núh payghambargha úqsap Qazaqstandy sonau 90-shy jyldary Tәuelsizdik jolynda bastalghan kýreste aman alyp shyghyp, el qyldy...»
Sherhan Múrtaza,
halyq jazushysy
(«Kóbeymesek, kósegemiz kógermeydi»,
«Almaty aqshamy», 22 qazan, 2009 j.)
«Elbasynyng esimi perishte dәpterining eng tóbesinde túrugha layyq» (114-bet)...
«Perishte ýnsiz».
Osy kezde elbasymyz qalyng úiqygha ketedi. Álden uaqytta perishte qayta oralyp, preziydentke til qatady.
«- Pendem... mana, әlgide, ózing úiyqtap jatqan kezinde jazbalarymdy Jaratqan IYege kórsetip alayyn dep asyghys aspangha úshpaymyn ba? Jaratqan IYening aldy bos emes. Yghysyp, esebin tauyp jýrip, aldyna jetip, dәpterimdi ashyp kórsetpeymin be? Jaratqan Ie tizimge kóz salyp otyryp, dәpter jiyegindegi sening esimine nazar salghany... Jaratqan Ie tereng oilanyp, otyryp-otyryp bylay dedi: «Endeshe osy pendemning esimin eng tóbesine jaz...»
Dýkenbay Dosjan
(«Aq Orda» romanynan,
«Jazushy jazbalaryndaghy Jaratushy nemese
Dýkenbay Dosjannyng diny sauaty qanshalyqty»,
Úlaghat Hanzada, «Jas Alash», 19 nauryz, 2009 j.)
«...men sóilesem Sizding el ýshin etip kele jatqan eren enbek, qajyrly qyzmetinizdi jaqtap sóileymin.
...Biraq, mening onday sózimdi keybir ataq-abyroyly, qúrmetti inilerim únatpaydy eken. Alghashynda sol inilerime renjip, búl joly ýndemey otyrayyn desem de, kópten beri kórispegen Sizben didarlasatyn bolghandyqtan bir auyz sóz sóilemey ketudi jón kórmedim.
...Eng sonynda aitarym, ardaqty Núreke, men Óziniz qalyptastyrghan jana qazaq memleketin boydaghy kýsh-quatynyz sarqylghansha Siz basqarsanyz eken dep tileymin. Konrad Adenauer 91 jasyna deyin el basqardy. Uinston Cherchilli de úzaq otyrdy. Men qazaq Nazarbaevtyng el basqaru aqyl-parasaty nemis Adenauer men aghylshyn Cherchilliden bir mysqal da kem dep eseptemeymin...»
Ázilhan Núrshayyqov
(«Óner men әdebiyet - halyqtyng jany»,
«Egemen Qazaqstan», 5 aqpan, 2010 j.)
«Óz elinin, adamzattyng kýndiz-týni qamyn oilaghan, tanyghan ony bar ghalam, qúrmet tútqan qazaqtyng әr kәrisi, әr jasy - Nazarbaev Núrsúltan atty Elbasy. Osy Elbasymyz naghyz ýsh qanatty has qyran! Onyng ýsh qanaty - óz elining jәne әlemning Ótkeni men Býgini, alaulaghan Erteni! Ol qanday qúrmetke, qanday syilyqqa bolsyn layyq! Osy sózding tereng mәnin úghayyq!
Arqalaghan dýnie jayly búla mún, jýregine jaghyp Prometeyding ot-shyraghyn, jastardy qalghytpay, qarttardy aljytpay, sanany silkip, týisikti týrtip dabyl qaqqan, kókirekting kózin ashqan, ónerding órinde ósken, filosofiya patshalyghynda ómir keshken, adamzattyng qamyn jegen, adam ýshin qúrban janym degen, zamangha zanghar múzarttan qaraghan, aitqan sózi әlemge taraghan mening gimn-úranym, danghyl-dauylpaz ýsh qanatty qyranym!... Álemdi sharlap, aqyl-oyynmen barlap sharyqtap shalqyp úsha ber talmay, ruhy tekti, ýsh jýrekti, qúdiretti ýsh qanatty, Qúranym!»
