Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2446 0 pikir 6 Aqpan, 2011 saghat 22:29

Múhtar Sherim. Bizding elde saghyz shaynaugha bolmaydy...

Jalpyldap, saghyz shaynap kele jatqanmyn.  Qaltarysy kóp, qalanyng qaranghy búryshynan óte bergenimde, bes-alty búzaqy aldymnan shygha keldi. Men bayghústa olargha bere qoyatynday, qaltamda kók tiyn joq, úyalghanymnan qasha jóneldim!

Bezip kelem, olardyng birining qolynda pyshaq, óletinimdi sezip kelemin... «Polisiya! Mening qúrmetti qorghaushylarym, qaydasynda-ar?»- dep jan úshyra shynghyryp kele jatsam, bir ýiding ýshinshi qabatynan shyqqan semiz әiel: «Kýieuimdi oyatasyn! Oyansa araq ishedi!» -dep úrsyp berdi. Qazaghym-ay, araqtan aldaryna jan salmay keledi! Artyma anyray qarasam, búzaqylar jaqyndap qalypty! Qashyp kele jatyp, jalma-jan qaltamdy qaray bastadym. «Jer beremin, mә, gosakti!» -dep bir japyraq qaghazdy artyma laqtyryp jiberdim. bireui qaghyp alyp: «Qalanyng qay shetinen?»-dep súrady. Qashyp bara jatyp: «O-o, sorly bayghús, maghan qalanyng qaq ortasy týgil, shetinen shegirkening kózindey jer bere me eken? Aydan! Ay planetasynan bes gektar jer alghanmyn! Qa-qalay je-jeterimdi bilmey jýrmin, jetsem ma-ma-maqta egip tastamasam!» -dedim әreng sóilep.

Jalpyldap, saghyz shaynap kele jatqanmyn.  Qaltarysy kóp, qalanyng qaranghy búryshynan óte bergenimde, bes-alty búzaqy aldymnan shygha keldi. Men bayghústa olargha bere qoyatynday, qaltamda kók tiyn joq, úyalghanymnan qasha jóneldim!

Bezip kelem, olardyng birining qolynda pyshaq, óletinimdi sezip kelemin... «Polisiya! Mening qúrmetti qorghaushylarym, qaydasynda-ar?»- dep jan úshyra shynghyryp kele jatsam, bir ýiding ýshinshi qabatynan shyqqan semiz әiel: «Kýieuimdi oyatasyn! Oyansa araq ishedi!» -dep úrsyp berdi. Qazaghym-ay, araqtan aldaryna jan salmay keledi! Artyma anyray qarasam, búzaqylar jaqyndap qalypty! Qashyp kele jatyp, jalma-jan qaltamdy qaray bastadym. «Jer beremin, mә, gosakti!» -dep bir japyraq qaghazdy artyma laqtyryp jiberdim. bireui qaghyp alyp: «Qalanyng qay shetinen?»-dep súrady. Qashyp bara jatyp: «O-o, sorly bayghús, maghan qalanyng qaq ortasy týgil, shetinen shegirkening kózindey jer bere me eken? Aydan! Ay planetasynan bes gektar jer alghanmyn! Qa-qalay je-jeterimdi bilmey jýrmin, jetsem ma-ma-maqta egip tastamasam!» -dedim әreng sóilep.

