Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 6040 0 pikir 5 Aqpan, 2011 saghat 09:49

Cúltan Jarqynbekov. «Jazylar estelikter men turaly»

Qarasaz, qara shalghyn mekende óstim,
Jyr jazsam oghan, júrtym, elendestin.
Ólse óler Múqaghaly Maqataev,
Óltire almas alayda ólendi eshkim, - dep jyrlaghan Múqang jyrlaryn balausa boyjetken men bozbala da, jalyndaghan jas pen enkeygen qart ta jatsynbay oquda. Qazaq jyrynyng bir alyby Múqaghaly Maqataev jayly estelikter kóp. Biz býgin aqynnyng kózin kórgen, qazir biri - jazushy, biri - aqyn, biri - әnshi-sazger inilerin sóiletip, Múqaghaly shayyrdyng aqyndyq, adamgershilik kelbetin basqa qyrynan keskindemek boldyq. Múqaghalidyng aqyndyq, adamdyq qasiyetteri jóninde ol ómirden ótken song kóp jazyldy. «Jazylar estelikter men turaly» dep ózi de anghartqan ghoy. Aytyla da, jazyla da berer.
Sol siyaqty Orazaqyn Asqardyng «Aqyn laboratoriyasyna ýnilgende» atty esteligine ýnilsek, aqynnyng ómirindegi keybir alyp-qashpa әngimelerge baylanysty óz bilgenin tómendegidey týiindeydi.

Qarasaz, qara shalghyn mekende óstim,
Jyr jazsam oghan, júrtym, elendestin.
Ólse óler Múqaghaly Maqataev,
Óltire almas alayda ólendi eshkim, - dep jyrlaghan Múqang jyrlaryn balausa boyjetken men bozbala da, jalyndaghan jas pen enkeygen qart ta jatsynbay oquda. Qazaq jyrynyng bir alyby Múqaghaly Maqataev jayly estelikter kóp. Biz býgin aqynnyng kózin kórgen, qazir biri - jazushy, biri - aqyn, biri - әnshi-sazger inilerin sóiletip, Múqaghaly shayyrdyng aqyndyq, adamgershilik kelbetin basqa qyrynan keskindemek boldyq. Múqaghalidyng aqyndyq, adamdyq qasiyetteri jóninde ol ómirden ótken song kóp jazyldy. «Jazylar estelikter men turaly» dep ózi de anghartqan ghoy. Aytyla da, jazyla da berer.
Sol siyaqty Orazaqyn Asqardyng «Aqyn laboratoriyasyna ýnilgende» atty esteligine ýnilsek, aqynnyng ómirindegi keybir alyp-qashpa әngimelerge baylanysty óz bilgenin tómendegidey týiindeydi.
- Bilmeytin adamdarda, әsirese, keyingi jastarda Múqaghaly turaly kóp «ishken» degen teris týsinik qalyptasqan. Ol, negizi, mýlde basqa adam. Keremet sypayy, aqkónil. «Janym», «kýnim», «qaraghym» dep otyratyn. Ezuinen kýlki ketpeytin. Al iship alsa, qabaghy shytylady, boyyna bir kýsh bitkendey bolyp, mýlde ózgerip ketedi, «ýlken eken», «kishi eken» demeydi, aitatynyn aitady. Ertesine «sen sóittin» desen, kirerge tesik tappay úyalady. Ózing tipti «beker aittym ba!» dep qalasyn. Talantty bolghandyqtan da qolpashtaytyn kisi kóp, ishpesine qoyatyn ba edi? O basta mening ózimning «Múqaghalidy bir kórsem» degenim siyaqty, ólenge qyzyqqan әr adam ony ansap keledi ghoy. Kelgen son, әriyne, qúrmet kórsetkisi keledi.
Ekinshi bir jansaq pikir - «Múqaghaly degen Almatygha kelip, ýisiz-kýisiz qalghan bireu eken ghoy» degende sayady. Olay emes. Ólenderi jariyalanyp túrdy. Ózi «Júldyz» siyaqty mandayaldy jurnalda qyzmet istedi. Jazushylar odaghynda kenesshi, jastar jónindegi hatshy boldy. Múnyng bәri bir kisige az nәrse emes. Kózining tirisinde segiz kitaby men tandamalylar jinaghyn shyghardy.
«Qanghyp jýrgen bireu» bolsa, sóiter me edi?