Áubәkir Nәlibaev,
Ýndistannyng Halyqaralyq Padma Shry
syilyghynyng laureaty, Pәkistannyn,
Ikbaldyng Altyn Eskertkishi syilyghynyng iyegeri,
(«Ýsh qanat» (filosofiyalyq poema),
«Ayqyn», 1 mamyr, 2010 j.)
«...Danyshpan dep atau ýshin Sokrattyng týsindirip ketkenindey adamzat balasy eng aldymen ýlken túiyqqa tirelui kerek, sonan song sodan shyghatyn joldy tabuy tiyis. Sonda ghana ol túlghany zamandastary men keyingiler danyshpan dep aitugha qúqyly.
...Olay bolsa, N.Á.Nazarbaev últtyq kóshbasshy ghana emes, sonymen birge qazaqtyng mandayyna bitken danyshpan perzenti. Múny men emes, Sokrat aitty dep oilanyzdar».
Tóregeldi Sharmanov,
medisina ghylymdarynyng doktory, akademiyk,
Qazaq Taghamtanu institutynyng preziydenti
(«Danyshpandyq jol»,
«Dala men qala», 9 tamyz, 2010 j.)
«Úly isterden tapqan dәiim múratyn,
Bar ómiri irilik pen erlikterden túratyn.
Siz, Núreke - halqymyzdyng baqyty
Tәuelsizdik sәuletkeri - úly aqyn!»
Sәbit Dosanov
(«Egemen Qazaqstan», 14 jeltoqsan, 2008 j.)
«...Elordamyz Astana әlemdik gumanizmning kindik tórine ainalyp bara jatyr. «Daghdarys jayly tolghanys» degen ólenimde:
...Kilt bireu ómir sýretin,
Dostasyp әlem janylmas.
Nazarbaevtay erkin biletin,
Ázirshe dana tabylmas, - degenim de býgingi ómirding bir kórinisi...
Nazarbaevtyng eldi barynsha úzaq basqaruyna qay jaghynan da jaghday jasau arqyly biz Qazaqstannyng kemel keleshegine, berik bolashaghyna jaghday jasaymyz, әrqaysymyzdyng enseli ertenimizge negiz qalaymyz. Tipti, әiteuir saylau ótkizu kerek qoy dey bermey, eldi әure-sarsangha salmay Elbasynyng ókilettiligin úzartudyng zang shenberindegi qanday joldaryn bolsa da qarastyrudyng artyqtyghy joq der edim...»
Kәkimbek Salyqov
(«Elorda - Elbasynyng erenghayyp erligi»,
«Egemen Qazaqstan», 17 mausym, 2009 j.)
«Adamzat ózi jaratylghannan beri qiyndyqtan qútqarushysyn, jarylqaushysyn izdep keledi...
Aytalyq, «úrlanghan Kýnnin» ornyna óz jýregin júlyp alyp, adamzatqa núr shashqan Prometey osy qiyndyqtan qútqarushyny, jarylqaushyny izdeuding mifologiyalyq bir mysaly...
Mәselen, qiyndyqqa tap bolghan elin qútqaru ýshin jayly jer izdep Músa (Moysey) qyryq jylghy ghúmyryn sarp etip, aqyr ayaghynda Israyl balalarynyng jarylqaushysyna ainalghan. Aavramizm dep atalatyn din bastauynda túrghan Tәuratta (Tora) osylay delinedi. Onan song halqynyng bar azabyn óz moynyna alghan Isa (Iusus) ómirge keledi...
Múnan song әbden azap shekken jәne azghyn jolgha týsken arabtardyng jarylqaushysy retinde Múhammed tarih sahnasyna shyghady...
Al men bolsam ghasyrlar toghysynda iri qayratker retinde tarih sahnasyna N.Á.Nazarbaevtay dana túlgha shyqqan adamzat baqytty der edim... Ol - adamzattyng býkil tarihynda birde-bir memleket basshysy qolgha almaghan jasampaz iydeyalardyng bastamashysy ghana emes sonymen birge jýzege asyrushysy bola jýrip anyzdyng emes aqiqattyng Prometeyine ainaldy».
