Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2394 0 pikir 5 Aqpan, 2011 saghat 09:43

Rasul Júmaly, sayasattanushy: «Tónkeristing Tunisten bastalghanyna tang qalamyn...»

Osy aptada ótken ghasyrdyng 81-shi jylynan beri taghyna eshkim talaspaghan 83 jastaghy Hosny Mýbәrak biylikten ketetinin bildirdi. Sonymen, búiyrsa, aldaghy kýzde piramidalar elinde preziydent saylauy bolady. Tunisten bastalghan tolqu Mysyrdy, odan Yemendi sharpyghanyn, ishinara halyq narazylyghynyng Sudan, Iordaniya, Siriyada bayqalyp otyrghanynan barsha júrt habardar dep bilemiz. Biraq, dәl osy býlikting shyghu tegi men sharyqtau shegin úgha almay, Batys ta, Shyghys ta basyn ústap otyr býginde. Sondyqtan, bir bilse, osy Maghrib aimaghynda elshi bolyp, qyzmet atqarghan, býginde tanymal sayasattanushy, arabist Rasul Júmaly biler dep súhbatqa tartqanbyz.

- Qúranyn oqyp, týiesin baghyp degendey, tynysh ómir keship kelgen Tunisten Yemenge deyingi atyrap býlikting astynda qaldy. Búnyng astarynda búqaranyng әl-auqatynyng tómendep ketui, biylikting jemqorlyqqa belshesinen batuy siyaqty faktorlar býgip jatty deydi biletinder. Óz basynyz búl oqighalardyng sipatynan qanday sebep kórip túrsyz?

Osy aptada ótken ghasyrdyng 81-shi jylynan beri taghyna eshkim talaspaghan 83 jastaghy Hosny Mýbәrak biylikten ketetinin bildirdi. Sonymen, búiyrsa, aldaghy kýzde piramidalar elinde preziydent saylauy bolady. Tunisten bastalghan tolqu Mysyrdy, odan Yemendi sharpyghanyn, ishinara halyq narazylyghynyng Sudan, Iordaniya, Siriyada bayqalyp otyrghanynan barsha júrt habardar dep bilemiz. Biraq, dәl osy býlikting shyghu tegi men sharyqtau shegin úgha almay, Batys ta, Shyghys ta basyn ústap otyr býginde. Sondyqtan, bir bilse, osy Maghrib aimaghynda elshi bolyp, qyzmet atqarghan, býginde tanymal sayasattanushy, arabist Rasul Júmaly biler dep súhbatqa tartqanbyz.

- Qúranyn oqyp, týiesin baghyp degendey, tynysh ómir keship kelgen Tunisten Yemenge deyingi atyrap býlikting astynda qaldy. Búnyng astarynda búqaranyng әl-auqatynyng tómendep ketui, biylikting jemqorlyqqa belshesinen batuy siyaqty faktorlar býgip jatty deydi biletinder. Óz basynyz búl oqighalardyng sipatynan qanday sebep kórip túrsyz?

- Búl sebepter bir-birimen ózara sabaqtas. Alangha shyqqan aghayynnyng kóterip otyrghan mәseleleri demokratiyalyq qoghamdy qúru, jemqorlyqty tejeu, baylar men kedeylerding arasyndaghy alshaqtyqty azaytu sekildi taza sayasy talaptar boldy. Sonymen qatarlas, әleumettik mәseleler de boy kótergen-di. Sebebi, sayasy biylikting iykemsizdiginen biraz sayasiy-әleumettik mәseleler ne sheshilmedi, ne ontayly sheshimi tabylmady. Sóitip, songhy 20-30 jylda qordalanghan mәseleler «oq-dәri qoymasyna» úqsap bara jatty da, onyng búrq etip jaryluyna bir shyrpy da jeter edi.

- Nege dәl osy dýrbeleng Tunisten bastau aldy? Nege Siriyadan, ya Aljirden emes?

