Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5270 0 pikir 6 Aqpan, 2011 saghat 22:49

Bauyrjan Erdembekov. ...Molasynday baqsynyng túrghan oqshau

(Janaq aqyn men Abay)

Elding tәuelsizdik alghanymen qatar, sózge de tәuelsizdik tiyip, qalam ústaugha qauqary bardyng bәri ne jazsam, kimdi jazsam dese de ishtegi sherin tarqatyp, birazgha shauyp, ókpesi ketkeni boldyryp, naghyz alamannyng qarakókteri ghana kómbeden kóriner kýn jaqyndap qalghan synayly. Joqtan bar batyr jasap ta, qoldan órnektep aqyn jasap ta ata-baba atyn shygharudyng topan tirligi de juasyp, shany seyile bastaghanday. Auyl-ýiding malyn qoryghan talay «batyrgha» Abylaydyng qasynan oryn berip, seksendegi shaldan sharanasy keppegen qyzyl shaqa nәrestege deyin týgendep arnau jazghan «aqyndarymyzdy» adaqtap bolyp qaldyq ghoy deymin. Berekesiz tirlikten júrt ta jalyghyp, jazarman da jaltaqtap qalghanday. Osy kýiimizben tapyraqtay shaba bergen kelispes degendey ózimizden ózimiz úyalyp, endi artymyzgha qaraylaymyz-daghy. Sóitsek, ózi kýshti bolghanmen, sózi kesek bolghanmen, artyna joqtaushysyn qaldyrmaghan talay dýldýl men búlbúl uaqyt qyrtysynda qalyp bara jatqanday ma? Áytpese, byltyr6 yaghny 2010-da 240 jyldyghy toylanbaq týgili, eskerilmey qalyp bara jatqan Janaq aqyn kimnen kem edi?

Zaman ótip barady qily-qily,

Qazaq boldy búl kýnde elding súmy.

Astynda taq, auzynda әmiri joq

Saba qúrsaq jem qyldy sarttyng úly,-

(Janaq aqyn men Abay)

Elding tәuelsizdik alghanymen qatar, sózge de tәuelsizdik tiyip, qalam ústaugha qauqary bardyng bәri ne jazsam, kimdi jazsam dese de ishtegi sherin tarqatyp, birazgha shauyp, ókpesi ketkeni boldyryp, naghyz alamannyng qarakókteri ghana kómbeden kóriner kýn jaqyndap qalghan synayly. Joqtan bar batyr jasap ta, qoldan órnektep aqyn jasap ta ata-baba atyn shygharudyng topan tirligi de juasyp, shany seyile bastaghanday. Auyl-ýiding malyn qoryghan talay «batyrgha» Abylaydyng qasynan oryn berip, seksendegi shaldan sharanasy keppegen qyzyl shaqa nәrestege deyin týgendep arnau jazghan «aqyndarymyzdy» adaqtap bolyp qaldyq ghoy deymin. Berekesiz tirlikten júrt ta jalyghyp, jazarman da jaltaqtap qalghanday. Osy kýiimizben tapyraqtay shaba bergen kelispes degendey ózimizden ózimiz úyalyp, endi artymyzgha qaraylaymyz-daghy. Sóitsek, ózi kýshti bolghanmen, sózi kesek bolghanmen, artyna joqtaushysyn qaldyrmaghan talay dýldýl men búlbúl uaqyt qyrtysynda qalyp bara jatqanday ma? Áytpese, byltyr6 yaghny 2010-da 240 jyldyghy toylanbaq týgili, eskerilmey qalyp bara jatqan Janaq aqyn kimnen kem edi?

Zaman ótip barady qily-qily,

Qazaq boldy búl kýnde elding súmy.

Astynda taq, auzynda әmiri joq

Saba qúrsaq jem qyldy sarttyng úly,-

dep elding bolashaghyna alandaghan asyl jyrdyng atasy emes pe edi? Jalpy qazaqty bilmeymin, osy ónirde «Janaq aqyn» dep jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey zar qaqqan bir adamdy bilsem, ol - Seyitjan agham. 1997 jyly «Janaq aqyn» degen kitabyn shyghardy. Odan beri qaray da sol enbegine tolyqtyrular men keneytuler engizip, talmay enbektenip keledi. Janaq Saghyndyqúlynyng 240 jyldyghy osy Seyitjan Tәbәrikúlynyng baspasóz betterindegi maqalamen ghana shektelip jatqany ókintetin is. Mening aitayyn degenim, Janaq aqynnyng Abaymen aradaghy ruhany jaqyndyghy jayynda bolmaq.