Taghy bir nәrse - keybireuler onyng әielin jamandaydy, «qonaq kýtpeydi eken» deydi. Olay deytinder - «ýiine baryp, tang atqansha iship-jemedik» deytinder. Qanday әiel búghan bir ret narazy bolmaydy? Ózi dýniyeden ótkennen keyingi barlyq jinaghy әielining jinap-teruimen, qúrastyruymen shyghyp jatyr. Jaman bolsa, artynda qalghan múrasyna osynshama janashyr bola ma?
Bireuler tipti «jengesin alghan eken» dep aitady. Olay da emes. Auyldary qatar bolghan ghoy. Lashyn institutta syrttay oqyp jýrip, mektepte múghalim bolyp isteydi. Múqaghalidyng onynshy klasta oqityn kezi. Sóitip, eki-ýsh jas ýlkendigine qaramastan, ol ózining múghalimine ghashyq bolady. Solay ýilengen. Al otbasynda ne bolmaydy? Ólenderine kelsek, aqyn degen ne nәrseni bolsyn shegine jetkizip bergisi keledi ghoy: jamandasa, eng jaman qylyp, maqtasa, ósirip, keremet qylyp suretteydi. Áyel turaly jazsa, «әielimdi jazyp otyrmyn» demeydi, «osynday kisini qaytu kerek?» deydi. Al shyndyqtyng ózin ghana jazyp qoysa, ol óleng bolmaydy ghoy!
Sýisinip, sýiinip te jazghandary bar. Biraq «kórmes - týieni de kórmes» degendey, júrttyng kózine tek basqa maghynadaghy ólenderi ghana týsedi, dese de, aqynnyng jan jary Lashyn jengemizding ol turaly jazghan esteligi aqyn boyyndaghy keshirimdilik, darhandyq kim-kimdi bolsa da beyjay qaldyrmaytyndyghyn anghartady.
- Kóbine Múqandy Toqash kelip, әl­deqayda ertip alyp ketetin. Ekeui óle-ólgenshe ainymas dos bolyp ótti ghoy. Ne qúpiyalary bolsa da ishterinde ketti. Olar sol syilastyqtary arqyly dostyqtyng biyik ýlgisin kórsetti. Qayda barsa da bir-birinsiz barmaytyn. Otyrys-jiyndarda da birin-biri qoldap, syrlaryn shertip, kýldirip otyratyn. Birge jýrse kóp alang da bolmaytynmyn. Múqang balajan boldy. Qyzy Sholpandy moynyna salyp alyp, birge oinaghandy jaqsy kóretin. Túnghysh qyzymyz Lәzzat alty ailyghynda shetinep ketti ghoy. Aybary sәl tentekteu bolyp ósti. Al Maygýl jayy belgili. Úlylyghy emes pe - keng de keshirimdi edi ghoy. Motosiklmen qaghyp, qazagha úshyratqan orys jigiti ýige kelip: «Mening de qyzynyzday tórt balam bar edi, sottalsam sottalayyn, biraq solardy ayanyzshy?» dep qiylghanda, arystay aqynym aza tútyp, auyr haldi basynan keship otyrsa da, әlgining sózin qimay:
- Sen jauyzsyn! Qúday bergen qyzymdy Qúday aldy deymin de, qayteyin. Álgi bala­pandaryng ýshin keshirdim, endi kelushi bolma! - dep qara týndey týnerip otyryp qalyp edi.
- Ólendi qay kezde kóbirek jazatyn edi? - deymin men. Maygýli, әlde Múqang esine týsip ketti me, múnayyp qalghan jengemdi sәl de bolsa sergitpek, serpiltpek oimen kóniline qarap.
- Meni balalarymen qosa úiyqtatyp tas­tap baryp óleng jazugha kirisetin. Osylaysha tandy atyratyn kezderi de bar. Júmekennin: «Múqannyng shamy tang atqansha sónbeydi» dep әzildeytini de sodan. Bir jazghanda óndirip tastaytyn. Al ýlken dýniyelerge әbden әzirlenip bolghan song baryp otyratyn. «Iliich», «Rayymbek, Rayymbek», «Aqqular úiyqtaghanda» poemalary osylay tughan. Múndayda úiqyny da, tamaqty da úmytatyn. Bizge beymәlim bir qúdiretting әseri me, kózinde núr jaynap, jýzinde qan oinap alabúrtyp otyratyn. Ertesine jazghan ólenin shabyttanyp, maqtanyp, shay ýstinde eng әueli maghan oqyp beretin. Sonsong ýide otyra almay qanattanyp, Odaq jaghyna asyghatyn. Qaysybireulerding osy kýngi aityp jýrgen «Múqang qyzyp alyp, búrqyratyp óleng jazady» degeni ótirik. Iship alyp óleng jazushy ma edi adam?! Túnyq sezim, túma sezim ashyny jútqan sayyn laylanyp, bylghanbay ma.