- Shynymdy aitsam, tónkeristing aldymen Tunisten bastalghanyna tanyrqap otyrmyn. Nege deseniz, jogharyda aitylghan mәselelerding naghyz órship túrghan aimaghy rasynda Mysyr, Aljiyr, Siriya, Yemen bolatyn. Belgili bir dәrejede Iordaniyany da qosyp ketuge bolar búl tizimge. Búlardyng qasynda Tunis zayyrly, demokratiyalyq memleket qúru isinde birshama tabysqa jetken, jaghdayy týzikteu el bolatyn. Solay bola túra, «bolar is Tuniste boldy»... Áriyne, әrqaysysy jeke-dara memleket bolghanymen, arabtar әrqashan bir memleket, bir qogham, bir dindi ústanghan qauym (umra) ekenin esten shygharmayyq. Sondyqtan, Tunisten bastalghan dauyl barsha Arab әlemin aralap shyghyp, búqaranyng resmy biylikke qarsy shyghuyna ýlken týrtki boldy.

- Yaghni, týiindep aitsaq, búl atalghan elderdegi biylik jýiesining daghdarysy dep diagnoz qoigha bolady ghoy, ә?

- IYә, solay. Basqaru modelining búrys bolghandyghynan, biylik qarapayym halyqtyng mәselelerin bilip, tanyp, olardy sheshu isinen shetkeri ketti. Ózderi jemqorlyqqa boyúsynyp, búqaranyng talabymen sanasudy qoydy. Al halyq qansha jyldan beri taqtan týspey otyrghan biyleushilerining qúrghaq uәdelerine toyyp, olardy qoldaudan sharshap bitti. Mysal retinde әlemdegi oryntaqtaryn eng úzaq saqtaghan basshylardyng deni osy Arab elderinde ekenin bilemiz. Aytalyq, Mysyr basshysy Hosny Mýbәrak 30 jyldan astam, Liviya basshysy Muamar Kaddafy 42 jyl, Tunisting endi eks-preziydenti Ben Ály 20 jyl, Yemen basshysy Ály Abdulla Salih 30 jyldan astam uaqyt osy taqtarynda otyryp keldi. Al Siriyany 32 jylday biylegen Hafez әl Asad biylikti múragerlik jolmen úly Bashar әl Asadqa berip ketti. Mysyrda da osy ssenariy boyynsha biylikti berudi is jýzine asyrugha tyrysyp kórgen. Hosny Mýbәrak óz úly Jamaldy biyleushi partiyanyng tóraghasy qylyp, odan әri óz ornyna qaldyrmaq niyeti bar edi. Oghan eldegi oppozisiyalyq kýshter әkeden balagha miras qylu missiyasynyng jolyn kesip tastady.

- Mysyr degennen shyghady, osy eldi úrshyqsha ýiirip kelgen Mýbәraktyng ornyna halyq MAGATE-ning búrynghy basshysy Múhammed әl Baradeydi úsynyp jatyr. Onyng ózi de belsendilik bayqatyp, Mýbәrakka «ket te ket» dep qoymay jatyp. Jalpy, osy Baradeyding kandidaturasyna qalay qaraysyz?