Qúnanbaymen aralas-qúralas bolyp Abaygha әser etken bir top óner adamdary onyng ishinde, әriyne, shoqtyqty top ol - aqyndar bolsa, sonyng eng arqalylary «Abay jolyna» engen. Ókinishtisi zamannyng qyspaghyna qaray kóbining aty ózgertilip, óni ainaldyrylyp berildi. Ol ejiktep týsindirmese de belgili jayt. Dulat - Barlas, Sabyrbay - Qadyrbay, Janaq - Sadaq, Týbek - Shýmek bolyp ózgergennen-aq Abaygha әser etken ortanyng kenestik zamanda qanshalyqty qyspaqqa alynghanyn bajaylay beriniz.

Aqyndar ishindegi shoqtyghy biyigining biri - Janaq aqyn. Búl túrghyda Janaq - Qúnanbay - Abay arasyndaghy ruhany baylanys kópirine erekshe sabaqtastyq túrghysynan nazan salghanymyz jón. Janaq Saghyndyqúly - (1770 - 1846) aitys aqyny. Arghynnyng Qarakesek - Qambar atasynan. Qúnanbay men Janaq arasyndaghy baylanysty dәleldeytin hatqa týsken qújat polyak zertteushisi A.Yanushkevichting enbeginde kezdesedi.

Qúnanbaydyng asa bir ýlken isi - 1851 jyldyng shilde aiynda Kókshetaudyng Arghyn ishinde Qambar ruy jaylaghan Kókjaydaq degen jerinde Óskenbay biyge ýlken as bergendigi. Sol asta jylaghan eldi júbatyp Janaq aqyn qolyna qobyzyn alyp bylay degen eken:

Ey, Qúnanbay, Qúnanbay,

Qazaqta sene de artyq

Úl tuar ma mynanday?

As berding әkene

Ýsh jýzding qosyp balasyn.

Ákesine as bergen,

Qambar jeri - oshanda.

Alshynbay bolyp tiregi,

Qalyng Arghyn - Boshangha.

Basyn qosqan ýsh jýzdin

Qúnanbay, sirә, osal ma?!

Baq qonar tauday basyna,

Ámirshi bolyp qashanda.

Qúnanbayday úl tuyp,

Óz әkeme as bersem

Tobyqtynyng balasy-au,

Jylay da berip qaytesin

Topyraghy torqa bolsyn da.

Jogharyda aitqanday M.Áuezov epopeyada aqyn atyn Sadaq dep ózgertip qana qoyghan joq, Janaqqa qatysty Sabyrbay auzymen aitylatyn tómendegi ýzindini 1942 jyldan keyingi shyqqan basylymdarynda alyp tastaugha mәjbýr boldy. Ákesi Qúnanbay asa joghary baghalaghan Janaq jyrlaryna Abaydyng qanyp óskeni kәmil. Romandaghy: «Qart aqyn (Sabyrbaydy aityp otyr B.E.) әr sózining túsinda әldebir ertegidey alys aqyn Sadaqqa sogha beredi. Bala kezinde ózine ózge aqyndardan ózgeshe kqóringen sol Sadekeng eken. «Kórgeni men bilgeni úshan-teniz. Ol kisining aitqany men jetikzgenining myng da birin bilmeymiz. Tegin emes, keudesinen núr saulaghan aqyn sol edi, jaryqtyq!»-dep sóileydi. Sadaq Qydyrbaydyng aituynda jay aqyn emes. Ózinshe bir kóregen jan siyaqty», - degen jerden Áuezovting Janaq turaly aitpaq bir әngimesi ýzilgen (Abay joly. 1-kitap. -Almaty: Jazushy, 1990. 244-b.). Keyingi basylymdarda joq Janaq turaly әngimening tórkini tómendegidey: «Nayman ishine bir toygha kelgen Janaqtyng atyna bir daukes jabysyp, aldyn-ala esinegen attyng tandayyndaghy  mendi kórip alghan ol kuәlikke sol belgini aityp atyn iyemdenip ketedi. Janaq atynyng erin alyp jatyp:                                  Janyn bergen Janaqtyng shúbaryn jer,

Myna adam búl shúbardy meniki der.