Óz basym ómirimde Múqannyng múnday kýide óleng jazghanyn kórgen joqpyn. Júrt bilmegen song aitady, alyp-qashty sózge anghal baladay ilanady. Múnyng bәri shyn aqynnyng bolmysyn, tabighatyn, taghdyryn bilmegendikten. Ókinishtisi sol, qalyng kópshilik óner adamyna әli kýnge deyin osynday kózben qaraydy. Múqaghaly «Barlyq aqyn - balasy bir ananyn» degende de Adamdyqtyn, Adaldyqtyn, Aqyndyqtyng birge tuysatyndyghyn anghartyp otyr. Boyynda Adamdyq qasiyeti joq jan iyesi eshuaqytta Aqyn bola almaydy.
Mine, sol aqyn boyyndaghy asyl qasiyetti KSRO jәne Qazaqstannyng halyq әrtisi Biybigýl Tólegenova «Tektiligimen biyik edi» esteliginde bylaysha órbitken eken.
«Áli esimde, 1950 jyldyng bas kezi. Múqaghaly ekeumiz Qazaq radiosynda birge júmys istedik. Men - әnshimin, ol - diktor. Biz sekildi studentter ýshin búl degen ýlken olja.
Mening bayqaghanym, ol qashanda keudesin tik ústaytyn. Kóniline kir jasyrmaydy. Kimning aldynda bolsa da pikirin ashyq әri nyq aitady. Biraq shuaghy mol. Ádemi qaljyndaydy. Tektiligi kórinip túrady. Áyteuir ózime degen syi-qúrmetinen basqa bógde qylyghyn kórgen emespin. Talantty, ónerdi óte joghary baghalaytyn.
Jetpisinshi jyldary Núrghisa Tilendiyevting «Kel, erkem, Alatauyma» degen әnin oryndadym. Shygharmanyng sózi de, sazy da keremet, bir-birine ýilesip, tógilip túr. Sonyng mәtinin jazghan Múqaghaly eken. Tipti maghan arnap «Biybigýlge» degen tamasha óleng de jazdy. Bir keshte әnshi qyz ony dombyragha qosyp shyrqap túr. Bәrin keyin bildim. Al Múqaghaly onday nәrseni aldygha tartyp, men mynanday júmystar istedim dep eshkimge mindetsinbeytin.
Tabighaty, bolmysy bólek jandar bolady. Múqaghaly - sonday adam. Kim biledi, arnasynan asyl-tasyp, tógilip jýrmese, júrttyng kókeyine qonatyn mynanday ghajayyp jyrlar, bәlkim, tumas pa edi. Ne desek te, naghyz aqyndar - onay sheshile bermeytin júmbaq. Uaqyt ótken sayyn ashyla týsetini sondyqtan».
Qazaqstannyng halyq әrtisi Núrghaly Nýsipjanov bylay deydi:
- 70-jyldardyng basynda Múqaghaly aqynmen alghash ret didarlastym. Janadan komsomol syilyghynyng iyegeri atanghan kezim. Opera jәne balet teatrynda ýlken konsert boldy. Sonyng arasynda susyn isheyin dep, «Almaty» qonaqýiindegi meyramhanagha kirdim. Tu syrtymnan «Bey, әnshi bauyrym, aman ba?» degen túnyq, ýni zor dauys estildi.
Qarasam, túlghasy tauday bolyp Múqang ótip barady. Ólenin izdep jýrip oqityn aqyngha úshyp túryp qúrmet kórsettim. Ol kisi de meni syrtymnan edәuir biledi eken. Aghaly-inili bolyp, jarasqan qalypta әngimelestik. Tanymy, bilimi birden janyndy baurap aldy.
Keyin Múqaghaly aghanyng sózine jazylghan «Saryjaylau», «Men senderdi izdeymin», «Sәlem berdim Jetisugha» siyaqty әnderdi óte sýisinip oryndadym. NúrghisaTilendiyev ekeui shygharmashylyq ýilesimde keremet edi. Talantty talant asqaqtatyp, tolyqtyrady eken. Búl joly men Múqaghaly aghany ekinshi qyrynan tanydym. Sebebi әnge sóz jazu degen onay sharua emes.