-Aldymen Mysyrdaghy sayasy kýshterding arasalmaghyna keletin bolsaq, búl elding alghashqy preziydenti Gamal Abdel Naser qúryp ketken «Jana Vafd» partiyasy zayyrly oppozisiyany toptastyrghan ýlken qúrylym boldy. Odan keyingi «Bratiya-musulimane» partiyasyn biylik biraz uaqyt moyyndamay, janshyp keldi. Sodan da, jetekshilerining kóbisi shetelge qashyp, ya abaqtyda otyrugha mәjbýr boldy. Búl jerde arab elderinde, onyng ishinde Mysyrda islam partiyalarynyng yqpaly óte kýshti ekenin aita ketu kerek. Baradeyge keler bolsaq, ol eshbir sayasy partiyanyng mýsheligine ótpegen. Halyqaralyq dengeyde moyyndalghan, ataq-abyroyy bar, Nobeli syilyghyn alghan degendey, qarapayym mysyrlyqtar da ony erekshe qúrmet tútady. Onymen halyqaralyq dengeyde tenese alatyn mysyrlyqtar ary ketse, sol Mýbәraktyng ózi, bolmasa BÚÚ-nyng búrynghy bas hatshysy Butros Butros-Galy shyghar. Ári dese, Baradeyding eshbir sayasy partiyagha enbeui onyng birjaqty ketpey, barsha mysyrlyqtyn, músylmannyng qamyn oilaydy-au degenge ýmit artugha sep bolatyn siyaqty. Búl endi artyqshylyghy. Biraq, Baradey 20 jyldan astam óz Otanynan tys, shetelde qyzmet atqaryp, Mysyrdyng ishki-syrtqy sayasaty, búqaranyng hal-ahualynan habarsyz qaldy deuge bolady. Búl endi onyng kemshiligi.

- Arab әlemi men Islam dinining egiz ekenin eshkimge týsindiru qajet emes. Endi osy Mysyrdaghy býlikterge radikal islam toptarynyng qatysy erekshe boldy degen aqpar bar. Búl qanshalyqty shyndyqqa janasady?

- Qyzyghy sol, radikal islamshylar biylikke qarsy tónkeris jasaugha aralaspady. Olarda shamasy, Batystan qol ýzip qalamyz-au, bizge qarsy kýsh qoldanady-au degen qorqynysh boldy. Tipten, Mýbәrak biylikten ketse de, olar óz ókilderin preziydenttikke úsynady dep oilamaymyn. Aldymen jana parlament jasaqtalghanda mandatty kóbirek alugha tyrysyp, zang ayasynda preziydenttik nemese premier-ministrlik kreslogha keluge tyrysatyn bolady. Sonda ghana olardy AQSh «zansyz jolmen biylik keldin» dep aiyptau qúqynan airylyp qalady. Yaghni, búl olardyng úzaq merzimdi strategiyasy bolyp túr.

- Batys sarapshylary osy Tunisten Yemenge deyingi biylik endi batysshyl liyberaldardan islamshyl kýshterge ótip jatyr dep dabyl qaghyp jatyr. Mysaly, «Mysyr endi Iran siyaqty túiyq elge ainalatyn boldy» dep qara aspandy tóndirip jatyr. Búl qauipting astynda Batys ózining yqpalyn joghaltyp bara jatqanyn bayqatyp otyrghanday kórinedi...

- Batystyng kópke deyin Ben Áliydin, Mýbәraktyng biyligin qoldap kelgen sebebi, olar islamshyl kýshterdi tejep kelgen edi. Sondyqtan, olar demokratiyany sóz jýzinde atqaryp kelse de, Batystyng aldynda sýikimdi bolyp keldi. Endi songhy bir-eki aida búl strategiyanyng tas-talqany shyqqanyn kórip otyrmyz. AQSh-tyng endi Ben Áliyden de, Mýbәraktan da airylatyn týri bar. Qazir Arab qoghamynyng ishinde osynday biyleushilerge «qoldau kórsetti, nesie berdi» dep Batys әlemine shýiligu bayqalyp jatyr. Sodan keyin býkil diny kýshterdi potensialidy lankester, oiy búzyqtar dep qabyldaugha bolmaytynyn uaqyt ýsti-ýstine eskertip kele jatyr. Qansha degenmen, 70 mln-nan astam halqy músylman elde diny úiymdardyng yqpaly kýshti bolsa, júrt oghan senetin bolsa, onymen sanaspasqa bolmaydy ghoy... Kezinde Palestinada ashyq demokratiyalyq saylau bolghanda islamshyl «Hamas» qozghalysy jeniske jetkenin bilersiz. Búl da dәl sonday demokratiyalyq tandau. Sondyqtan, Batys Arab әlemindegi tendensiyalarmen sanasuy tiyis. Sanaspasa, búrynghy «ústanymynan» qaytpasa, AQSh pen Batys barsha músylman әlemin ózine óshiktirip aluy әbden mýmkin.