Jaqsy atyndy jalghangha satqan jannyn

Bar qúday, ózing bilip jazasyn ber, -

degeni ainymay kelip, dauqúmar búlaqtan qarghyp ótken kezde jetektegi at tartynyp qalyp attyng moynyna baylaghan belbeuine sýiretilip óledi»(Qúrbanghaly Haliyd. Tauarih hamsa. -Qazan, 1911).

Abaydyng óte joghary baghalaghan aqyny Janaqtyng auzy dualylyghyn alyp tastaudyng syry mәlim. «Ala ayaqtyng Alla jazasyn berdi» nemese «Janaq jyrynyng tylsym kýshi» degenge «sosialistik realizmnin» qalay qaraytyny belgili. Sondyqtan da Janaq atyn Sadaqpen auystyryp, Sabyrbay auzymen joghary bagha beruining ózi sol kez ýshin kezekti erdigining biri edi Áuezovtin. Romandaghy Janaqty sózben jaqtatqan Sabyrbay aqynnyng Janaq turaly iri sóileui - jazushynyng el auzynan estigen shyndyghy. Abaydyng aitys turaly súraghanyna «Bizding Sәdekenmen (Janaq B.E.) aitysar shamamyz qane? Ánsheyin bir jalghyz auyz sózding túsynda bolymsyz tosqauyl aitqanym ghoy. «Aytysty, jendi» deytin sóz emes. Tek qana Sybannyng Shýmek bastatqan on alty aqynyn jenip otyrghan son, múndaghy elding namys etip, kóterip әpketkeni ...- dedi de, basqa әngimelerge kóship ketti. Qadyrbayda ýlken minezdilik, kendik bar. Ózimshil emes. Maqtan cóilegen «shygha shappa» emes. Sonysy jәne jalghyz Qadyrbaydyng ózinde emes. Osy kәri aqyn esine alyp otyrghan Sadaqta, Shýmekte, Barlasta da bar siyaqty. Qadyrbay ósiyetterining týbine boylasang aqyndyq - daryghan kýsh, ýlken qasiyetti jaqsy aqynnan qalghan aishyqty sóz teginde zamannyng qasiretin aitady eken», - degen kórkem shygharmadaghy oy iyirimder naghyz tarihy shyndyq (Abay joly. 1-kitap. -Almaty: Jazushy, 1990.244-b.) Abaymen qatar dәl osy Sabyrbaydyng sózin tyndap Áuezov qasynda otyrghanday  shymshyp kórer shyndyqty kórsete alghan.

Janaq aqynnyng ólenderi bizge óte az jetken. Abay Janaq jyrlaryn azyq etkeni anyq. Eki aqyndy baylanystyryp túrghan zamany bolsa, sol zamangha degen kózqarastan tughan ortaq saryndar bir arnagha toghysyp jatyr. Ótkendi ansau emes, óz túsyndaghy qoghamnyng azuyna nalu bar Janaqta: «Hannan qayyr, qaradan shayyr ketti»,- dep ýzilgen ýmitting sәuleleri Abay ólenderinde boyauy qalyng qayghygha úlasqan. «Aldynda kýtken kýnning týsi suyq»,- dep qapalanghan Janaq aqyn el ishindegi indetting basy:

Juan qamshy toy bastar kósem boldy,

Elirmeli eki esti sheshen boldy.

By ketti maldylardyng aitaghynda

Pәlendi múqatyp ber deseng boldy,-

deydi. Dәl osy joldardaghy ashy oilar Abaydyng «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek», «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úlghaydy arman», «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym» taghy basqa ólenderinde aqyndyq sheberlikting biyigine jetken. «Qazaq jayly» degen óleninde Janaq «Astynda taq, auzynda әmiri joq» qolynan biyligi tayghan elding bet-perdesin meyilinshe sheber beynelegen:

Ýy jyghylyp qazaqtan, tikti kýrke,

Kýrkeden de airylar birte-birte

Sýlik, sona aralap sólin soryp

Jaydy uyn, tisining qanyn býrke.