Saghyndyq Catybaldiyn,
ekonomika ghylymdarynyng doktory,
әl-Faraby atyndaghy QazMU-ning professory
(«Prometey. Anyz ben aqiqat»,
«Dala men qala» 19 shilde, 2010 j.)
«...Qoghamdaghy taldaysyz әr izdi Siz,
El aldynda úghynyp paryzdy Siz.
Qazaq últyn topannan saqtap qalu,
Jolyn biler Núh payghambar tәrizdisiz...
...Jasay bersin Núrsúltan Nazarbaev,
Úrpaq berer esimi - Ataqazaq!»
Aytuar Ótegenov,
aqyn, enbek ardageri
(«Ataqazaq», «Egemen Qazaqstan»,
23 mausym, 2010 j.)
«Men әrdayym Elbasynyng atasynyng arystan bop tughan batyrlyghyna, anasynyng danyshpan bolyp tughan aqyldylyghyna qayran qalamyn...
Álemdik tarihta Qazaqstan ýshin Núrsúltan Nazarbaev orny Reseydi órkeniyetke jetelegen I Petr, Úlybritaniyany ayaghynan túrghyzghan Uinston Cherchilli, Amerikanyng negizin qalaghan... Djord Vashington, Týrkiyany irgeli el etken Atatýrik sekildi túlghalarmen qatar túrady dep júrt jaza bastady. Býginde Nazarbaev zamanyna say olardyng da istey almaghanyn istep otyr dese de bolady...
Býginde jer betindegi adamzatty tolghandyrghan mәselelerdi Nazarbaevsyz talqylau, Nazarbaevsyz sheshu mýmkin emes jaghdaygha jetti.
Myrzatay Joldasbekov,
«Egemen Qazaqstan»
«Baqyt baghalaghannyng ghana basynda túrady»,
18 qarasha, 2010 j.
«Búl Allanyng bizge bergen baqyty, Alla bizge Núraghang siyaqty kemenger basshy berdi. ...Myng shýkirlik, myng tәuba deyik, aghayyn!
...Álemdegi 7 keremetting qataryna qosylar 8-inshi keremetimiz qútty bolsyn aghayyn».
Maghzúmbek Mashayyqúly,
Úlytau audanynyng qúrmetti azamaty
(«Segizinshi keremetimiz qútty bolghay»,
«Egemen Qazaqstan», 25 qarasha, 2009 j.)
Qazirgi qazaq elitasynyng galusinasiyalyq kóriniske bay últtyq-ruhany shizofreniyanyng naqty epikriyzi men anamnezi mine osynday. Galusinasiya kórushi nauqastarymyzdyng barlyghy da ózge últ ókilderi emes, kileng qazaqtardyng jaqsylary men jaysandarynan qúralghannan song «últtyq» demegende ne deysin?
***
Bir kezderi kenestik qogham osy aurugha shaldyghyp, qarapayym adamdardy gharyshtyq dәrejede úlyqtaghan edi. Sanagha endirilgen ateizmdik blokada naqty Jaratushygha teneuge tosqauyl bolsa da, tәjiriybede, qúday dep sanalghan perghauyn sekildi «kýn kósemdi» mumiyalap, teologiyalyq túrghydan bolmasa da iydeologiyalyq túrghydan tabyndy. Kitaptary teologiyalyq túrghydan kiyeli sanalmasa da, iydeologiyalyq túrghydan negizgi doktrina boldy. Aqyrynda osy dertting nәtiyjesi «SSSR» dep atalyn alyp ta (t)iri organizmdi óltirip tyndy...
Búghan úqsas epiydemiologiyalyq dertke bir kezderi Týrkimenstan shaldyqqan-tyn. Olar da adamdy tәnirge tenedi. Altynnan púttar túrghyzyp, shartarapqa alyp portreteri ilindi.
Ayta ketu kerek, taghdarlas memleketterding ishinde múnday dertten der kezinde tazalanudy tek qyrghyz qoghamy ghana jýzege asyra aldy. Al últtyq elitasy sandyraqtap, eles kórip jýrgen qazaq qoghamy ýshin dәl qazirgi sәtte «últtyq sana men ruhany shizofreniyadan» tazaru әzirge mýmkin emes sekildi.