- Endi myna bir qyzyqty qaranyz: Tunistegi, Mysyrdaghy halyq narazylyghynyng bastaushysy Facebook pen Twitter sekildi әleumettik jeliler boldy. Tipten, Tunis býligine «jasmin tónkerisi», al Mysyrdaghy jaghdaygha «tvitterlik tónkeris» degen at berildi. Búny eshkim boljap bilmegen katalizator boldy dep aitugha bolady?

-                     Rasynda, búl fenomen... Baghana aitqanymday, salystyrmaly týrde jaghdayy jaqsy dep sanalatyn Tuniste halyq birinshi bolyp belsendilik tanytyp, kóshege shyqty. Búl dýmpulerdi úiymdastyrushy belgili bir sayasy top emes, ózdiginen, stihiyaly týrde órshy týsken, qanat jayghan qozghalys edi. Ony úiymdastyru pen ýilestiruding basty kózi - Internet, onyng ishinde ózin aitqan әleumettik jeliler boldy. Al endi «nege Tuniste bastaldy?» degen súraqqa kelsek, búl memlekette aqparattyq tehnologiya barynsha damyghan. Yaghni, jeke blogtar, Tvitter arqyly adamdar resmy aqparat kózderinde kórsetilmeytin, aitylmaytyn janalyqtarmen bólisip, jemqorlyq faktilerin taratyp, bir-birin kóshege shyghugha qayrady. Mysyr endi búl fenomenge tótep beru jaghynan uaqyt ozdyryp aldy. Halyq alangha shyghyp ketken song ghana, Internetti óshirip tastady. Katardyng «Ál-Jazira» kanalynyng aqparat taratuyna tiym saldy. Al, Sudan, Yemen sekildi arab memleketterinde Internetting damymaghandyghynan, bәlkim, halyqtyng úiymdasuy әlsiz boldy. Meninshe, birden bir sebep osy boldy-au deymin. Býlik oty shalghan әrbir elde shynayy aqparatty jasyru, búqaragha tek biylikting núsqasyn úsynu faktileri jii bolghandyqtan, halyq ta balamaly aqparat kózderine úmtyldy. Al shekarany talghamaytyn, barlyghyna qoljetimdi Internetke qarsy biylik qúrylymdary týk istey almay otyr.

- Arab әlemin sharpyghan dauyl endi qay elderdi qamtuy mýmkin? Jalpy, búl jerde boljam aitugha bola ma?

- Bolmaydy. Nege deseniz, mysaly halyqtyng әl-auqaty tәuir deytin Tuniste tónkeris bolady dep kim oilady? Kóp rette belgili bir sayasy toptardyn, túlghalardyng qatysuynsyz-aq, bolar-bolmas mәselege bola býlik shygha saluy mýmkin. Sondyqtan, endi qay elde múnday tónkeris bolatynyn tap basyp aitu qiyn. Al Qazaqstan men Tunisting arasynda tikeley parallelider jýrgizu qiyn. Birinshiden, tym shalghayda jatyrmyz, ekinshiden, Tunispen salystyrghanda jaghdayymyzdyng jaqsy ekenin bәri sezinedi, biledi. Mysaly, Mysyrda 70 mln-nan astam halyq túrady desek, sonyng 80-90 payyzy kedeylik sheginen tómen túrmysta ómir keship jatyr. Bomj bolmasa da, sonyng arghy-bergi jaghyndaghy adamdar ghoy, búlargha qarap biz «shýkir» deuimiz kerek.         

Súhbattasqan - Órken KENJEBEK,

«Halyq sózi» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407