Qazaqty eldikten ketirgenderge tabylghan balama. Dәl osy joldardaghy oy oramdary Abaydyng «Bay seyildi» dep bastalatyn ólenin eske salghanday. Desek te, Janaq poeziyasyndaghy osy túrghylas oilar Abayda mýlde jana pishinge kóship, sol kezdegi qazaqtyng kelbet-kespiri meyilinshe shynayy, býge-shýge naqtylyghymen óz tyndaushysyn tapqan. Janaq synyndaghy jalpylyq oy saryndar Abaydyng poeziyalyq qazanyna týskende daralanyp, bolys pen bi, qu men súm, nadan men úry siyaqty әrqaysysynyng jeke-jeke portretteri tiptik dәrejede somdalyp shyghady. Jaqsy men jamandy aiyrmay, eki úrtynyng biri qan, biri may bolghan qaymana qazaqty basqarar basshynyng qolynda da biylik qalmaydy. Biyding siqy - qiqym. Biylikke talasyp, dalpyldap, jalpyldap, shybyndap, qyryndap jýrgen bolysty әrkez qimyl ýstinde kórsek:

Jyluy joq boyynyn,

Jylmighany netkeni?

Qúbyluy oiynyng -

Ketpey qúityng etkeni,-

dep bastalatyn Dýtpaygha arnalghan óleni - dara sipattau. Adamnyng ishki dýniyesining qaltarys-búltarystaryna sheyin aldyna jayyp salar naghyz psihologiyalyq minezdeu. Múnday ishki psihologiyalyq iyirimderdi beru Abaygha deyin qazaq poeziyasynda bolmaghan.

Eki aqynda kezdesetin taghy bir ortaq saryn qoghamdaghy ruhany jútandyqqa alandau. Janaq aqyn bylay deydi:

Aqyndiki sandyraq saryn boldy,

Kýishiniki kómeski zaryng boldy.

Án sәninen airylyp, kýy kórkinen

Ishkening boygha júqpay zәring boldy.

Ker zamannyng kesiri asyl ónerding azyp-tozuyna әkeldi degen qaghida bar aqynda. Naqty sol óner iyelerin de syn tezine alu da joq emes búl jerde. Janaq esil ónerding qor boluyna ashynady. Abayda búl taqyryp neshe taram. Birinshiden, jalpy sóz qadirin týsiner jannyng joqtyghyna nalu bolsa (...osy elde bozbala joq sózdi úgharlyq, ...tyndaushymdy úghymsyz, qylyp tәnirim bergendi, ...qayran til, qayran sóz, nadangha qadirsiz t.b), ekinshi mәsele - Abay sol ólenshi qauymgha syn artady. Búl arada búrynghy eski biyden bastap, aldyndaghy aqyndary, sonyndaghy shәkirtteri qatang syn tezine úshyraydy. Osy tústa bir mәselege nazar audarghan jón. Ózinen ilgeridegi aqyndardy synaudaghy Abay synyn tek Búhar, Shortanbay, Dulattarmen shektep qoy dúrys emes. Olardyng atyn ataghanda sol zamannyng býkil poeziyasy syngha alyndy desek, búl synnan biz sóz etip otyrghan Janaq ta aman qalmaghany belgili. Onyn:

Auylym alys, men kelem ózim azyp,

Qoy men shay ber aqyngha jerden qazyp.

On qadaq shay, qos qorjyn sýr asyp ber

Órge barghan Jәkene bolsyn azyq,-

degeni synshyl Abaygha jaqpaghany anyq. Dәl osy saryndy Abaygha aitarlyqtay әser etken Shóje aqynnyng ólenderinen de kezdestiruge bolady. Qazyghúrt elining auqattysy Dәukeyge:

Bergening segiz jylqy, jalsyz týie,

Ólendi estimessing endi menen,-

degen ókpeli sózder sol zamannyng tezine salsa esh sókettigi joq oryndy aitylghan da. Óitkeni, Janaq pen Shójeler zamanynda aqyn atauly el ýstinen kýn kórdi. Oghan sol zamannyng aqynyn sóguge de kelmes. Áytse de, naghyz ólenning shyn baghasyn bilgen Abaygha qasiyetti sózding qadirin ketirip, dýniye-malmen saudalauy jaqpaghany anyq. Jalghyz Janaq, Shójeler ghana emes, zamandastarynyng denine bitken dertke Abaydyng aitar jauaby da bireu ghana:

Qobyz ben dombyra alyp topta sarnap,

Maqtau óleng aitypty әrkimge arnap.