Óitkeni bizding últtyq elita ókilderining basym kópshiligi Allagha sәjde etip ghibadat etse de, bir kisige bas úra tabynyp, onyng búl pәniydegi saltanatyn mәngilik etuden; Allanyng jibergen qasiyetti kitabyn haq ekenin auyzben aitsada, qúlshylyq qylatyn túlghanyng «kitabyn» úlyqtaudan; payghambarlar sekildi erekshe metafizikalyq keremetterding iyesi etuden; diny toptardyng әr týrli dengeydegi dialogtary arqyly әzizder men әuliyeler qataryna kóteruden; qiyalynyng shama-sharqy jetkenshe onyng esimimen jana dýniyege kelgen sәbiylerdi, uniyversiytetterdi, sayasy partiyany, firmalardy, qalalardy, auyldardy, mekemelerdi atap zikir etuden әzirge ayyghar emes.
Iya, ishi týtin bolsa da syrty býtin, jyltyraqtarmen bezendirilip, syrt kózge bir ýiding tatu balalarynday, yaky de, bir otardyng mop-momaqan qaralarynday bolyp kórinetin, sonysymen erekeshe «birligi jarasqan!» últtyq sana men ruhany shizofriniyagha shaldyqqan transparennti de tolerantty últtyq elitanyng dәl qazirgi siqy osy!
Biraq, sonda da, uaqyt sәti jetip, sol bir sәt kelgende qazirgi últtyq elitanyng birneshe jyldar boyy ter tógip atqarghan jәne ózining maghnauy qúndylyghymen qazaq tarihynda óshpes te qaytalanbas tuyndylar retinde mәngige saqtalatyn «yjdahatty» enbekterinen nauqandy týrde «tәubә, janylyppyz oibay!» dep bazkeship, es jinap, shaldyqqan dertterinen qúlan taza sauygha ketetine kәmil senemin.
***
Al әzirge - sanagha týsken «mәngýrttik» infeksiyasy bastapqy kezde «eki dýnie esigi, er týrikting besigi bolghan Úly Týrkistandy shaghyn bir-aq qala shenberine syidyryp jibergennen son, «sozylmaly mәngýrttik» dәrejesine asqynyp, endigi shaqta «ruhany shizofreniya» ainalyp epiydemiyalyq-tótenshe jaghdayda keng etek ala bastaghany sonshalyq, nege ekeni beymәlim, әiteuir, ýirenshikti týrde, jyl sayyn Tәuelsizdik kýninde «1986-jylghy Jeltoqsan oqighasy biyl taghy da qaytanalar meken?» dep óz-ózimizden jaltaqtap, әldeneden ýrkumen «toylap» kelemiz, әr jana jyl keshinde dausy joq әnshining opera ariyasyn asa yjdahattylyq hәm asa tolerantty sabyrmen tyndap, sonynda, erekshe rizalyqppen shapalaqtap qol soghyp kelemiz, býkil el bolyp adamnyng tapanshamen óz ózine ýsh ret oq atyp (ýshinshisin óz basyna) óz janyn ózi qiya alatynyna senimizmizdi ýzbey kelemiz, arqa sýieuding ornyna alyp portretterding astyn panalap jol torityn, qylmysqa emes qaltannyng qalyndyghy men terendigine asa ýlken mәn beretin, elding «jalghyzy men jalmauyzy» óz polisiyamyzdan qorqyp, azamattyq qúqyqymyzgha qauyshu ýshin memlekettik qyzmetkerlermen amalsyz «kelisip» kelemiz, statistikalyq kórsetkishter asa qarqyndy damyp kele jatqanymyzdy myng ret dәleldese de, tabighy baylyqqa belsheden batyp túrsaq ta qaryzdarymyzdan qútyla almay jylap kelemiz, amalsyz tistenip shydap kelemiz, týs pe, óng be, beymәlim, әiteuir qúz basynan qúlap kelemiz...
«Abay-aqparat»