Desek te, Múqanmen saparlas boludyng sәti týspedi. Eger solay bolsa keng otyryp, bir aqtaryla syrlasar edik. Reti keler dep jýre berdik qoy. Óitkeni aghamyz jas, nebary qyryqtyng ishinde ghana bolatyn. Qúiryqty júldyzday aspannan aghyp týsetinin kim bilgen.
Men alys gastrolide jýrgende aqyn agha baqilyqqa attandy. Tanystyq, bilistik endi bastalghanda, ol kisige arnalghan taghdyrdyng jazuy osylay boldy.
Qazir kýn sayyn ólenimen syrlasamyn. Onyng poeziyasy - ózine qaray eriksiz tartyp túratyn ghajayyp poeziya.
Ánshi-sazger Altynbek Qorazbaevtyng sózine qúlaq týrelik:
- Múqaghaly aghamyz esh qospasyz qazaq­tyng birtuar aqyny bolyp qala beredi. Men ony sonau jas kýnimnen beri sýiip oqitynmyn. Konservatoriyada oqyp jýrgenimde búryn-sondy shyqqan býkil shygharmasymen tanystym. Sol kezderi ataghy dýrildep túrghan Q.Myrzaliyev, T.Moldaghaliyev, S.Jiyenbaev, T.Aybergenovterding júp-júqa jinaqtaryn shyqqan boyda songhy tiynymyzgha satyp alatynbyz. «Jigitti el maqtaghan qyz jaqtaghan» degendey, Múqaghaly ólenderin, onyng anghal qylyqtaryn el anyz qylyp aityp jýretin.
Birde әuejaydyng kitap sórelerinen aqyn­nyng «Soghady jýrek» degen tandamalysyn satyp alyp, Jambylgha ala kettim. Ol kezde Jambylda júmys isteytinmin. Sonda jýrip túnghysh ret aqynnyng «Qarasazdyng shybyghyn jel terbegen» ólenine әn jazdym. Ánning qalay shyqqanyn qaydam, óleng ózime qatty әser etti.
Qarasazdyng shybyghyn jel terbegen,
Jel terbegen shybyqty men terbep em.
Oilasamshy sol shybyq bir kezderi,
Ózegimdi, ózimdi órter degen, - deydi.
Qarasazdyng nәzik shybyghynday eleusiz bulyghyp ósip kele jatqan kishkene taldyrmash qyzdy eske alady. Qanday teneu. Búdan artyq teneu joq, mening oiymsha. Múqaghaly ólenderine әn jazbay-aq, ony tamyljytyp oqyp berseng de jetedi. Men aqynnyng ýsh-tórt ólenine ghana әn jazyppyn. Halyqtyng sýiikti aqynyna degen qúshtarlyghy әli sayabyrlaghan joq. Ýlken darynnyng aldyndaghy inilik paryzymdy ótemek bolyp, «Eling seni saghyndy» degen әn shyghardym. Elding múnyn, qayghy-quanyshyn jyrlaghan ónerpaz aty ómirde úmytylushy ma edi?
Ádebiyet degen әu basta tilimizge arabtan kelip enip, qazaqshalaghanda «asyl sóz» degen maghyna beretin әdemi, әrli sóz bolsa, aqiyq aqyn Múqaghaly Maqataevtyng shygharmashylyq әlemi osynau qasterli úghymgha layyq, «qyzdyng jighan jýgindey», «qyrmyzy kilemning týgindey» jandy jaratylys ekeni dәlel tilemeydi. Ol qysqa ómirinde núsqa, kileng ajarly da bazarly óleng ýlgilerin qaldyryp ketti. Búl - әriyne, tirshilikti ýlken jýrekpen ólip-óship sýiip, bizding jýregimizdi býkil әlemmen tabystyryp, birge soqtyra alghan shynayy talanttyng ghana qolynan keletin sharua. Búl - әriyne, halyq qazynasy - dariya-tilding túnyghyn tereng keship, jauhar-marjandaryn erkin sýze alghan kemel suretkerding ghana qolynan keletin is.

Cúltan Jarqynbekov,
Ile audandyq ishki sayasat
bólimining bastyghy
Almaty oblysy

«Ana tili» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407