Ár elden ólenmenen qayyr tilep

Ketirgen sóz kәdirin júrtty sharlap.

Qalay desek te qabyrghany qayystyryp jangha batyra aitylghan sóz Janaq pen Shóje aqyndardyng әlgi ólenderine dóp tiygen jauap. Shyndyq qashanda - ashy. Al, Abaydyng syny iyesinsiz emes. Ústaranyng jýzindey ashy oilar bireuin bolmasa ekinshisin tilip týseri haq. Janaq jyrlarynyng jaqsysyna tamsanyp, tek odan ýirenushi ghana bolyp qalsa ol Abaygha, onyng aqyndyq, synshylyq súranysyna azdyq eter edi. Jamanyn, jaqpaghanyn syngha aluymen baghaly Abay sózderi.

Taqyryp ortaqtyghy degen mәselede «Angha shyqsan, alghashqy jaughanda qar» degen Janaq ólenindegi iydeyany Abay «Qansonarda býrkitshi shyghady angha» degen óleninde damytyp, tabighattyng adamgha syilaghan osy bir «qyzyq isin» kóz aldyna jarq-júrq etken qimyl-әreketke toly, betpe-bet aiqasy aishyqty surettelgen tartysqa toltyra úsynady. Osy kórinisterge tamsanghan avtordyng kónil-kýii, sezimi ólende birge bólengen.

Eshkimge ziyany joq ózim kórgen,

Bir qyzyq isim eken súm jalghanda,-

degen  joldardan ghalym T.Álimqúlovtyng sayasy astar tabuy óte oryndy. Qoghamnyng әdiletsizdigi men jauyzdyghynan әbden qajyghan aqynnyng boyyn aulaqqa әketip ang quuy, sodan shynayy lәzzat aluy aiqyn kórinedi aqyn sózining tújyrymdauynda. Ózi únatqan qansonardy óleng qyluy Abaydyng osy bir ónerge kónilimen berilip, jýregi sýie qyzyqtauy desek, oghan Janaq ólenining de әseri bolmay qalmaghanyn eskergenimiz jón. Janaq pen Abay arasyndaghy sóz qoldanysyndaghy úqsastyqtardy sóz etkende «Kәrilik jayly» ólenindegi:

Molasynday baqsynyng túrghan oqshau,

Bara almaymyn bas qosqan bolsa jiyn,-

degen tirkesin sóz úghudan qalghan ainalasynan jiyrenip, adamsyzdyqtyng batpaghyna belshesinen batqan beyqam, qaranghy, talapsyz elining kýiigine shydamay:

Molasynday baqsynyn,

Jalghyz qaldym - tap shynym,-

dep aghynan jaryla ah úrghan Abayda qoldanylady. Baqsynyng molasy - eki aqynda da jalghyzdyqtyn, oqshaulyqtyng simvoly. Osynda Janaq ta, Abay da kópting ishinde jýrip jalghyzsyraydy. Búl aqyndardyng ishki dýniyesindegi jaqyndyq. Biraq, Janaqtyng oqshaulanuy qatary siyrep qalghan qarttyqqa qatysty aitylsa, Abay jalghyzdyghynyng mәni terende jatyr. Tәn jalghyzdyghy emes, Abaydiki - jan jalghyzdyghynyng kórinisi. Demek, Abay, sóz joq, Janaqtyng aqyndyghyn erekshe baghalap, ólen-jyryn ónege tútty. Eki aqyn ólenderindegi iydeyalyq birlik, taqyryp úqsastyqtary - Janaq pen Abay arasyndaghy ruhany jaqyndyqtyng bolghandyghyna kuә.

«Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyrynyng eng kórkem núsqasy Janaqtiki desek, sol núsqany negiz etip Abay «Qozy Kórpeshtin» bir núsqasyn jazghyzyp, 1884 jyly ataqty ghalym G.N.Potaninge syigha tartqan. Jyrdyng bir danasy N.Ya.Konshinning orys geografiyalyq qoghamyna tapsyrghan Abay ólenderining jinaghymen birge saqtauly. Abay «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyrynyng ózine deyingi núsqalarymen tanys bolghan. Desek te, birshama ózgeshelikteri bola túra Abaydyng tandap, negiz etip jazdyrghan núsqasy Janaq jyryn basshylyqqa alghan.