Bezip kelemin, búzaqylargha jer kerek emes ekenin sezip kelemin... «Polisiya! Qaydasyndar?»-dep shiqylday aiqaylap edim, bir ýiding ekinshi qabatyndaghy balkonnan bir erkek shyghyp: «Sorly! Kelesi bette mola, soghan qaray jýgire bergenshe, ongha búrylsan, UVD kórinedi, solay jýgir!» -dedi. Rahmetimdi aityp, solay qaray jýgirip kele jatsam, bir kempir podiez aldynda bir paraq qaghaz ústap túr: «UVD-gha bara jatqanyndy estidim, myna aryzymdy ala ketshi, tәnir jarylqaghyr! Uchastkelik inspektor qyzymdy zorlap ketken, bastyghy qylmystyq is qozghar emes.» «E?» -deppin sәl bógelip. «Qyzymnyng ýstinen qylmystyq is qozghamaq kórinedi. Inspektordy zorlap ketkeni ýshin...» Bir qarasam, búzaqylar entelep keledi eken. Kempirding qolyndaghy aryzdy ala qashtym. Qaltamdy qarap,  ernimdi jalap kelemin! «Mә, mynau svettin, gazdyn, sudyng kvitansiyalary!  Ákesi ólgendey, qymbattatyp jiberipti! Tóley almay jýrmin!»  Bireui qaghyp aldy da: «Aqshasyn bersen, tólep kelemiz!» -dep qoyady. Kelesi qaltarystan óte bergenimde bir qayyrshy: «Bratan, nangha tiyn berinizshi!»-dep súrady. Qaltamnan jartylay jelingen kәmpit shygharyp, auzyna súgha saldym: «Mә, sora túr!»

Bezip kelemin, búzaqylardyng biri ayaghymdy shalyp qúlatatynyn sezip kelemin... «Órt sóndirushiler! Qaydasyndar! Kómektesinder!» --dedim lapyldap janyp kele jatqanday aiqaylap. Polisiyadan qayran bolmaghan song qayteyin?  Ókpem óshti. Bir jerge kelgende, sharshap otyra kettim. Analar da sharshasa kerek, menen ary bes metrdey jerde otyra ketisti.

- Atyng kim?-dep súrady alqynghan albastyday bireui.

- Jetkizbes.

- Qansha aqshang bar?

- Aylyq alghan joqpyz...

- Sonsha qashqanyna qaraghanda, qaltang qalyn-au?

- Jo-joq, senderden úyalyp qashyp kelemin...

- Solay ma?-degen olar túra berdi. Men de qasha jóneldim. Bezip kelemin, endi ústasa, qytyqtap óltiretinderin sezip kelemin... Bir qaltarysqa jetkenimde: «Oy, atana nәlet poliyseyler, qaydasyndar! Óltiretin boldy!»--dep óletin mysyqtay miyaulap edim, shamnyng jaryghynan bayqap qaldym, tórt polisiya inspektorlary shygha keldi. Artyma qarasam, búzaqylar kilt búrylyp, qashyp barady eken. «Ana jaqqa qashty, ana jaqqa!»--dep entigip túrghanymda, poliy­seyler kelip, biri:

- Neng bar?-dep súrady.

- Saghyz,--dedim auzymdaghy saghyzdy tilimmen shygharyp.

- Ákel beri!-degen bireui júrttan alyp ýirenip qalghan ghoy, tilimdi qosa júlyp ala jazdady. Saghyzymdy tórteui qylday bólisip, auyzdaryna saldy.

- Qaydan qashyp kelesin?-dep súrady biri.

- Týn jarymynda neghyp jýrsin? Jatpaysyng ba, qatynynnyng qasynda tyr-tyr qasynyp!-dedi ekinshisi.

- Eshe bizdi atana nәlet dep balaghattaydy!-dedi ýshinshisi.

- Jigitter, qolym qyshyp túr,- dedi tórtinshisi. Anyryp túrghanda, qorghau­shy­larym qorlaushylaryma ainalyp, meni jabylyp úra bastady. Jerge qúlap týsip edim, tepkeiley jóneldi. Alghashqyda, qyshyghan jerlerimning jany kirip bara jatqan, keyin janym shyghyp bara jatty.  Esimdi jisam, bir kýshik betimdi jalap jatyr eken. Jalaghany jaqsy boldy, betimdi  qannan tazartyp tastady. Poliyseylerden itting kýshigi jaqyn boldy maghan... Qúqyqty memleket ekenimiz esime týsip, әri myna kýshikten jaman úyalyp, ýrgim kelip ketti... Ertenine ishki ister dapartamentine baryp aryz jazyp edim, tergeushiler qolymdy qayyryp, qamap qoydy. Sóitsem, poliyseylerding saghyzyn «tartyp alyppyn...»

Abaylanyz, bizding elde saghyz shaynaugha bolmaydy!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5413