Janaq pen Abay arasyn sabaqtastyryp túrghan ýlken ruhany kópir ol - «Qozy kórpesh - Bayan súlu» jyry.

Áygili jyrdyng týrki tektes halyqtardyng ózinde qyryqqa tarta núsqasy bar. Orys zertteushileri XIX - ghasyrdyng basynda-aq basynda búl jyrgha asa qyzyghushylyq tanytyp jyrdyng qazyghy núsqalaryna asa úqsamaytyn mazmúnyn (M. Fayzulin 1807 jyly jazyp alghan) qaghazgha týsirgen. Sonau XIX ghasyrdyng basynan orys zertteushilerin, aqyndaryn (A.S. Pushkinning kitaphanasynan jyr núsqasynyng tabylghanyn eske alynyz) qatty qyzyqtyrghan kóne jyrdyng kórkem núsqalary Janaq aqyndiki, al ertedegi qalpyn saqtau túrghysynan Shójening núsqasy, keyingi ýlgili jyr retinde Janaq izimen jyrlaghan Shәkir aqyndiki ekendigin zertteushi ghalymdar dәleldegen-di.

Jyrdyng Janaq núsqasy turaly M.Ghabdulinnin: «Janaq jyry til kórkemdigi jaghynan sheber jyrdyng biri bolyp tabylady... Janaq aitqan jyr sujet qúruy, oqigha jelisin tizbektey otyryp bayandauy jәne adam obrazdaryn aiqyn etip jasauy jaghynan ózi tektes basqa jyrlardan әri kýrdeli ekendigin bayqaymyz. Janaq jyrynyng eng aldymen kózge týsetin ereksheligi - oqighany realistik ómirden aluynda. Eger jyrdyng basqa varianttarynda ertegige tәn, fantaziyalyq halge qúrylghan әngimeler basym kelse, Janaqta olay emes. Qozy men Bayan da, Qarabay men  Qodar da shyndyqta bolghan tiptik beyne bolyp suretteledi»/6,258/, - degen sipattamasyn qúb alamyz (Qazaq halqynyng auyz әdebiyeti. - Almaty: Bilim, 1992. 258-b.). Qazaq halqynyng ózinde sandyq kórsetkishi 16-dan asatyn  (barlyghyn núsqagha jatqyzugha kelmeydi, әriyne B.E.) búl jyrdyng ishindegi kórkemi Janaq núsqasy boluynyng sebebi, eng aldymen, kóne jyrdy qayta jyrlaghan Janaqtyng aqyndyq dengeyinde dep bilgen jón. Áuezov: «Janaq núsqasynyng tili «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» núsqalarynyng kóbinen kórkem jәne búl kezge deyin baspagha týsip, júrtqa kóbirek mәlim bolghan týri», - dep baghalaghan (Ádebiyet turaly. O liyterature. -Almaty: Sanat, 1997. 64-b).

Janaq jyryna kezinde Qúnanbay erekshe yqylas bildirgen. Búl turaly jyrda birden-bir zertteushi ghalym Á.Marghúlan Janaq núsqasynyng artyqshylyghyn aita kelip, Óskenbay biyding asynda «Qozy Kórpesh - Bayan súludy» qobyzgha qosyp jyrlaghan Janaqqa Qúnanbay ýlken syy tartqan degen derek keltiredi (Ejelgi jyr, anyzdar. - Almaty: Jazushy, 1985. 220-b.).

Janaq aqynnyng «Qozy Kórpeshin» Abay óz elindegi Baykókshe aqynan estigeni turaly derek «Abay joly» epopeyasynda aitylghan. Sonday-aq N.Abramovtyng «Kamennaya piramida namogilinyy pamyatnik Kuzu  Kurpech y Bayan Sulu v Kirgizskoy stepi» degen maqalasynda  on eki jasar Abay, yaghny 1857 jyly jas aqyn Baykóksheden «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» degen úzaq jyrdy estigenin keltiredi (qaranyz: Abramov N. Kamennaya piramida na mogilinyy pamyatnik Kuzu Kurpech y Bayan Sulu v Kirgizskoy stepy //Toboliskie Gubernskie Vedomosti. 1859. №40). Demek, Janaq jyryn Abay bala kezinde alghash Baykóksheden estigen. Janaq - Baykókshe - Abay, odan  manyndaghy jas aqyndar bilip, sonyng ishinde Beysenbay arqyly, keyinnen Shәkirding jyrlauy arqyly kóne jyrdyng kórkem bir tarmaghy týlep, týrlenip býgingi úrpaqqa jetti.

«Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyryn Janaq núsqasynyng negizinde Abay ózi jyrlaghan degen derekter bar. Búl pikirding bastau búlaghy akademik Á.Marghúlannan tarady. ««Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyrynyng Abay núsqasy» degen maqalasynda (maqala az ghana ózgerispen «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» (Abay jazyp alghan núsqasy) degen kitaptyng (Jazushy, 1988) kirispesine de berilgen B.E.): «Búl jyrdy Abay 1884 jyly óz shabytymen jazyp, oghan orys әrpimen Qozy Kórpesh Bayan súlu» dep at beredi. Jyrdy sol kezdegi ayauly ghalym G.N.Potaninge syigha tartady, qasyna «Jana zakon» degen jana poemasyn qosa jiberedi. Adresin oryssha jazyp, «Semipalatinskogo uezda, Chingizskoy volosti, A.K.», - dep kórsetedi. Abay núsqasynyng bir kóshirmesi N.Ya.Konshin jinap tapsyrghan Abay jyrlarynyng jinaghynda Ombydaghy geografiyalyq qoghamynyng arhiyvinde saqtauly. Ol óte kólemdi, eki myng alty jýz jol. Abay múny jas kezinde әdemi arab әrpimen jazghan»,- dep (Marghúlan Álkey. "Qozy Kórpesh - Bayan súlu" jyrynyng Abay núsqasy //Qazaqstan mektebi. 1982. № 3) jyrdyng Abay stiyline jaqyndyghyn dәleldeu maqsatynda núsqanyng kórkemdigin tarata taldaydy. Jyrdyng Abay jazghan núsqasy degen jalpy abaytanugha qosylghan qomaqty ýles bolyp kóringenmen, әr uaqytta Abay shygharmalaryna ýlken zerdelilikpen, tereng ghylymy dayyndyqpen kelgen ghalymdar tarapynan «Qozy Kórpeshtin» Abay jazghan degen núsqasy birauyzdan qabyldana qoyghan joq. «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyry turaly sonau 1925 jyldan nazargha alyp kele jatqan negizgi abaytanushy Áuezovting ózi Abay núsqasy degendi aitpaydy. Áuezovting pikirinshe «Qozy Kórpeshti» jyrlau ýlesi Abaydyng shәkirtteri Beysenbay Jәnibekúlynyng ýlesine (1857-1917) tiygen. Beysenbaygha Aqylbay men Maghauiya kómektesken. Keyinnen Abaydyng shәkirti Uәiis aqynnan Áuezov jazyp alyp jariyalaydy.

Búl arada Aqylbay men Maghauiyanyng da osy jyrdyng óndele týsuine qatysy bar boluy әbden yqtimal. «Tomsk arhiyvinde saqtalghan qoljazbadaghy «A.Q.» Aqylbay Qúnanbaev bolar»,- degen joramalgha da (qaranyz: «Qozy Kórpesh - Bayan súlu». -Astana: Foliant. 2002. 685-b.) Aqylbaydyng qoljazbasy saqtalmaghandyqtan tolyq qosyla ketu asyghystyq  bolady. Jyrdyng 1500 jyldyghyna oray shygharylghan kitapta Abay núsqasy degen pikirlerge qatysty: «Ókinishke qaray, osy núsqany keybir zertteushiler Abaydyng ózi jazghan dep jýr. Olay emes. Dúrysynda, ol  Abaydyng tapsyrmasymen qayta jyrlanyp, jazylyp alynghan. Qansha әdemi degenmen búl jyr Abaydyng stiyline kelmeydi»,- deydi ghalymdar M.Joldasbekov, S.Qasqabasov (sonda, 16-b.). Osy baghyttaghy pikirdi abaytanushy ghalym Z.Ahmetov te ústanady (qaranyz: Abaydyng aqyndyq әlemi. -Almaty: Ana tili, 1995. 269-b).

«Jana zakon» degen jýz qyryq joldyq úzaq ólenning de Abay shygharmasy emes ekendigin ghalym Y.Dýisenbaev kezinde dәleldep kórsetken bolatyn-dy. Osy pikirdi abaytanushy B.Baygaliyev te qostay otyryp kónilge qonymdy dәlelder aitady. Jyrdyng búl núsqasy Abaydyng shygharmasy emes, qazaq halyq әdebiyetining núsqalary týrinde Potaninge joldanghanyn aita kelip, Álkey Marghúlannyng pikirine qatysty bylay deydi: "...ghalym jariyalaghan jyrdyng qoljazbasyna qarap múny Abay jazdy dep tanugha da negiz joq. Óitkeni jyrdyng fotokóshirmesi (bir beti) Abaydyng birden-bir qoltanbasy (avtografy) retinde tanylyp jýrgen «Biraz sóz qazaqtyng týbi qaydan shyqqany turaly" degen ghylymy enbegining jazuyna úqsamaydy. Sonday-aq, búl avtograf Abay óz qolymen jazdy dep ghalym dәleldegen V.Kudashev dәpterindegi jazugha da úqsamaydy» (Abay ómirbayany arhiv derekterinde. -Almaty: Arys, 2001. 16-b.).

Biz osy pikirlerge tolyq qosylamyz. Biraq búl «Qozy Kórpesh» jyryna Abaydyng mýlde qatysy joq degen sóz emes. Abay jasynan qyzyqqan әigili jyrdyng Janaq núsqasyn ózining shәkirtterine jyrlaugha tapsyrma bergeni anyq. Onyng ishinde Beysenbay, oghan kómektesken Abay balalary, keyinnen Uәiister jyrlap qana qoymay el ishine on-on bes týrli әuenmen  әnge qosyp taratqan da.

Janaq núsqasy, birde Janaq - Beysenbay nemese Abay nemese Potanin núsqalarynyng óz ishinde ýlkendi-kishili ózgerister bolghanymen bir týbirden -Janaqtyng aituynan taraghany anyq. Al, jyr núsqalaryndaghy ózgeristerge kelsek, Janaq kýshti aqyn. Ol dәl osy jyrdy qalyng júrttyng aldynda birneshe ret jyrlaghany taghy bar. Ár jyrlaghanda aqynnyng kónil-kýii, shabyty, kórermenning yqylasy degendey bir Janaqtyng jyrlauynyng ózi azdy-kópti ózgeriske týsui әbden yqtimal. Al ony qayta jyrlaghan Beysenbaydyng jyr ayaghyn ózinshe túiyqtauyn alsanyz, nemese keyingi Shәkirding Qozy - Kórpeshi jyr núsqasynan góri naziralyq retpen jyrlanghan avtorlardyng tól tuyndysyna kóbirek keledi.

Sondyqtan da, búl arada aitarymyz Janaq núsqasynyng óndelip, halyqqa taraluyna Abaydyng jәne onyng manyndaghy aqyn shәkirtterding ýles salmaghy mol. Al, jyrdyng qay túsyna qay aqynnyng qalamy tiydi degen mәselege naqty jauap beru qiyn. Shәkirtterining jyrlauynan shyqqan dýniyeni ýstinen bir qarap, jóndemeui mýmkin emes Abaydyn. Ózi jazbasa da, jazghandargha kónili tolyp, bir núsqasyn orys zertteushisine jibergen. Al, qoljazbanyng Abaydiki bolmauy da zandy. Jyrgha qatysy bar kez-kelgen shәkirtteri - Aqylbay, Maghauiya, Beysenbay, Uәiisterge nemese jazuy әdemi basqasyna jyrdy kóshirtip, «Semipalatinskogo uezda, Chingizskoy volosti, A.K.» dep jiberuine ústaz Abaydyng haqysy bar.

Demek, býkil týrki  halqyna ortaq әigili jyrdyng bir tarmaghy - Janaq, Baykókshe, Shóje syndy Abaydyng ózi nәr alghan aqyndar men Beysenbay, Uәiis syndy shәkirtterinin, odan keyingi Abay dәstýrin jalghastyrushy Shәkir syndy halyq aqyndarynyng arasyn jalghap, Abaydyng aqyndyq ortasy syndy ýlken taqyryptyng ózegin sabaqtastyryp jatqan ruhany jeli.

Bauyrjan Erdembekov

Filologiya ghylymdarynyng doktory

"Abay-aqparat"

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5409